24. august 2026. a, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-21-17554
Tsiviilasi
Eesti Punane Rist hagi Valgetalli arenduse OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, alternatiivselt kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
5000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Punane Rist (rg-kood 80064706, aadress XXX), esindaja jurist Aslan X.L Kostja: Valgetalli arenduse OÜ (rg-kood 14963297, aadress XXX, XXX Pärnu), esindajad vandeadvokaat Veiko Viisileht ja vandeadvokaat Annika Klettenberg
Menetlemise viis
16. juuli 2026 määratud poolte nõusolekul kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Eesti Punane Rist hagi Valgetalli arenduse OÜ vastu 5000 euro ja viivise väljamõistmiseks ning alternatiivne kahju hüvitamise nõue rahuldamata.
Jätta menetluskulud hageja kanda.
Määrata Valgetalli arenduse OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 6801,17 eurot, mis mõista Eesti Punane Ristilt Valgetalli arenduse OÜ kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on Eesti Punane Rist kohustatud tasuma Valgetalli arenduse OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada
Tsiviilasi nr 2-21-17554 selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
ASJAOLUD
1.Pärnu Maakohtu menetluses on Eesti Punane Rist (hageja) hagi Valgetalli arenduse OÜ (kostja) vastu võlgnevuse 5000 eurot ja sellelt arvestatava viivise seaduses sätestatud määras põhinõude ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest väljamõistmiseks või alternatiivselt kahju hüvitamiseks. Hageja nõuded, asjaolud ja tõendid
2.Esitatud asjaoludel hageja ja kostja sõlmisid 14. detsembril 2020 kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu nr 4989, mille esemeks oli Pärnu linnas XXXa asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega (tl 6–15). Lepingu järgi oli kinnistu müügihind 180 000 eurot. Sellest 175 000 eurot hagejale tasuti ning 5000 euro tasumine seati sõltuvusse lepingu punktis 2.2.2 kokkulepitud tingimuste täitmisest. Lepingu punkti 2.2.2 kohaselt tuli deponeeritud 5000 eurot kanda hagejale üle juhul, kui hiljemalt 14. juuniks 2021 on detailplaneeringu algatamisega seotud kohustuslikud ametkonnad andnud nõusoleku, mis võimaldab lepingu esemele rajatud büroohoonele hiljem taotleda kasutusluba. Sama kokkuleppe kohaselt pidi hageja enne detailplaneeringu algatamist esitama kostjale detailplaneeringu algatamiseks vajalikud dokumendid, sealhulgas hoone plaanid.
3.Pärnu linnaarhitekt kinnitas 1. juuni 2021 e-kirjas, et OÜ Liis Projekt oli 28. mail 2021 edastanud Pärnu Linnavalitsusele täiendatud XXXa kinnistu detailplaneeringu materjalid (tl 16). Samas kirjas on märgitud, et kostja oli 8. jaanuaril 2021 esitanud Pärnu Linnavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse, milles kavandas büroohoone asemel majutushoone ehitamist, ning 29. jaanuaril 2021 taotlenud koostamisel olnud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist. Hageja tugineb sellele, et hoone plaanid olid olemas ning need esitati Pärnu Linnavalitsusele. Samuti väidab hageja, et kiri ja hooneplaanid edastati kostja esindajale (tl 100– 103). Enne lepingu p-s 2.2.2 nimetatud tähtaja saabumist ei olnud hagejal teada, et kostja oli esitanud uue detailplaneeringu algatamise taotluse ja soovis selleks hagejalt dokumente.
4.Hageja on seisukohal, et detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks vajalikud eeldused olid täidetud. Hageja tugineb Pärnu Linnavalitsuse 16. augusti 2021 korraldusele detailplaneeringu algatamise kohta (tl 104–107). Hageja pöördus 8. juunil 2021 kostja poole nõudega anda nõusolek deponeeritud 5000 euro väljamaksmiseks (tl 17–17 pöördel) ning kordas nõuet 17. augustil 2021 (tl 20–22) ja 14. septembril 2021 (tl 18–19). Kostja keeldus 22. septembri 2021 vastuses 5000 euro üleandmiseks nõusoleku andmisest, tuginedes hoone plaanide esitamisega seotud etteheidetele (tl 23 pöördel–24). Keeldumine oli põhjendamatu, sest kostja oli esitanud detailplaneeringu algatamise taotluse hagejat sellest eelnevalt teavitamata.
5.Alternatiivselt rikkus kostja teatamiskohustust ja hea usu põhimõtet, jättes hagejale teatamata kavatsusest esitada detailplaneeringu algatamise taotlus ning vajadusest saada hagejalt hoone plaanid. Teavitamise korral oleks hageja saanud dokumendid enne tähtaja saabumist kostjale esitada ja vältida 5000 euro suuruse kahju tekkimist. Hageja on seisukohal, et notari deposiidist 5000 euro väljamaksmine kostjale ei tõenda kostja õigust leppetrahvile ega välista hageja nõuet. Notari tehtud väljamakse ei määra pooltevahelise materiaalõigusliku vaidluse lahendust. Lepingu p 2.2.2 ei tähendanud hageja kohustust tagada kasutusloa saamine sõltumata kostja hilisemast arendusprojektist. Kostja algatatud detailplaneering nägi ette olemasoleva büroohoone lammutamise ning uue majutushoone rajamise; seda kajastavad kostja esitatud asendiplaan ja põhijoonis (tl 108) ning detailplaneeringu seletuskiri (tl 109–117 pöördel). Kostja vastuväited, asjaolud ja tõendid
6.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu suunatud nõudeid ning taotleb menetluskulude jätmist hageja kanda. 2 (10)
Tsiviilasi nr 2-21-17554
7.Kostja on seisukohal, et hagejal puudub õigus nõuda 5000 euro väljamõistmist, sest hageja ei täitnud lepingu p-st 2.2.2 tulenevaid kohustusi. Tõendatud ei ole, et hiljemalt 14. juuniks 2021 olid olemas kohustuslike ametkondade nõusolekud, mis võimaldanuks büroohoonele hiljem kasutusluba taotleda, ega see, et hageja esitas kostjale enne detailplaneeringu algatamise avalduse esitamist vajalikud dokumendid, sealhulgas hoone plaanid.
