Rahvatervisevastased süüteod › Süüteod töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas

KarS § 78 lg 1 alusel lugeda katseaja alguseks 19. märts 2026.

OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatavad ja kannatanu saavad esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistuse kohaselt rikkusid süüdistatavad järgnevaid tööohutust puudutavate õigusaktide sätteid. Troppijad Rodion Dieliev ja Dmytro Bezdolnyi rikkusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 1 p-s 1 sätestatud töötaja kohustust järgida töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, TTOS § 14 lg 1 p-s 5 sätestatud töötaja kohustust tagada vastavalt väljaõppele, et tema töö ei ohustaks teiste elu ja tervist ning TTOS § 14 lg 1 p-s 8 sätestatud töötaja kohustust kasutada töövahendit nõuetekohaselt. Samuti rikkusid nad Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 9 lg-s 3 sätestatud ohutusnõuet, mille kohaselt peavad materjalid ja objektid, mis liikudes kujutavad endast ohtu töötajate elule ja tervisele, olema sobival ja ohutul viisil kinnitatud, ning Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 12 lg-s 4 sätestatud ohutusnõuet, mille kohaselt valitakse tõstmise abivahendid ja troppimise viis vastavalt lasti, selle haardekohtade ja kinnitusseadiste liigile. Kraanajuht Tõnu Rõõmussaar ei järginud autokraanajuhi ametijuhendit, mis sätestab, et autokraanajuht juhindub oma tegevuses autokraanajuhi ohutusjuhendist ja tõsteseadmete kasutamise eeskirjadest (ametijuhendi punkt 2.2); autokraanajuht peab tundma ja täitma tööohutuse nõudeid (ametijuhendi punkt 3.3); autokraanajuhil on õigus nõuda laadimistööde katkemist, kui autokraanajuht ja teised võivad sattuda elu ja tervist ohustavatesse oludesse (ametijuhendi punkt 4.4). Samuti rikkus ta „Töökaitsejuhendit autokraanajuhile“, mis sätestab, et kraanajuht peab valdama ohutuid troppimismooduseid (töökaitsejuhendi üldnõuete punkti 8 alapunkt g); kraanajuht kontrollib troppija tööd (töökaitsejuhendi üldnõuete punkti 9 lause 1); ilmse ohu korral peab kraanajuht võtma viivitamatult tarvitusele abinõud töö peatamiseks (töökaitsejuhendi üldnõuete punkt 12); lasti tõstmisel ja teisaldamisel ei tohi kraanajuht tõsta valesti tropitud ebapüsivas asendis lasti (töökaitsejuhendi alajaotuse „Kraana töötamise ajal“ punkti 12 alapunkt h). Ka rikkus Tõnu Rõõmussaar TTOS § 14 lg 1 p-s 1 sätestatud töötaja kohustust järgida töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja TTOS § 14 lg 1 p-s 5 sätestatud töötaja kohustust tagada vastavalt väljaõppele, et tema töö ei ohustaks teiste elu ja tervist. Samuti rikkus Tõnu Rõõmussaar Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 9 lg-s 3 sätestatud ohutusnõuet, mille kohaselt materjalid ja objektid, mis liikudes kujutavad endast ohtu töötajate elule ja tervisele, peavad olema sobival ja ohutul viisil kinnitatud, ning Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 12 lg-s 4 sätestatud ohutusnõuet, mille kohaselt valitakse tõstmise abivahendid ja troppimise viis vastavalt lasti, selle haardekohtade ja kinnitusseadiste liigile. Y rikkus samuti TTOS § 14 lg 1 p-s 1 sätestatud töötaja kohustust järgida töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja TTOS § 14 lg 1 p-s 5 sätestatud töötaja kohustust tagada vastavalt väljaõppele, et tema töö ei ohustaks teiste elu ja tervist. Samuti rikkus ta Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 12 lg-s 2 sätestatud tõsteseadme kasutamise ohutusnõuet, mille kohaselt ei tohi töötaja asuda rippuva lasti all, kui see ei ole hädavajalik tööülesande sooritamiseks, ning Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete“ § 12 lg-t 8, mis nõuab töö juhtimiseks asjatundliku signaliseerija määramist, kui

tõsteseadme kasutaja ei saa kas otseselt või mõne abivahendi abil täielikku ülevaadet lasti liikumise kohta. Kõik süüdistatavad rikkusid süüdistuse kohaselt tööohutusnõudeid tahtlikult, kuid lootsid raskeid tagajärgi vältida, sest tõstmise alguses ei olnud paneel tõstehaaratsite vahelt kukkunud ning tõstehaaratsid hoidsid tõstetud paneeli kraananoole küljes rippumas ka siis, kui Tõnu Rõõmusaar teisaldas paneeli ehitatava korterelamu kohale, peatas kraananoole ja jättis paneeli mõneks ajaks paigale rippuma monteerimiskohast eemal, oodates märguannet paneeli teisaldamiseks monteerimiskohale.

