Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. juuli 2026, Tallinn
Kriminaalasja number
1-26-4574
Kohtunik
Margit Roots-Dervishi
Kohtuistungi sekretär
Keiti Männama
Tõlk
Sofia Demtšenko
Kriminaalasi
Ilja Jakovski süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 422 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Ilona Litvinova (kohtuistungil osales asenduse korras Kristjan Lill)
Süüdistatav
Ilja Jakovski – isikukood: 38904060282; Eesti Vabariigi kodakondsus; elukoht: xxxx; emakeel: vene keel; keskharidus; töökoht: xxxx; telefon: xxxx; e-post: xxxx; kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad
Kaitsja
Kristina Suvalova (määratud kaitsja; süüdistatav ei soovi kaitsja osavõttu kohtuistungist)
1-26-4574 EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank, EE774204278607566704 Coop Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99926700022855. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtajaks tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Ilja Jakovskit süüdistatakse alljärgneva kuriteo toimepanemises. 21.11.2025 kella 16:34 paiku juhtis Ilja Jakovski Harju maakonnas Tallinna linnas Endla tänaval mootorsõidukit xxxx, reg.märk xxxx, liikudes Tehnika tänava poolt Tulika tänava suunas. Seejuures Ilja Jakovski:
ei tohtinud ületada suurimat lubatud sõidukiirust ning pidi kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ning sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid; pidi olema tähelepanelik jalakäija kui vähekaitstud liikleja suhtes, vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist ning ei tohtinud sõita reguleeritavale ülekäigurajale temale põleva liikumist keelava punase fooritulega, vaid pidi stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, nende puudumisel ülekäiguraja ees seisma jääma ja andma ülekäigurada ületavale jalakäijale teed.
Ilja Jakovski jättis need liiklusseadusest (edaspidi ka LS) tulenevad kohustused tahtlikult täitmata. Mootorsõiduki juht peab sõidu ajal järgima kiiruserežiimi. See tähendab, et ta ei tohi ületada konkreetsel teelõigul kehtivat suurimat lubatud sõidukiirust ning on kohustatud kohandama sõiduki kiirust olukorrale vastavaks. Ilja Jakovski oli mootorsõiduki juhina teadlik, et liikudes mööda Endla tänavat Tehnika tänava poolt Tulika tänava suunas, sõidab tema teelõigul, kus kehtib suurim lubatud sõidukiirus 50 kilomeetrit tunnis. Samuti teadis Ilja Jakovski, et kella 16:34 ajal on nähtavus hämaruse ja sajuse ilma tõttu oluliselt piiratud ning liikluse tihedus on tipptunnile omaselt kõrge. Seetõttu lasus temal kohustus kohandada sõiduki kiirust olukorrale vastavaks ehk vähendada kiirust. Eespool toodule vaatamata ei kohandanud Ilja Jakovski oma sõiduki kiirust
1-26-4574 olukorrale vastavaks ega vähendanud kiirust. Vastupidi, tema sõitis kiirusega ca 60-61 kilomeetrit tunnis, millega ületas tahtlikult suurimat lubatud sõidukiirust vähemalt 10 kilomeetri tunnis võrra. Peale selle, Ilja Jakovski oli mootorsõiduki juhina teadlik, et läheneb Endla ja Madara tänavate valgusfooriga reguleeritud ülekäigurajale, millest tulenevalt lasub temal kohustus jälgida foori tulesid ning juhinduda nende tähendusest. Ilja Jakovski nägi ja seega teadis, et temale põleb fooris liikumist keelav punane tuli. Sellele vaatamata ei jäänud tema seisma ega andnud teed ülekäigurada rohelise fooritulega ületavale ning tema suhtes vasakult paremale liikuvale jalakäijale K E L (L, xxxx), vaid sõitis temale otsa. Saadud löögist paiskus K E L teele. Ilja Jakovski eespool kirjeldatud tahtliku tegevuse tagajärjel sai K E L järgmised tervisekahjustused: parempoolne III-VI roide olulise nihketa murd eesmises osas, V-VI roide olulise nihketa murd abaluujoonel; VII roide olulise nihketa murd eesmisel kaenlajoonel ja vähese nihkega murd tagumises osas ning VIII-X roide olulise nihketa murd tagumises osas; maksa rebend (II aste), parema neeru rebend (III aste), mõlema kopsu põrutus ja rebendid koos mõlemapoolse väheväljendunud õhkrinnaga ja kaela pehmetesse kudedesse ulatuva õhkkeskseinandiga, parema põlveliigese hulgivigastused (parema sääreluu platoo impressioonmurd, parema pindluupea nihketa murd, eesmise ristatisideme (ACL) ja keskmise kollateraalsideme (MCL; III aste) rebendid, keskmise patellofemoraalse sideme (MPFL) lähimise osa rebend ning külgmise meniski ulatuslik kompleksrebend), nahamarrastused näol, paremal kehapoolel, paremal küünalnukil ja paremal põlvel ning ninaverejooks. Antud tervisekahjustused on rasked ning nendest paranemise kestus ületab nelja kuud. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr xxxx kohaselt võivad nimetatud tervisekahjustused olla tekitatud 21.11.2025 toimunud liiklusõnnetuse käigus jalakäija ja liikuva transpordivahendi kokkupõrkel koos jalakäija järgneva paiskumisega kõvale tömbile pinnale. K E L sai rasked tervisekahjustused, kuna Ilja Jakovski rikkus tahtlikult järgmisi liiklusseaduse sätteid: a)