8.Pärnu linnaarhitekti 1. juuni 2021 e-kiri tõendab üksnes seda, et OÜ Liis Projekt edastas 28. mail 2021 Pärnu Linnavalitsusele täiendatud XXXa kinnistu detailplaneeringu materjalid. Sellest ei nähtu, et kõik kohustuslikud ametkonnad oleksid tähtajaks andnud nõusolekud büroohoone kasutusloa hilisemaks taotlemiseks. Samuti ei saa Pärnu Linnavalitsusele dokumentide edastamist samastada dokumentide esitamisega kostjale lepingu punktis 2.2.2 kokkulepitud viisil.
9.Hageja kohustuste täitmata jätmise tõttu pöördus kostja 14. oktoobril 2022 notar Evelyn Rootsi poole avaldusega, milles palus kanda notari deposiitkontol hoiustatud 5000 eurot leppetrahvina kostja pangakontole (tl 40–41 pöördel). Notar tegi 18. oktoobril 2022 kostjale 5000 euro suuruse väljamakse (tl 42). Deponeeritud summa kuulus lepingu punkti 2.2.2 alusel leppetrahvina kostjale, mitte hagejale väljamaksmisele.
10.Kostja esitas 8. jaanuaril 2021 uue detailplaneeringu algatamise avalduse eesmärgiga rajada kinnistule majutushoone. Olemasolevale büroohoonele kasutusloa saamine oli keeruline, kuna selleks oleks vaja teha ulatuslikke ümberehitusi. Selle kinnituseks tugineb kostja muu hulgas RR Ehitus OÜ 22. juuli 2020 hinnapakkumisele, mille järgi oleks kasutusloa saamiseks tulnud teha rekonstrueerimistöid kogumaksumusega 82 138,32 eurot (tl 54–55 pöördel).
11.Kostja ei viinud hagejat eksimusse ega rikkunud teatamiskohustust. Hageja enda kohustus oli esitada kostjale hoone plaanid ja muud detailplaneeringu algatamiseks vajalikud dokumendid ning hankida vajalikud kooskõlastused. Kostja uue detailplaneeringu algatamise avaldus ei takistanud hagejal neid kohustusi täita ega toonud kaasa kostja kohustust hagejalt dokumente eraldi nõuda.
12.Kostja on seisukohal, et hageja esitatud ruumiplaane ei saa pidada kasutusloa taotlemiseks ega hoone rekonstrueerimiseks piisavaks ehituslikuks dokumentatsiooniks, sest neist ei nähtu hoone konstruktsioonid, tuleohutuslahendused ega muud kasutusloa menetluses olulised andmed. Täiendavate kontrollpuurimiste ja surfpuurimiste vajadus kinnitab, et hageja ei andnud üle vajalikku ehituslikku dokumentatsiooni. Hagejalt saamata jäänud dokumentatsiooni tõttu pidi kostja tellima täiendavad kontrollpuurimised ja surfpuurimised. Voortum OÜ tegi 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses kontrollpuurimised (tl 124–128), mille eest kandis kostja kulusid kokku 2700 eurot koos käibemaksuga (tl 128 pöördel – 129).
13.Kostja on oma vastuväidete põhjendamiseks tuginenud ka insolatsioonianalüüsile (tl 47–52) ja XXX vahelise kvartali detailplaneeringu kruntimise skeemile ja hoonestustingimuste joonisele (tl 45). Insolatsioonianalüüsis on hinnatud olemasoleva XXXa hoone mõju XXX hoone insolatsioonile ning leitud, et insolatsiooni vähenemine jäi analüüsitud vaatluspunktides lubatud piiridesse. Kostja hinnangul on nimetatud dokumendid asjakohased hindamaks piirinaabri olukorra mõju XXXa hoonele kasutusloa saamise võimalusele.
