1-26-4183
Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja 29. juunil 2026. a, Tallinnas koht Kriminaalasja number 1-26-4183 (24231551029) Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Sekretär Olger Orumets Ringkonnaprokurör Irina Tsugart Kriminaalasi Jüri Kirmjõe süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses; Süüdistatav Jüri Kirmjõe, isikukood: 50009180264, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, valdab eesti keelt, põhiharidusega, töökoht puudub, osalise töövõimega, elukoht: xxxx, e – post: xxxx, kehtivad karistused puuduvad, käesolevas kriminaalasjas isik KrMS § 217 lg 2, 3 alusel kahtlustatavana kinni peetud 14.03.2024 kell 21.48 kuni 15.03.2024 kell 14.02, tõkendit kohaldatud ei ole; Kaitsja Kaitsja kohtuistungile kutsumist ei taotletud;
Juhindudes KrMS §-dest 126 lg 3 p 1; § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 310; § 311; § 313; KarS § - de 68 lg 1; § 73 lg 1, 3; § 78 p 1; VÕS §-dest 1043; § 1045 lg 1 p 2 kohus otsustas:
katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus ja kokkuleppe sisu Jüri Kirmjõe on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema tungis korduvalt kallale oma elukaaslasele N Mle, tekitades temale valu ja tervisekahjustused, ja nimelt tema 16.12.2023 kl 02:00-03:00 aadressil xxxx lõi kannatanule N Mle rusikaga vastu nina selliselt, et kannatanu kukkus pikali ja tema ninast hakkas verd jooksma, seejärel lõi rusikaga kannatanut korduvalt kõhtu ja vastu kätt, tekitades kannatanule N Mle oma selliste tegevustega tervisekahjustustena parema õlavarre keskele nahaaluse turse ja hematoomi, paremale küünarvarrele punktverevalumi ja turse ülahuulele. 14.03.2024 kl 20:30-21:22 aadressil xxxx, lõi kannatanut N Mt korduvalt rusikaga pähe ning jalgadega selga, jalgadesse ja kätesse, tekitades kannatanule selliselt füüsilist valu ja tervisekahjustustena tursed otsmikule ja kõrvale, marrastused parema kõrva taha ja paremale säärele, hematoomid vasakule randmele ja reiele, ning punetuse kaelale Seega pani Jüri Kirmjõe oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste vahel sõlmitud kokkulepe
ning osaliselt riigi õigusabi kulu (kaitsjatasu) temale kohtueelses menetluses osutatud õigusabi teenuse eest kogusummas 614,88 eurot. Osaliselt sundraha summas 709,50 eurot, osaliselt kaitsjatasu summas 312,48 eurot ja isiku kohtuarstlikku ekspertiisi teostamisega seotud ekspertiisikulu summas 155 eurot jäetakse riigi kanda ning seda seoses süüdimõistetu varalisest ja tervislikust seisundist s.t. asjaolust, et menetluskulude täielik hüvitamine käiks Jüri Kirmjõele ilmselt üle jõu (isik on osalise töövõimega). KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Jüri Kirmjõel temalt osaliselt välja mõistetud menetluskulud tasuda ositi igakuiste osamaksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ja nimelt esimesel kuul 110,53 eurot ja järgneval 11 kuul 110,35 eurot. Kohtule antakse teada, et käesolevas kriminaalasjas on kannatanu süüdistatava Jüri Kirmjõe vastu esitanud tsiviilhagi 300 euro mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Märgitud hagi kuulub süüdistatavalt Jüri Kirmjõelt kannatanu kasuks välja mõistmisele ning see tuleb tal tasuda kannatanu N M arveldusarvele XXXX. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid kokkuleppele KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes. Menetlus Harju Maakohtus: Harju Maakohtus 29.06.2026 toimunud kohtuistungil süüdistatav Jüri Kirmjõe märkis, et kokkuleppe kinnitamise juurde ta kaitsjat kutsuda ei soovi. Jüri Kirmjõe nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe. Samuti oli süüdistatav nõus temalt välja mõistetavate menetluskulude osalise hüvitamisega riigi tuludesse kokkuleppes märgitud tingimustel. Süüdistatav Jüri Kirmjõe võttis tema suhtes kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi õigeks ja nõustus kannatanule 300 euro mittevaralise kahju hüvitamisega. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Irina Tsugart jäi süüdistatava Jüri Kirmjõe ja viimase kohtueelses menetluses olnud kaitsjaga sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotles kohtult selle kinnitamist. Kohtu seisukoht: Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikus olevate tõenditega, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja ringkonnaprokuröri arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et Jüri Kirmjõe tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele, arvestades ja kohaldades KarS § 68 lg 1; § 73 lg 1, 3 ja § 78 p 1 sätestatut. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Jüri Kirmjõe oma kuritegeliku käitumisega on tekitanud kannatanu N Mle mittevaralist kahju. Kannatanutele mittevaralise kahju tekitamine on olnud õigusvastane. Kannatanule tekitatud mittevaraline kahju on kohtueelse – ja kohtuliku uurimise käigus tuvastatud, kannatanu poolt käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses esitatud tsiviilhagis märgitud ulatuses. Jüri Kirmjõe oma kuritegeliku käitumisega kannatanule tekitatud mittevaralist kahju hüvitanud ei ole.
Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus märgib ära, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu N M esitanud Jüri Kirmjõe vastu eelpool välja toodud summa s.o 300 euro ulatuses kohtueelse menetluse kestel tsiviilhagi, taotledes märgitud mittevaralise kahju välja mõistmist süüdlastelt. Antud hetkel on kohtule teada, et Jüri Kirmjõe on prokuratuuriga kokkulepet sõlmides nõustunud tekitatud mittevaralise kahju ulatuse ja laadiga s.t tema suhtes esitatud tsiviilhagile vastu ei vaielnud ei ole, vaid on nõustunud selle hüvitamistega kannatanutele. Kohus asub seisukohale, et kannatanu N M käesolevas kriminaalajas esitatud tsiviilhagi kuulub süüdistatavalt välja mõistmisele. Antud faktile tuginedes asub kohus seisukohale, et eelpool märgitud kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel s.o hagi õigeksvõtt. TsMS § 440 lg 1 sätestab, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. Süüdistatavalt Jüri Kirmjõelt tsiviilhagi väljamõistmisel kohus juhindub VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2. Süüdistatavalt Jüri Kirmjõelt kuulub väljamõistmisele menetluskuluna osaliselt sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 709,50 eurot ning osaliselt riigi õigusabi kulu (kaitsjatasu) kohtueelses menetluse osalemise eest summas 614,88.- eurot riigi tuludesse. Sundraha summas 709,50 eurot, osaliselt kaitsjatasu summas 312,48 eurot ja ekspertiisikulu summas 155 eurot jäetakse riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võimaldada Jüri Kirmjõel temalt välja mõistetud menetluskulusid (osaliselt sundraha, kaitsjatasu) tasuda ositi igakuiste osamaksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni ja seda alljärgnevalt esimesel kuul 110,53 eurot ja järgneval 11 kuul 110,35 eurot tasudes. Kohus selgitab, et teave menetluskulude tasumise kohta (arveldusarvete andmed, makseosade, kulude suurus) tuuakse välja kohtuotsuse makseinfos. Kriminaalajas olevad digitaalsed andmekandjad ja nendel oleva teabe jätab kohus KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.