LS § 7 lg 1 p 3 ja 4, mille kohaselt ümartuledega foor reguleerib sõidukite, jalakäijafoori puudumisel aga ka jalakäijate liiklust. Fooril on kolm ümmargust tuld: ülal punane, keskel kollane, all roheline. /.../ Tuled tähendavad järgmist: /.../ kollane keelab liikuda; punane keelab liikuda; b) LS § § 15 lg 1 p 2, mille kohaselt suurim lubatud kiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis; c) LS § 17 lg 1, mille kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest; d) LS § 17 lg 5 p 21, mille kohaselt peab mitterööbassõidukijuht andma teed ülekäigurada ületavale jalakäijale; e) LS § 18 lg 1, mille kohaselt juht, kes on kohustatud liiklusreeglite või liikluskorraldusvahendi kohaselt andma teed, peab sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust;
1-26-4574 f)
LS § 33 lg 1, mille kohaselt peab juht olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; g) LS § 35 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat /.../; h) LS § 35 lg 10, mille kohaselt juhul, kui foorituli või reguleerija märgianne keelab juhil sõita reguleeritavale ülekäigurajale, peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, nende puudumisel ülekäiguraja ees. i) LS § 50 lg 1, mille kohaselt peab juht järgima käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust; j) LS § 50 lg 3 p 1, 2, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks /.../. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Seega pani Ilja Jakovski toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus, s.o KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava Ilja Jakovski, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Ilja Jakovskile KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõistetavaks karistuseks 2 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 73 lg-tele 1 ja 3 määrata, et mõistetud karistus jäetakse täielikult täitmisele pööramata, kui Ilja Jakovski ei pane 2 aasta 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendite osas on kokkuleppes märgitud, et elektroonilised andmekandjad: üks CD-plaat (ekspertiisiakti nr xxxx lisa); üks DVD-plaat (31.03.2026 asitõendi vaatlusprotokolli lisa) politseiametniku vormikaamera salvestistega; üks DVD-plaat (21.11.2025 sündmuskoha vaatlusprotokolli lisa) sündmuskoha fotodega; üks DVD-plaat Tallinna avaliku ruumi valvekaamera salvestisega (10.12.2025 asitõendi vaatlusprotokolli lisa); üks CD-plaat (112 kõnede väljavõtte lisa) häirekeskusele tehtud kõnede helisalvestistega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Mootorsõiduk xxxx, reg.märk xxxx, teisaldati 21.11.2025 politseiparklasse aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn ning väljastati süüdistatavale 27.11.2025. Kriminaalmenetluses on tekkinud järgmised kulud: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses isiku kohtuarstliku ekspertiisiga tekkinud kulud summas 155 eurot ja liiklusekspertiisiga tekkinud kulud summas 731 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu 200,88 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha, mis on teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1419 eurot. Kokku on kriminaalmenetluse kulud 2 505,88 eurot. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõudsid prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja kokkuleppele selle kohta, et kuna menetluskulude hüvitamine käib süüdistatav Ilja Jakovskile ilmselt üle jõu, taotletakse kohtult KrMS § 180 lg 3 alusel Ilja Jakovski poolt kriminaalmenetluse kulude hüvitamist ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
1-26-4574 Isiku joobeseisundi tuvastamisega seotud kulude summas 182 eurot hüvitamine otsustatakse väärteomenetluse nr 230125000747 raames.
Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi samuti kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Ilja Jakovski KarS § 422 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele. Kohus juhindus otsuse tegemisel KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 249, 306, 311 ja 313.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.