14.Hageja alternatiivne kahju hüvitamise nõue on samuti põhjendamatu. Väidetav kahju tekkis hagejast endast tulenevatel asjaoludel, sest hageja ei täitnud lepingu p-s 2.2.2 sätestatud kohustusi tähtaegselt ja kohaselt. Seetõttu ei ole alust mõista hageja kasuks välja 5000 eurot ei lepingu täitmise nõudena ega kahju hüvitisena.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes 3 (10)
Tsiviilasi nr 2-21-17554 üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
17.Kohus tuvastab järgmised asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud, milles tulenevalt poolte seisukohtadest ja kooskõlas TsMS § 231 lg-ga 2 vaidlus puudub: hageja ja kostja sõlmisid 14. detsembril 2020 kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu nr 4989, mille esemeks oli Pärnu linnas XXXa asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega; lepingu eseme hinnaks lepiti kokku 180 000 eurot, millest 175 000 eurot maksti hagejale ning 5000 euro väljamaksmine seoti lepingu punktis 2.2.2 sätestatud eeldustega; lepingu punktis 2.2.2 seoti 5000 euro väljamaksmine muu hulgas sellega, et hiljemalt 14. juuniks 2021 annavad detailplaneeringu algatamisega seotud kohustuslikud ametkonnad nõusoleku, mis võimaldab lepingu esemele rajatud büroohoonele hiljem kasutusluba taotleda, ning müüja esitab enne detailplaneeringu algatamise avalduse esitamist ostjale detailplaneeringu algatamiseks vajalikud dokumendid, sealhulgas hoone plaanid; lepingu punktis 1.9.9 on märgitud, et lepingu esemel asuval kolmekorruselisel büroohoonel puudub kasutusluba; lepingu punktis 1.10.2 sisaldub ostja kinnitust, et ta on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva ehitise ning talle müüja poolt selle kohta esitatud ehitusliku dokumentatsiooni ja on nende andmete alusel teadlik ehitise seisukorrast; kostja esitas 8. jaanuaril 2021 Pärnu Linnavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse, milles nägi ette büroohoone asemel majutushoone ehitamise, ning 29. jaanuaril 2021 taotles koostamisel olnud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist; Pärnu linnaarhitekt kinnitas 1. juuni 2021 e-kirjas, et OÜ Liis Projekt oli 28. mail 2021 edastanud Pärnu Linnavalitsusele täiendatud XXXa kinnistu detailplaneeringu materjalid; hageja pöördus 8. juunil 2021 kostja poole nõudega anda nõusolek deponeeritud 5000 euro väljamaksmiseks ning kordas nõuet 17. augustil 2021 ja 14. septembril 2021; Pärnu Linnavalitsus algatas 16. augustil 2021 detailplaneeringu; kostja keeldus 22. septembri 2021 vastuses andmast nõusolekut 5000 euro väljamaksmiseks hagejale; kostja esitas 14. oktoobril 2022 notarile avalduse deponeeritud 5000 euro väljamaksmiseks kostjale ning notar tegi 18. oktoobril 2022 kostjale 5000 euro suuruse väljamakse.
18.Poolte vaidlus keskendub sellele, kuidas tõlgendada 14. detsembri 2020 kinnistu müügilepingu punkti 2.2.2 (tl 9 pöördel) ning kas hageja on täitnud selles sättes kokku lepitud eeldused, millest sõltus notari deposiidis olnud 5000 euro väljamaksmine hagejale. Hageja nõuab nimetatud summa väljamõistmist lepingu täitmise nõudena, väites, et lepingu p-s 2.2.2 sätestatud eeldused olid täidetud. Kostja vaidleb sellele vastu ja leiab, et hageja ei tõendanud nimetatud eelduste täitmist ning deponeeritud summa kuulus lepingu alusel leppetrahvina kostjale.
19.Nõude õigusliku alusena kohaldus asjas kohtu hinnangul VÕS § 208 lg 1, mille kohaselt kohustub ostja müügilepingu järgi tasuma asja ostuhinna rahas, ning VÕS § 76 lg 1, mille järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuna hageja tugineb sellele, et kostjal tekkis kohustus anda nõusolek 5000 euro väljamaksmiseks hagejale, peab hageja TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama asjaolud, millest selline kohustus tuleneb. Seega peab hageja tõendama, et lepingu p-s 2.2.2 sätestatud eeldused olid täidetud: millised dokumendid kostjale üle anti, millal need üle anti ning millised ametkondlikud nõusolekud olid hiljemalt 14. juuniks 2021 olemas.
20.Lepingu p 2.2.2 tuleb tõlgendada VÕS §-s 29 sätestatud reeglite järgi. Esmalt tuleb välja selgitada poolte ühine tegelik tahe lepingu sõlmimisel. Esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik piisava kindlusega tuvastada poolte ühist tegelikku tahet küsimuses, milliseid konkreetseid ametkondlikke nõusolekuid ja milliseid dokumente lisaks hoone plaanidele pooled lepingu p-s 4 (10)
Tsiviilasi nr 2-21-17554 2.2.2 silmas pidasid. Pooled ei ole esitanud lepingu sõlmimisele eelnenud läbirääkimiste materjale ega muid tõendeid, millest nähtuks nende ühine tegelik arusaam sellest, milliseid konkreetseid ametkondlikke nõusolekuid ja dokumente lisaks hooneplaanidele lepingu p-s 2.2.2 silmas peeti. Poolte lepingu sõlmimisele järgnenud käitumisest ei nähtu samuti nende varasem ühine arusaam nimetatud tingimuse konkreetsest sisust, vaid see kinnitab, et pooled tõlgendasid tingimust hiljem erinevalt. Seetõttu määrab kohus lepingu p 2.2.2 tähenduse VÕS § 29 lg-te 3–6 alusel, arvestades lepingu sõnastust, lepingu eesmärki, lepingu teisi tingimusi, poolte teadmisi lepingu sõlmimisel ning nende hilisemat käitumist.
21.VÕS § 29 lg 3 järgi tuleb juhul, kui poolte ühist tegelikku tahet ei ole võimalik tuvastada, lähtuda lepingupoole antud tähendusest, kui teine lepingupool seda tähendust lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Sellele tuginev pool peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama nii enda antud tähenduse kui ka asjaolu, et teine pool seda tähendust teadis või pidi teadma. Hageja on käsitanud lepingu p 2.2.2 koostöö- ja kaasabikohustusena, mis hõlmas tema valduses olnud dokumentide ja olemasolevate kooskõlastuste üleandmist, kuid mitte kasutusloa väljastamise või haldusmenetluse tulemuse tagamist. Kostja on käsitanud sama tingimust kohustusena esitada talle enne detailplaneeringu algatamise avaldust hooneplaanid ja muud vajalikud dokumendid ning tagada tähtpäevaks lepingus nimetatud ametkondlike nõusolekute olemasolu. Kumbki pool ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et teine pool teadis või pidi lepingu sõlmimisel teadma tema poolt tingimusele antud konkreetsest tähendusest. Lepingu sõlmimisele järgnenud kirjavahetusest nähtub poolte erinev arusaam lepingu p 2.2.2 täitmisest, mitte see, et üks pool teadis lepingu sõlmimisel teise poole erinevast subjektiivsest tähendusest. Seetõttu ei ole lepingu p 2.2.2 tähendust võimalik määrata VÕS § 29 lg 3 alusel.