teadlikkus ehituobjektil kehtivatest töötervishoiu- ja tööohutusnõuetest. Kohus asus seisukohale, et kuna Dmytro Bezdolnyi ja Rodion Dieliev olid ehitusel töötamiseks töötervishoiu- ja tööohutusalaselt juhendamata ja neil puudus väljaõpe, siis ei saa nad vastutada KarS § 197 lg 2 järgi. Kohus leidis aga, et Dmytro Bezdolnyi ja Rodion Dieliev vastutavad KarS § 117 lg 1 järgi. Nende tegevuse ja süüdistuses nimetatud tagajärje vahel esineb põhjuslik seos: kui Rodion Dieliev ja Dmytro Bezdolnyi oleksid kinnitanud paneeli nõuetekohaselt, kasutades selleks kõiki ettenähtud abivahendeid, siis ei oleks betoonpaneel saanud kraanakonksu otsast alla kukkuda. Nad olid ka teadlikud, et pika paneeli tõstmisel oli vaja kasutada tõstehaaratseid koos traaversiga ning et tõstehaaratsitel oli vaja kinnitada turvaketid. Ühtlasi said nad aru, et paneeli kinnitamisel on midagi valesti, sest enne kui paneel õnnestus teisaldada elamu kohale, läks vaja mitut katset, sest haaratsid ei püsinud kohal, vaid jooksid keskele kokku. Kohus luges tõendatuks, et Rodion Dielievil ja Dmytro Bezdolnyil olid teadmised ja võimalus (kraanajuht hoidis paneeli paigal) paneeli nõuetekohaseks kinnitamiseks, ja järeldas, et nad jätsid selle tahtlikult tegemata, näidates üles ükskõikset suhtumist kehtestatud töövõtetesse. C surma osas olid Rodion Dieliev ja Dmytro Bezdolnyi KarS § 18 lg 3 tähenduses hooletud: nad ei pidanud kannatanu surma saabumist võimalikuks, kuid oleks pidanud arvestama sellega, et kraanakonksu otsa nõuetekohaselt kinnitamata betoonpaneel võib osutuda ohtlikuks, sest see võib puuduliku kinnitamise korral alla kukkuda ja seeläbi kellegi surma põhjustada. Y vastutuse välistas maakohtu otsuse kohaselt see, et Y ei tegelenud ei troppimise ega ka tõstmisega, vaid paneeli paigaldustöödega. Kuna paneeli kukkumise tingis troppimise ja tõstmise normide rikkumine, siis puudus Y tegevusel põhjuslik seos paneeli allakukkumisega.

