2-25-2183/18 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Kohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-2183, s.o Z.X-i hagi B.E vastu elatise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise miinimumsummas alates 2025 veebruarist. Kohus võttis 13.02.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ning edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega. Kostja kinnitas 10.03.2026 käesolevas menetluses telefonivestluses kohtusekretäriga, et tema e-posti aadress on Seega on kostja avaldanud kohtule TsMS § 3141 lg 2 tähenduses oma sidevahendi andmed. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus kostjale nimetatud e-posti aadressil saadetud hagimaterjalid TsMS § 3141 lg 2 alusel kättetoimetatuks 20.07.2026. Kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtajaks, s.o 10.08.2026. Hageja nõusolekul teeb kohus TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus tagaseljaotsuse ilma põhjendava osata, märkides otsuse kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi aluseks olevad asjaolud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Rahvastikuregistri andmetel on B.E Z.X-i isa. Seega on kostja, kui hageja isa, kohustatud hagejat ülal pidama. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (PKS § 101 lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti 2 (4)

eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (PKS § 101 lg 4). Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (PKS § 101 lg 5). PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli elatise baassumma 272,76 eurot ning Eesti Vabariigi keskmine brutokuupalk 1832 eurot. Alates 01.04.2025 kuni 31.03.2026 oli elatise baassumma 282,31 eurot ning keskmine brutokuupalk 1981 eurot. Alates 01.04.2026 on elatise baassumma 295,86 eurot ning keskmine brutokuupalk 2092 eurot. Kostjal on üks alaealine laps - hageja. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks ning hagi on õiguslikult põhjendatud. Seetõttu rahuldab kohus hagi. Justiits- ja Digiministeerium on välja töötanud elatiskalkulaatori, mille abil on võimalik arvutada PKS § 101 alusel määratava seadusjärgse miinimumelatise suurust. Elatiskalkulaatoris võetakse elatise suuruse arvutamisel muu hulgas arvesse elatise baassummat, kohustatud vanema sissetulekut, lapse eest makstavaid peretoetusi, ühiste alaealiste laste arvu ning lapse elatist maksva vanema juures viibimise aega. Kalkulaator on kättesaadav Justiits- ja Digiministeeriumi elatiskalkulaatori veebilehel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks alates 09.02.2025, s.o hagiavalduse esitamisest, kuni 31.03.2025 välja elatise 287,72 eurot kuus, mis koosneb elatise baassummast 272,76 eurot ja 3%-st Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ehk 54,96 eurost, millest arvatakse maha 40 eurot ehk pool hageja eest makstavast lapsetoetusest. Alates 01.04.2025 kuni 31.03.2026 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 301,74 eurot kuus, mis koosneb elatise baassummast 282,31 eurot ja 3%-st Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ehk 59,43 eurost, millest arvatakse maha 40 eurot ehk pool hageja eest makstavast lapsetoetusest. Alates 01.04.2026 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 318,62 eurot kuus, mis koosneb elatise baassummast 295,86 eurot ja 3%-st Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ehk 62,76 eurost, millest arvatakse maha 40 eurot ehk pool hageja eest makstavast lapsetoetusest. Alates 01.04.2027 muutub väljamõistetava elatise suurus iga aasta