22.Kuna lepingu tähendust ei ole võimalik määrata VÕS § 29 lg-te 1 ja 3 alusel, tuleb lepingu p 2.2.2 tõlgendada VÕS § 29 lg 4 järgi tähenduses, mille lepingupooltega sarnane mõistlik isik oleks samadel asjaoludel lepingutingimusele andnud. Seejuures arvestab kohus VÕS § 29 lg-tes 5 ja 6 nimetatud asjaoludega, sealhulgas lepingu olemuse ja eesmärgiga, tingimuse seosega teiste lepingutingimustega, poolte teadmistega lepingu sõlmimisel ning nende hilisema käitumisega. Mõlemad pooled olid kinnisasja notariaalse müügilepingu sõlminud juriidilised isikud. Lepingu p 2.2.2 reguleeris müügihinna 5000 euro suuruse osa väljamaksmise eeldusi olukorras, kus pooled teadsid, et kinnistul asuval büroohoonel puudub kasutusluba. Samadel asjaoludel ei mõistaks lepingupooltega sarnane mõistlik isik tingimust hageja garantiina, et kasutusluba tegelikult väljastatakse või tulevane haldusmenetlus lõpeb kindla tulemusega. Samas mõistaks ta tingimust selliselt, et müügihinna osa väljamaksmiseks pidid olema täidetud selles sõnaselgelt nimetatud eeldused: tähtpäevaks pidid olema olemas lepingus kirjeldatud ametkondlikud nõusolekud ning enne detailplaneeringu algatamise avalduse esitamist pidid olema kostjale esitatud detailplaneeringu algatamiseks vajalikud dokumendid, sealhulgas hooneplaanid.
23.Lepingu p 2.2.2 ei näe ette hageja kohustust tagada kasutusloa tegelik väljastamine ega vastutada kõigi hilisemate haldusmenetluste tulemuse eest. Sellist tulemuskohustust ei tulene lepingu sõnastusest. Samas ei saa p 2.2.2 taandada üksnes detailplaneeringu menetluse formaalsele algatamisele. Tingimuses on eraldi nimetatud detailplaneeringu algatamisega seotud kohustuslike ametkondade nõusolekud, mis võimaldavad lepingu esemele rajatud büroohoonele hiljem kasutusluba taotleda, ning müüja kohustus esitada ostjale enne detailplaneeringu algatamise avalduse esitamist selleks vajalikud dokumendid, sealhulgas hoone plaanid.
24.Lepingu p 2.3 alusel antud volitus võimaldas hagejal teha kostja nimel detailplaneeringu algatamisega seotud toiminguid ja osutab sellele, et pooled nägid ette omavahelist koostööd. See ei kõrvalda siiski p-s 2.2.2 eraldi sätestatud tingimusi ega tõenda nende täitmist. Ka lepingu p-des 1.10.2 ja 1.10.3 sisalduvad kostja kinnitused ehitise, talle esitatud dokumentatsiooni ning hoonestamise võimalustega tutvumise kohta tõendavad kostja üldist teadlikkust lepingu eseme olukorrast, kuid ei võimalda järeldada, et kõik p-s 2.2.2 silmas peetud dokumendid olid juba 5 (10)
Tsiviilasi nr 2-21-17554 lepingu sõlmimisel üle antud või et nimetatud punktis sätestatud hilisemad kohustused kaotasid iseseisva tähenduse.
25.Kostja 8. jaanuari 2021 detailplaneeringu algatamise taotluse esitamine enne lepingu p-s 2.2.2 nimetatud tähtpäeva kinnitab, et kostja asus kinnistu arenduslahendust iseseisvalt muutma. Sellest ei saa siiski järeldada, et hageja oli enne avalduse esitamist täitnud dokumentide kostjale esitamise kohustuse või et hiljemalt 14. juuniks 2021 olid olemas lepingus nimetatud ametkondlikud nõusolekud. Seetõttu pidi hageja oma nõude rahuldamiseks tõendama mitte kasutusloa saamise garantiid, vaid vähemalt seda, millised nõusolekud olid tähtpäevaks olemas ning millised kokkuleppes silmas peetud dokumendid anti kostjale üle.
26.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et lepingu p 2.2.2 täitmist tõendab piisavalt Pärnu linnaarhitekti 1. juuni 2021 e-kiri (tl 16). Nimetatud e-kirjast nähtub, et OÜ Liis Projekt edastas
28.mail 2021 Pärnu Linnavalitsusele täiendatud XXXa kinnistu detailplaneeringu materjalid. Samuti nähtub sellest, et kostja oli esitanud eraldi uue detailplaneeringu algatamise taotluse. Ekirjast ei nähtu aga, millised konkreetsed detailplaneeringu algatamisega seotud kohustuslikud ametkonnad olid hiljemalt 14. juuniks 2021 andnud nõusoleku, milline oli nende nõusolekute sisu ega kas need nõusolekud võimaldasid olemasolevale büroohoonele hiljem kasutusluba taotleda. Seetõttu saab kohus selle tõendiga tuvastada üksnes detailplaneeringu materjalide Pärnu Linnavalitsusele edastamise, mitte lepingu p 2.2.2 kõigi eelduste täitmist.