tööohutusnõuetest teada tööandja korraldatud juhendamisel ja väljaõppel või eelneva töö käigus. Süüdistuse kohaselt rikkusid Rodion Dieliev ja Dmytro Bezdolnyi tõstetava betoonpaneeli troppimisel traaversi kasutamise ja tõstehaaratsite turvakettide kinnitamise nõudeid. Seejuures olid nad teadlikud, et betoonpaneelide tõstmisel tõstehaaratsite abil on vaja kinnitada tõstehaaratsite turvaketid ning pikkade paneelide tõstmisel on vaja kasutada traaversit. Maakohtule esitatud tõenditest nähtub, et neid teadmisi ja oskusi on nad saanud oma eelnevast kogemusest samalaadsete tööde tegemisel. Traaversi kasutamise ja tõstehaaratsite turvakettide kinnitamise vajadusele juhiti Rodion Dielievi ja Dmytro Bezdolnyi tähelepanu õnnetuse päevalgi vahetult enne C peale kukkunud paneeli tõstmist. Selle luges tõendatuks ka maakohus. Kuna Rodion Dielievi ja Dmytro Bezdolnyi olid paneeli troppides kohustatud järgima TTOS-i nõudeid, kuid eirasid teadlikult tööohutusnõudeid, mille tagajärjel kukkus paneel Cle peale, vastab Rodion Dielievi ja Dmytro Bezdolnyi tegevus KarS § 197 lg-le 2. Maakohtu viga kuriteo kvalifitseerimisel tõi kaasa ka põhjendamatult kerge karistuse, sest KarS § 117 lg 1 näeb ette kergema karistuse kui KarS § 197 lg 2. 4.2 Rodion Delievi kaitsja Sven Sillar taotleb maakohtu otsuse tühistamist Rodion Delievit puudutavas osas ning Rodion Delievi õigeksmõistmist. Kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse sisuliselt muutmata, siis taotleb kaitsja selle tühistamist osas, millega mõisteti Rodion Dielievilt välja riigi õigusabi kulu. Kaitsja leiab, et Rodion Dielievi tegudel puudus põhjuslik seos kannatanu surmaga. Samuti ei ole tõendatud tegutsemine kergemeelsuse või hooletusega. C sai surma, sest kraanajuht tõstis paneeli, mis kukkus alla. Seejuures sai kraanajuht aru, et selliselt tropitud paneeli ei tohiks tõsta. Kraanajuhi tahtliku tegevuse tulemusel katkes põhjuslik seos Rodion Dielievi tegevuse ja C surma vahel. Kraanajuht ja troppijad ei eiranud töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid kaastäideviijatena. Mingit jagatud vastutust ettevaatamatusest toime pandud kuriteo puhul olla ei saa. Vea tegi maakohus ka selle tuvastamisel, et Rodion Dieliev teadis, et ta kinnitab paneeli valesti. Kohus tugines MD ütlustele. Tegemist oli kohtueelses menetluses antud ütlustega, kohtuistungil keeldus MD ütluste andmisest. Seetõttu ei saanud Rodion Dieliev ja tema kaitsja MDle küsimusi esitada. Asjas pole peale MD eeluurimisel antud ütluste ühtegi tõendit, millest võiks tuvastada Rodion Dielievi teadlikkust, et ilma tõstehaaratsitele paigaldatud turvakettideta on betoonpaneeli tõstmine keelatud. Seetõttu kujutab nendele ütlustele tuginemine endast KrMS § 15 lg 3 rikkumist. Menetluskulude kohta märgib kaitsja, et Rodion Dielievi jaoks oli üllatav, et talt õigusabikulud välja mõisteti, sest ta sai aru, et riigiõigusabi on tasuta. Kaitsja hinnangul oleks pidanud menetluskulud kas täielikult või vähemalt osaliselt jätma riigi kanda põhjusel, et kohus mõistis süüdistatava süüdi kergema sätte alusel, kui seda nõuti süüdistusaktis. 4.3 Dmytro Bezdolnyi kaitsja Toomas Laanemaa taotleb maakohtu otsuse tühistamist Dmytro Bezdolnyi KarS § 117 lg 1 järgi süüdimõistmise osas ning Dmytro Bezdolnyi õigeksmõistmist. Juhul, kui ringkonnakohus ei mõista Dmytro Bezdolnyid õigeks, taotleb

kaitsja maakohtu otsuse tühistamist kannatanule mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise osas ja kannatanu mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmist. Samuti taotleb kaitsja maakohtu otsuse osalist tühistamist menetluskulude osas ja osa kaitsja tasust süüdistatavalt riigi kasuks välja mõistmata jätmist. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuigi Dmytro Bezdolnyi polnud saanud troppimisalast väljaõpet, põhjustas ta C surma hooletusest, sest ta oleks pidanud arvestama sellega, et nõuetekohaselt kinnitamata betoonpaneel võib tõstmisel alla kukkuda ja seeläbi kellegi surma põhjustada. Dmytro Bezdolnyi ütlustest ilmneb, et ta ei olnud troppija koolitust läbinud, keegi polnud talle selgitanud, millisel juhul tuleb kasutada traaversit, ning ohutuskette ei jõudnud ta paneeli alt läbi panna, sest kraanjuht tõstis paneeli objektile. Seetõttu ei saa talle hoolsuskohustuse rikkumist ette heita. Kohus on Dmytro Bezdolnyi ettevaatamatuse kannatanu surma osas tuvastanud kaassüüdistatavate Tõnu Rõõmussaare, Rodion Dielievi ja Y ning tunnistaja MD ütlustele tuginedes. Neile ütlustele ei oleks kohus tohtinud KrMS § 15 lg-st 3 tulenevalt tugineda, sest kaitsjal ei olnud Tõnu Rõõmussaart, Rodion Dielievit, Y ning tunnistajat MD võimalik küsitleda. Tunnistaja SR ütlustest on kohus teinud aga vale järelduse, justkui oleks Dmytro Bezdolnyi vastanud SRle ja Y-le , et traaversit ei ole vaja kasutada. Samuti on kohus teinud vale järelduse, nagu oleks märguanded paneeli tõstmiseks andnud Dmytro Bezdolnyi. Tunnistaja SR on kinnitanud, et traaversiga tegeles noorem mees, käemärguandeid andis noorem mees ning noorem mees oli ka see, kes ütles, et pole traaversit vaja kasutada. Nooremaks meheks ei saanud kahest troppijast olla aga Dmytro Bezdolnyi. Veel leiab kaitsja, et kohus ei ole otsuses veenvalt selgitanud, miks ei katkestanud kraanajuhi Tõnu Rõõmussare käitumine Dmyto Bezdolnyi ja Rodion Dielievi vallandatud kausaalahela kulgemist. Riigikohtu praktika kohaselt võib põhjuslikkus katkeda, kui kausaalahelasse sekkumise määr on niivõrd oluline, et selle tulemusena ei saa enam rääkida algpõhjustaja loodud ohust. Sellisel juhul kõrvaldab kolmanda isiku sekkumine algpõhjuse kulgemise ning asendab selle enda poolt vallandatava uue kausaalahelaga, mis viib koosseisupärase tagajärje saabumiseni. Kaitsja märgib, et Riigikohtu praktika kohaselt võib põhjuslikkus katkeda, kui kausaalahelasse sekkumise määr on niivõrd oluline, et selle tulemusena ei saa enam rääkida algpõhjustaja loodud ohust. Käesoleval juhul ei põhjustanud surmaga lõppenud õnnetust mitte Dmytro Bezdolnyi ja Rodion Dielievi tegevus, kes troppisid väidetavalt paneeli valesti, vaid eelkõige kraanajuhi Tõnu Rõõmussaare tegevus, kes sai aru ja teadis, et paneeli troppimine ei ole teostatud nõuetekohaselt, kuid asus ometi paneeli objektile liigutama. Kaitsja ei nõustu ka kohtu seisukohaga, et kannatanu C enda tegevus oli tagajärje saabumise seisukohalt teisejärguline, mistõttu ei saa rääkida kannatanu eneseohustamisest. Kohtus üle kuulatud asjatundja selgituse kohaselt on ehitustöödel üldteada, et tõstetava objekti all seista ei tohi. Kannatanu rikkus Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 12 lg-t 2, mille kohaselt ei tohi töötaja asuda rippuva lasti all, kui see ei ole hädavajalik tööülesande sooritamiseks. Hukkunu oli kogenud ehitaja ning teadis, et tõstetava objekti all seista ei või. Lisaks hõikas Y kannatanule

