B2 Impact OÜ hagi G.P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2118,17 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja B2 Impact OÜ, registrikood 11542046, lepinguline esindaja Anzhela Ternikova; Kostja G.P, isikukood XXX .
Menetluse liik
kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada B2 Impact OÜ hagi G.P vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista välja G.P-lt B2 Impact OÜ kasuks IPF Digital AS ja G.P vahel 1. aprillil 2022 sõlmitud krediidilepingust nr 5386091 tulenev põhivõlg 511,26 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot.
3.Mõista välja G.P-lt B2 Impact OÜ kasuks viivis alates 31. maist 2025 põhinõudelt (511,26 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni,
4.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi G.P vastu põhivõla nõudes 1138,74 euro ulatuses, intressinõudes 205,84 euro ulatuses ja viivisenõudes 43,35 euro ulatuses.
6.Jätta menetluskulud 29% ulatuses G.P ja 71% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.
7.Määrata B2 Impact OÜ hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 101,50 eurot.
8.Mõista välja G.P-lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud 101,50 eurot.
9.Välja mõistetud menetluskulude summalt (101,50 eurot) tuleb G.P-l tasuda B2 Impact OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
11.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (asukoht Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]). Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 30. mail 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse G.P (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Hageja nõude aluseks on IPF Digital AS (esialgne võlausaldaja, krediidiandja) ja kostja vahel 1. aprillil 2024 sõlmitud krediidileping (leping), mille alusel võimaldati kostjale krediidilimiiti 1350 eurot. Kostja jäi viivitusse perioodi juuli kuni september 2024 osamaksete tasumisega. Krediidiandja edastas kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 5. märtsil 2025 üles. Krediidiandja loovutas nõuded hagejale, milles teavitas kostjat 13. veebruari 2025 kirjaga. Lepingu alusel teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kokku summas 3745,81 eurot ja lepingu kehtivuse ajal tegi kostja tagasimakseid kokku summas 3234,55 eurot, millest 2094,80 eurot krediidiandja arvestas põhiosa katteks, 1139,63 eurot intresside ja 0,12 eurot viiviste katteks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1650 eurot, tasumata intressid 205,84 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 43,35 eurot ning sissenõudmiskulud 35 eurot ja alates 31. mai 2025 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
3.Tartu Maakohus võttis 12. juuni 2025 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kättetoimetatud 16. novembril 2025. Seega on kostja teadlik hagile kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (8. detsembriks 2025) ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
4.Kohus koostas 30. juunil 2026 hagejale kohtunõude, milles selgitas, et hageja nõue põhineb IPF Digital AS (esialgne võlausaldaja, krediidiandja) ja kostja vahel 3. märtsil 2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingul võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses ning kohus peab kontrollima sõlmitud lepingu seaduslikkust, sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Tutvunud hagiavalduse ja esitatud tõenditega, leidis kohus, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus andis hagejale tähtaja hagi täiendamiseks, kohustades teda põhjendama krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja täpsustama vajadusel nõuet koos VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestusega.
5.Hageja esitas 24. juulil 2026 vastuse kohtunõudele, milles teatas, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning on kohtule esitanud hagiavalduses ammendavalt kõik andmed kostja maksevõime hindamiseks. Ümberarvestuse korral loeb hageja kõik kostja poolt tehtud tagasimaksed põhiosa katteks ja selliselt kujuneb põhiosa nõue 511,26 eurot (3745,81 – 3234,55), mille palub sellisel juhul kostjalt välja mõista, säilitades võimalust maksmisega viivitamisel nõuda edasiulatuvat viivist.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja
poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesolevas asjas on täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused ning hagis esitatud asjaolud võimaldavad teha tagaseljaotsuse. Samas on kohus seisukohal, et hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Käesoleval juhul esitab kohus põhjendused osas, milles hagi jäetakse rahuldamata või milles on vajalik selgitada hageja nõude õiguslikku põhjendatust.
7.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital AS (esialgne võlausaldaja, krediidiandja) ja kostja 1. aprillil 2022 krediidilepingu (leping), mille alusel võimaldati kostjale krediidilimiiti 1350 eurot. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijaga krediidilepingu sõlmimisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 6 võib krediidiandja tarbijaga lepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
8.Hagiavalduse ja esitatud tõendite põhjal leiab kohus, et krediidiandja ei ole täitnud VÕS § 4034 lg 2–3 kohast kohustust hinnata kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu andmeid, mille alusel krediidiandja on hinnanud kostja krediidivõimelisust. Kohtule ei ole esitatud analüüsi, millest ilmneksid konkreetsed numbrilised andmed kostja sissetulekute, igakuiste väljaminekute, muude rahaliste kohustuste ega ülalpeetavate kohta. Samuti ei ole kohtule esitatud analüüsi, mille põhjal saaks järeldada, et hageja on tegelikult hinnanud kostja majanduslikku olukorda ning teinud põhjendatud järeldused kostja krediidivõimelisuse kohta, sealhulgas selle kohta, millises ulatuses on kostja võimeline lepingust tulenevaid kohustusi täitma. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hageja ei ole selgitanud ega esitanud tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks lepingu sõlmimisel kontrollinud kostja konto väljavõtet. Kohtu hinnangul oleks konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, aga ka kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Vastuses kohtunõudele on hageja märkinud üksnes, et on hagiavalduses ammendavalt esitanud selgitused krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kohta. Arvestades eeltoodut, ei saanud krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 tähenduses piisava kindlusega veenduda kostja krediidivõimelisuses. Seetõttu on kohus seisukohal, et krediidiandja rikkus tarbijaga krediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
9.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, kohaldatakse VÕS § 403 4 lg 7 ning VÕS § 94 intressimäära, vähendades vajadusel muid tasusid ning jättes tarbijal tasumata krediidiandjale kuuluvad lisakulud. Krediidiandja peab seejärel tagasimaksed ümber arvutama, arvestades intressimäära ja muudest kuludest tulenevat vähendust.
10.Vastuseks kohtunõudele esitas hageja VÕS § 4034 lg 7 kohase nõude ümberarvestuse. Esitatud ümberarvestuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista
hageja kasuks põhinõude summas 511,26 eurot ja edasiulatuva viivise.
11.Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud põhinõude osas summas 511,26 eurot, sissenõudmiskulude osas summas 35 eurot ja seadusjärgse viivise osas alates 31. mai 2025 (hagi esitamisest) kuni põhinõude rahuldamiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostja vastu põhivõla nõudes (1650 – 511,26) 1138,74 euro ulatuses, intressinõudes 205,84 euro ulatuses ja sissenõutavaks muutunud viivisenõude osas summas 43,35 eurot.
12.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
13.TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hageja ümberarvestatud lõpliku nõude 29% ulatuses hageja esialgsest nõudest. Tulenevalt hagi osalisest rahuldamisest jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 29% ulatuses kostja ning 71% ulatuses hageja kanda.
14.Hageja esitas kohtule hagiavalduses menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 350 eurot. Kuna kohus jättis menetluskulude jaotuse kohaselt menetluskuludest 29% kostja kanda, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 101,50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
15.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte teise lõike järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.