27.Hageja esitatud hooneplaanidest (tl 101 – 103) nähtub, et asjas on esitatud ruumiplaane ning hageja on tuginenud nende olemasolule ja edastamisele. Esitatud plaanidest ei nähtu kostja nimetatud ehituslikud andmed. Üksnes sellest ei saa siiski järeldada, et kõik kostja nimetatud dokumendid kuulusid lepingu p 2.2.2 järgi hageja üleandmiskohustuse hulka. Esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada, milliseid konkreetseid dokumente pooled lisaks hoone plaanidele „detailplaneeringu algatamiseks vajalike dokumentidena“ silmas pidasid ega seda, et hageja valduses olid konkreetsed täiendavad dokumendid, mille ta jättis kostjale üle andmata. Hageja nõude rahuldamiseks ei piisa siiski ka üksnes plaanide olemasolu tõendamisest, kui tõendamata jääb plaanide kokkulepitud viisil ja ajal kostjale üleandmine.
28.Hageja tugines ka Pärnu Linnavalitsuse 16. augusti 2021 korraldusele detailplaneeringu algatamise kohta (tl 104–107). See tõend kinnitab, et detailplaneering algatati. Sellest asjaolust ei saa aga järeldada, et hiljemalt 14. juuniks 2021 olid olemas just lepingu p 2.2.2 tähenduses sellised ametkondlikud nõusolekud, mis võimaldasid olemasolevale büroohoonele hiljem kasutusluba taotleda. Detailplaneeringu algatamine ja kasutusloa taotlemise eelduste olemasolu on sisult erinevad küsimused. Seetõttu ei nõustu kohus hageja faktilise väitega, et detailplaneeringu algatamine tõendab iseenesest kõigi lepingu p 2.2.2 alusel nõutud nõusolekute olemasolu. Detailplaneeringu põhijoonisest (tl 108) ja seletuskirjast (tl 109–117 pöördel) nähtub kostja kavandatud hilisem planeeringulahendus. Need tõendid ei kinnita aga, et hiljemalt 14. juuniks 2021 olid olemas lepingu p-s 2.2.2 nimetatud nõusolekud või et hageja oli enne kostja detailplaneeringu algatamise avalduse esitamist andnud kostjale üle kokkulepitud dokumendid. Kostja hilisem arenduslahendus ei tõenda seetõttu iseenesest hageja põhinõude eelduste täitmist.
29.Lepingu p 1.10.2 järgi kinnitas kostja, et ta on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva ehitise ning talle müüja poolt selle kohta esitatud ehitusliku dokumentatsiooni ja on nende andmete alusel teadlik ehitise seisukorrast (tl 9). Lepingu p 1.10.3 järgi kinnitas kostja samuti oma teadlikkust lepingu eseme hoonestamise võimalustest ja õigustest. Koos lepingu p-ga 1.9.9 tõendavad need tingimused, et kostja teadis lepingu sõlmimisel büroohoone kasutusloa puudumisest, ehitise üldisest seisukorrast ja talle selleks ajaks esitatud dokumentatsioonist. Nimetatud kinnitused ei tõenda siiski, et kostjale oli esitatud kogu dokumentatsioon, mida pooled võisid p-s 2.2.2 silmas pidada, ega seda, et p-s 2.2.2 nimetatud nõusolekud olid hiljemalt 14. juuniks 2021 olemas. Lepingu p 1.10.2 ei sisalda üleantud dokumentide loetelu ega võimalda tuvastada, millised konkreetsed dokumendid olid kostjale lepingu sõlmimise ajaks esitatud. Kui nimetatud kinnitus tähendaks, et kõik p-s 2.2.2 silmas peetud dokumendid olid juba täielikult üle 6 (10)
Tsiviilasi nr 2-21-17554 antud, kaotaks p 2.2.2 dokumentide esitamise osa iseseisva tähenduse. Samas välistavad kostja kinnitused järelduse, et kostja ei teadnud kasutusloa puudumisest või ehitise üldisest olukorrast.
30.Kohus nõustub hagejaga, et lepingu p-st 2.2.2 ei tulene kohustust tagada kasutusloa tegelik väljastamine, kohaliku omavalitsuse või muu ametkonna tulevase otsuse sisu ega kostja hilisema arenduslahenduse realiseeritavus. Samuti ei saa kostja hiljem valitud majutushoone arenduslahenduse nõudeid samastada dokumentidega, mida hageja pidi lepingu järgi üle andma olemasoleva büroohoonega seotud detailplaneeringu algatamiseks. Hageja nõude rahuldamiseks ei piisa siiski üldisest väitest, et kogu tema valduses olnud dokumentatsioon anti kostjale üle. Hageja peab tõendama oma nõude aluseks olevad positiivsed asjaolud, sealhulgas dokumentide kostjale üleandmise ning tähtpäevaks nõutud nõusolekute olemasolu. Hageja 15. juuni 2026 seisukoht sisaldab põhjalikku lepingu tõlgendust ja vastuväiteid kostja käsitlusele, kuid hageja ei nimetanud selles konkreetseid ametkondlikke nõusolekuid, nende andjaid, kuupäevi ega sisu. Samuti ei esitanud hageja kontrollitavat tõendit selle kohta, et 08.03.2023 menetlusdokumendi lisas 2-4 esitatud plaanid (tl 101–103) edastati kostjale või kostja esindajale. Hageja 08.03.2023 menetlusdokumendi lisana 1 esitatud dokument (tl 100) ei ole e-kiri ega muu saatmist või kättesaamist kinnitav dokument. Sellele viitas ka kostja 22.03.2023 seisukohas. Seetõttu ei loe kohus tõendatuks, et nimetatud plaanid kostjale või tema esindajale edastati.
