1-26-5244
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. juuli 2026, Tallinn
Kriminaalasja number
1-26-5244
Kohtunik
Mairi Heinsalu
Kohtuistungi sekretär
Irene Valge
Kriminaalasi
Eva Jurs süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Natalia Duškina
Süüdistatav
Eva Jurs isikukood 47303310230; Eesti Vabariigi kodanik; viibib vahistatuna xxxx; elukoht vabaduses xxxx; kõrgharidus; emakeel eesti keel; töökoht xxxx; üks kehtiv kriminaalkaristus: 21.02.2024 Tartu Maakohtu otsusega 1-23-6309 karistatud KarS § 424 lg 2 järgi 9 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 74 alusel tingimisi katseajaga 18 kuud, s.o. kuni 20.08.2025. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel oli sõiduki juhtimise õigus ära võetud neljaks kuuks.
Tõkend
Kahtlustatavana kinni peetud 13.04.2026 – 14.04.2026, 14.04.2026 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, alates 10.06.2026 kohaldatud tõkendit vahistamine
Kaitsja
määratud kaitsja Madis Mahlapuu (süüdistatav ei soovi kaitsja osavõttu kohtuistungist)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ning §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
1-26-5244 1 aasta ja 10 kuud.
elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
1-26-5244
Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki
Eva Jursi süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 21.02.2024. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 lg 2 järgi, juhtis uuesti st korduvalt ja tahtlikult: -
13.04.2026. a kella 09.26 ajal Tallinnas Randvere tee 27 juures Varju tee suunas, mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (lõplik lugem 1,96 mg/l, laiendmääramatusega + 0,17 mg/l, mõõtetulemus 1,79 mg/l);
-
21.04.2026. a kella 13.20 ajal Tallinnas Randvere tee 29 juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,12 mg/l, laiendmääramatusega + 0,10 mg/l, lõplik tulemus 1,02 mg/l);
-
04.06.2026. a kella 11.39 ja 11.50 vahel Tallinnas Vilu tee 14 juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (lõplik lugem 1,37 mg/l,
1-26-5244 laiendmääramatusega + 0,12 mg/l, mõõtetulemus 1,25 mg/l). Sellise tegevusega rikkus Eva Jurs liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3 1 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. LS § 69 lg 2 p 1 – alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Eva Jurs tahtlikult toime korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava Eva Jurs, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Eva Jursile mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistus pikkusega 1 aasta ja 10 kuud. KarS § 68 lg 1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust (13-14.04.2026), seega ärakandmata karistuse osa moodustab 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel pöörata mõistetud karistus täitmisele osaliselt. Kohe tuleb ära kanda 2 kuud vangistust alates 10.06.2026. Ülejäänud osas, s.o 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust, jätta karistus tingimisi kohaldamata tingimusel, et isik ei pane 2-aastase 6-kuulise pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ette nähtud kontrollnõudeid:
1-26-5244 väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Eva Jursi käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada Eva Jursi tema enda eelneval nõusolekul käitumiskontrolli ajal võtma endale kohustuse alluda ravile ning läbima alkoholivastase ravi ja esitama sellekohase kinnituse kriminaalhooldusametnikule. Sellekohase nõusoleku on Eva Jurs andnud. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Eva Jurs käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Eva Jursilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 12kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb süüdimõistetul 5 (viie) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates oma juhiluba loovutada Transpordiametile. Menetluskulud Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1419 eurot. Kaitsja tasu on 677,04 eurot. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel kohustub Eva Jurs hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 2096,04 eurot alates kohtuotsuse jõustumist ühe aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole.
Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud, nõustub sellega ja jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Eva Jurs KarS § 424 lg 2 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokkulepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.h menetluskulud, vastavad seaduse nõuetele. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.