31.TsMS § 230 lg 1 järgi lasub esmalt hagejal kohustus tõendada asjaolud, millel põhineb tema nõue 5000 euro saamiseks. Hageja esitas oma seisukoha toetuseks Pärnu linnaarhitekti kirja (tl 16), ruumiplaanid (tl 101-103), detailplaneeringu algatamise korralduse (tl 104-107), põhijoonise (tl 108), seletuskirja (tl 109–117 pöördel) ja pooltevahelise kirjavahetuse (tl 17–24). Seetõttu hindab kohus ka kostja konkreetseid vastuväiteid ja nende põhjendamiseks esitatud tõendeid.
32.Kostja vastuväiteid ei saa lugeda tõendatuks üksnes põhjusel, et kostja nimetas 19. juuni 2021 kirjas ehitustööde päevikuid, kaetud tööde akte, teostusjooniseid ja muid ehituslikke dokumente (tl 23). Kostja peab põhjendama, miks kuulus konkreetne dokument lepingu p 2.2.2 tähenduses detailplaneeringu algatamiseks vajalike dokumentide hulka ning et selline dokument oli olemas või hageja valduses. Kostja ei ole tõendanud, et kõik tema nimetatud ehitusdokumendid kuulusid lepingu p 2.2.2 järgi tingimata hageja üleandmiskohustuse hulka või et hageja pidi puuduolevad dokumendid ise koostama või hankima.
33.Samas ei kõrvalda see hageja esmast tõendamiskoormist. Hageja nõude rahuldamiseks peab olema tõendatud vähemalt p-s 2.2.2 sõnaselgelt nimetatud plaanide kokkulepitud viisil kostjale esitamine ning ametkondlike nõusolekute olemasolu hiljemalt 14. juuniks 2021. Kohtu 1. juuni 2026 määrusega anti hagejale võimalus esitada nende asjaolude kohta täiendavad andmed ja tõendid. Hageja ei esitanud tõendit plaanide kostjale edastamise kohta ega nimetanud konkreetseid tähtpäevaks olemas olnud ametkondlikke nõusolekuid. Seetõttu jäävad hageja nõude aluseks olevad asjaolud tõendamata sõltumata sellest, kas kostja suutis tõendada kõigi tema hiljem nimetatud ehitusdokumentide vajalikkust.
34.Kostja 27. augusti 2021 e-kirjast (tl 39) ja 22. septembri 2021 vastusest (tl 23 pöördel) nähtub, et kostja heitis hagejale ette lepingu p 2.2.2 kohaste dokumentide esitamata jätmist ja keeldus seetõttu 5000 euro väljamaksmiseks nõusoleku andmisest. Need tõendid ei tõenda iseenesest hageja rikkumist, kuid kinnitavad, et vaidlus dokumentide ja nõusolekute piisavuse üle tekkis poolte vahel juba enne kohtumenetlust ega ole üksnes hilisem menetluslik vastuväide.
35.Notari deposiidist 18. oktoobril 2022 kostjale tehtud 5000 euro väljamakset (tl 42) kinnitab väljamakse fakti, kuid notar ei lahendanud pooltevahelist vaidlust. Seetõttu ei saa notari väljamakse iseenesest tõendada, et kostjal oli õigus leppetrahvile. Samas ei välista väljamakse ka kostja vastuväidet, et hagejal puudus materiaalõiguslik alus nõuda sama summa väljamõistmist. Kohus hindab poolte õigusi lepingu ja esitatud tõendite alusel iseseisvalt.
36.Hageja 8. juuni 2021 pöördumisest (tl 17–17 pöördel) ning 17. augusti 2021 kirjast nr 1-6/56 nähtub (tl 21-22), et hageja nõudis kostjalt nõusolekut notari deposiidis olnud 5000 euro 7 (10)
Tsiviilasi nr 2-21-17554 väljamaksmiseks hagejale ja tugines seejuures seisukohale, et lepingu p 2.2.2 kohustused olid täidetud. Hageja 14. septembri 2021 kirjast nähtub nõude kordamine (tl 19). Kostja 19. juuni, 27. augusti ja 22. septembri 2021 kirjadest nähtub seevastu, et kostja ei nõustunud 5000 euro väljamaksmisega hagejale ning heitis hagejale ette eelkõige kasutusloa taotlemise eelduseks oleva ehitusliku dokumentatsiooni ja nõusolekute esitamata jätmist (tl 23-24). Notarile 14. oktoobril 2022 esitatud avaldus (tl 41–41 pöördel) ja 18. oktoobri 2022 maksekorraldus kinnitavad, et kostja taotles deponeeritud summa väljamaksmist endale ja notar kandis 5000 eurot kostjale üle. Need tõendid kinnitavad pooltevahelise vaidluse kujunemist ja poolte vastandlikke arusaamu lepingu p 2.2.2 täitmisest, kuid ei asenda hageja tõendamiskoormist konkreetsete dokumentide üleandmise ja konkreetsete ametkondlike nõusolekute olemasolu tõendamisel.
37.Kostja on tuginenud RR Ehitus OÜ 22. juuli 2020 hinnapakkumisele (tl 54–54 pöördel) ja Voortum OÜ teostatud töödele (tl 124–128, 150–151 pöördel). RR Ehitus OÜ hinnapakkumine kinnitab, et olemasoleva büroohoone rekonstrueerimise ja kasutusloa taotlemisega seoses nähti ette ulatuslikke ehitustöid. Voortum OÜ tööde aktid ja arved kinnitavad, et kostja tellis hiljem konstruktsioonide väljaselgitamiseks kontrollpuurimisi ja surfpuurimisi ning kandis sellega seotud kulusid. Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud puurimiste tegemine ei tõenda iseenesest lepingu p 2.2.2 rikkumist. Tõenditest ei nähtu, milline konkreetne hageja valduses olnud ja üle andmata jäetud dokument oleks puurimiste vajaduse välistanud. Samuti ei ole tõendatud, et puurimiste vajadus tulenes dokumentide üle andmata jätmisest, mitte kostja hilisemast rekonstrueerimis- või arenduslahendusest. Seetõttu ei saa puurimiste tegemise fakti kasutada tõendina selle kohta, et hageja jättis lepingu p 2.2.2 järgi nõutud konkreetse dokumendi üle andmata. Nimetatud tõendid kinnitavad üksnes seda, et olemasoleva büroohoone ehituslike asjaolude väljaselgitamine oli kostja jaoks sisuliselt oluline. Need ei tõenda hageja rikkumist ega ole hageja põhinõude rahuldamata jätmisel määravad.
38.Esitatud insolatsioonianalüüsi (tl 47–52) nähtub, et olemasoleva XXXa hoone mõju XXX hoone insolatsioonile jäi analüüsitud vaatepunktides lubatud piiridesse. Seega ei toeta insolatsioonianalüüs kostja väidet ulatuses, milles kostja seostab piirinaabri insolatsiooniolukorda olemasolevale büroohoonele kasutusloa saamise võimatusega. Samas ei tõenda insolatsioonianalüüs ega detailplaneeringu kruntimise skeemi ja hoonestustingimuste joonis (tl 45), millised lepingu p 2.2.2 tähenduses ametkondlikud nõusolekud olid hiljemalt 14. juuniks 2021 olemas või millised dokumendid kostjale üle anti. Seetõttu ei ole need tõendid hageja põhinõude eelduste tuvastamisel määrava tähendusega.
39.Hageja on alternatiivselt tuginenud sellele, et kostja rikkus teatamis- ja koostöökohustust ning hea usu põhimõtet, jättes hagejale teatamata kavatsusest esitada uus detailplaneeringu algatamise taotlus. Hageja järgi tulenes koostöökohustus muu hulgas lepingu p-st 2.3, VÕS §-st 6 ja TsÜS §st 138.
40.Lepingu p 2.3 ja poolte õigussuhte eesmärk eeldasid mõistlikus ulatuses koostööd detailplaneeringuga seotud toimingute tegemisel. Kostja ei ole tõendanud, et ta teavitas hagejat enne 8. jaanuari 2021 avalduse esitamist oma kavatsusest algatada uus detailplaneering või palus hagejal enne avalduse esitamist anda üle konkreetsed dokumendid. Seetõttu ei ole välistatud, et kostja pidanuks hea usu ja koostöökohustuse kohaselt hagejat oma kavatsusest teavitama.
41.Võimalik teatamiskohustuse rikkumine ei anna siiski iseenesest alust hageja alternatiivse kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Hageja peab tõendama, et teavitamise korral oleks ta saanud enne avalduse esitamist anda kostjale üle lepingu p-s 2.2.2 nimetatud dokumendid ning et hiljemalt 14. juuniks 2021 oleksid olnud olemas nõutud ametkondlikud nõusolekud. Hageja ei ole tõendanud plaanide kostjale edastamist ega nimetanud konkreetseid tähtpäevaks olemas olnud nõusolekuid. Samuti ei ole tõendatud, et kostja õigeaegse teavitamise korral oleksid need asjaolud olnud teistsugused. Seetõttu puudub tõendatud põhjuslik seos võimaliku teatamiskohustuse rikkumise ja hageja väidetava 5000 euro suuruse kahju vahel. 8 (10)
Tsiviilasi nr 2-21-17554
42.Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et hageja ei ole tõendanud oma põhinõude eeldusi. Hageja ei ole tõendanud, millised lepingu p 2.2.2 tähenduses asjakohased ametkondlikud nõusolekud olid hiljemalt 14. juuniks 2021 olemas, ega seda, et enne detailplaneeringu algatamise avalduse esitamist anti kostjale üle lepingu p-s 2.2.2 sõnaselgelt nimetatud hooneplaanid või muud poolte kokkuleppes silmas peetud dokumendid. Kuna 5000 euro väljamaksmine hagejale sõltus nimetatud eelduste täitmisest, ei ole hagejal VÕS § 208 lg 1 ja VÕS § 76 lg 1 alusel õigust nõuda kostjalt 5000 euro väljamõistmist.
43.Hageja alternatiivne kahju hüvitamise nõue tuleb samuti jätta rahuldamata. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab hageja tõendama kostja kohustuse rikkumise, kahju tekkimise ning põhjusliku seose rikkumise ja kahju vahel. Isegi kui lugeda, et kostja pidi lepingu p-st 2.3 ning hea usu ja koostöökohustuse põhimõttest tulenevalt hagejat enne uue detailplaneeringu algatamise avalduse esitamist oma kavatsusest teavitama, ei ole hageja tõendanud, et nõuetekohase teavitamise korral oleks ta andnud kostjale üle lepingu p-s 2.2.2 nimetatud dokumendid või et tähtpäevaks oleksid olnud olemas selles punktis nimetatud ametkondlikud nõusolekud. Hageja väidetav kahju seisneb samas 5000 euro suuruses summas, mille saamise õigus sõltus lepingu p 2.2.2 eelduste täitmisest. Kuna nende eelduste täitmine jäi tõendamata, ei ole tõendatud, et kostja võimalik teavitamata jätmine põhjustas hagejale nimetatud summa ulatuses kahju. Seetõttu puudub alus rahuldada kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel.
44.Kohus märgib täiendavalt, et kuna põhinõue ja alternatiivne kahju hüvitamise nõue jäävad rahuldamata, jääb rahuldamata ka hageja kõrvalnõue viivise väljamõistmiseks. Viivise nõue eeldab sissenõutava põhinõude olemasolu, mida kohus käesolevas asjas ei tuvasta. Menetluskulud
45.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb täies ulatuses rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja on esitanud
30.juulil 2026 menetluskulude nimekirja ja taotluse, milles palub määrata kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 8001,20 eurot ning mõista need välja hagejalt kostja kasuks. Taotletud kulud koosnevad 8000,20 euro suurusest õigusabikulust ja 1 euro suurusest registriväljavõtte kulust.
46.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas vajalikus ja põhjendatud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel annab kohus hinnangu esindamisega seotud kulule tervikuna, arvestades õigusabile kulunud aega, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, tehtud menetlustoiminguid ning tunnitasu vastavust sarnase õigusteenuse mõistlikule keskmisele hinnale. Esitatud kliendiaruande (tl 159–160) kohaselt osutati õigusteenust kokku 47,4 tundi. Aruanne kajastab hagi materjalidega tutvumist, hagile vastuse koostamist, tõendite kogumist ja hindamist, menetlusdokumentide koostamist, kohtuistungiks valmistumist ja istungil osalemist, hageja täiendavatele seisukohtadele vastamist, 2026. aastal menetluse jätkumisega seotud toiminguid ning menetluskulude nimekirja koostamist.
47.Kohus arvestab, et menetlus kestis alates 2021. aastast, asjas toimus eelistung ning pooled esitasid mitu menetlusdokumenti ja arvukalt dokumentaalseid tõendeid. Vaidlus puudutas notariaalse lepingu p 2.2.2 tõlgendamist, dokumentide ja ametkondlike nõusolekute tõendamist, põhinõuet ja alternatiivset kahju hüvitamise nõuet ning notari deposiidiga seotud asjaolusid. Kostjal tuli pärast kohtu 1. juuni 2026 määrust vastata ka hageja täiendavale seisukohale. Kohtuistungil osalemise, menetluskulude nimekirja koostamise ning vastaspoole menetlusdokumentidele vastamise kulud on asja lahendamisega otseselt seotud ja vajalikud. Eeltoodut arvestades ei ole 47,4 tunni suurune kogukulu ainuüksi menetluse kestuse ja tehtud toimingute mahu järgi ebamõistlik. Samas sisaldab tööaruanne kahe lepingulise esindaja toiminguid, sealhulgas sisemisi nõupidamisi ning osaliselt sama menetluspositsiooni kujundamisega seotud tegevusi. 9 (10)
Tsiviilasi nr 2-21-17554
48.Kostja ühe esindaja tunnitasu oli 161,50 eurot ja teise esindaja tunnitasu 178,50 euro, mõlemad käibemaksuta. Kaalutud keskmine tunnitasu oli ligikaudu 168,78 eurot käibemaksuta. Arvestades esindajate kutsekvalifikatsiooni, vaidluse laadi, menetluse kestust ja menetlusdokumentide mahtu, ei ületa kummagi esindaja tunnitasu oluliselt sarnase õigusteenuse mõistlikku keskmist hinda. TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Mitme lepingulise esindaja kasutamise vajadust peab põhjendama kulude hüvitamist nõudev pool. Kostja on märkinud, et õigusteenust ei dubleeritud ja kohtuistungil osales üks esindaja, kuid ei ole selgitanud, milline asja eriline keerukus, esindaja vahetamise vajadus või teise esindaja eriteadmised tingisid kahe esindaja paralleelse kasutamise. Aruandes kajastuvad mõlema esindaja analüüsid, sisemised nõupidamised ja kliendisuhtlus. Seetõttu ei saa kahe esindaja paralleelsest tööst tekkinud kogu kulu lugeda põhjendatuks üksnes põhjusel, et tööaruandest ei nähtu sõnasõnalist toimingute dubleerimist.
49.Kohus hindab kostja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust tervikuna. Kohus arvestab menetluse kestust, eelistungi toimumist, poolte esitatud menetlusdokumentide ja tõendite mahtu, vaidluse faktilist ja õiguslikku sisu ning kostja esindajate tunnitasusid. Tunnitasud 161,50 eurot ja 178,50 eurot käibemaksuta ei ületa oluliselt sarnase õigusteenuse eest tavapäraselt makstavat tasu.
50.Taotletud ajakulu sisaldab siiski toiminguid seoses notari deposiidist raha väljamaksmisega ja võimaliku vastuhagi ettevalmistamisega, samuti kahe esindaja sisemisi nõupidamisi ning sama menetluspositsiooni kujundamisega seotud paralleelseid analüüse ja ülevaatusi. Kostja ei ole piisavalt põhjendanud, milline asja eriline keerukus, esindaja vahetamise vajadus või teise esindaja eriteadmised tingisid kahe vandeadvokaadi paralleelse kasutamise. Lisaks ei ole kohtuistungil osalemise 6,5 tunni suuruses ajakandes eristatud istungile ja sõidule kulunud aega.
51.Kõiki asjaolusid kogumis hinnates, sealhulgas menetlusega vahetult mitteseotud notaritoiminguid, menetluses esitamata jäänud vastuhagi ettevalmistamist, kahe esindaja osaliselt kattuvaid toiminguid ja sisemisi nõupidamisi ning istungile ja sõidule kulunud aja eristamata jätmist, peab kohus põhjendatuks vähendada taotletud õigusabikulu tervikhinnanguna 15% võrra. Hüvitatav õigusabikulu on seega 6800,17 eurot. Koos 1 euro suuruse registriväljavõtte kuluga tuleb kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks määrata 6801,17 eurot.
52.TsMS § 177 lg 4 kohaselt võib kohus poole taotlusel määrata menetluskulude hüvitamise kohustuse rahalises suuruses kindlaks määravas lahendis, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja on sellise taotluse esitanud. Seetõttu tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõistetavatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.