korduvalt, et ta ei seisaks paneeli all. Sellest hoolimata otsustas kannatu ohtlikust kohast mitte ära minna. Seega võttis ta teadliku riski ning oli teadlik ka võimalikust saabuvast raskest tagajärjest. Kaitsja märgib, et Riigikohtu praktika kohaselt võib eneseohustamine välistada teo toimepanija vastutuse, kui see eneseohustamine on teadlik ja informeeritud. Kaitsja hinnangul on see tingimus täidetud. Kannatanu oli teadlik, et tõstetava paneeli all seista on ülimalt ohtlik, ning ilmselgelt oli kannatu teadlik ka võimalikust riskist, mis sellega kaasneb. Dmytro Bezdolnyi kaitsja vaidlustab ka Dmytro Bezdolnyilt C õe kasuks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Kaitsja leiab, et isegi juhul, kui süüdistatav vastutab C surma põhjustamise eest, on kohus rahuldanud mittevaralise kahju nõude alusetult. VÕS § 134 lg 3 kohaselt võivad surmasaanu lähedased nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Kaitsja hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei saa lugeda tööõnnetuses hukkumist, mida hageja ise vahetult pealt ei näinud. Lõpuks leiab kaitsja, et kohus on süüdistatavalt kõigi menetluskulude väljamõistmisel rikkunud KrMS § 183 lg-s 3 sätestatut. Kohtumenetluses lahendati ka tsiviilhagi, mida kohus ei rahuldanud täielikult ei varalise ega mittevaralise kahju hüvitise nõude osas. Kuivõrd hagi rahuldati osaliselt, on ebaõiglane jätta kogu riigi õigusabi tasu süüdistatava kanda.

Prokurör leiab, et kaitsjate apellatsioonid tuleks jätta rahuldamata.

Väide, et Tõnu Rõõmmussaar katkestas oma tegevusega troppijate tegevuse ja tagajärje vahelise põhjusliku seose, on alusetu. C surmaga on põhjuslikus seoses nii kraanajuhi Tõnu Rõõmussaare kui ka troppijate Rodion Dielievi ja Dmytro Bezdolnyi teod. Ka on maakohus õigesti leidnud, et praegusel juhul ei saa rääkida süüdistatavate vastustust välistavast C teadlikust eneseohustamisest. Kuigi C rikkus rippuva lasti all viibimise keeldu, ei tee see olematuks ega õiguslikult tähtsusetuks tõstehaaratsite turvakettide kinnitamise nõude rikkumist troppijate poolt. Prokurör ei nõustu ka kaitsjate seisukohaga, et KrMS § 15 lg-st 3 tulenevalt ei või tugineda kaassüüdistavate ja tunnistaja MD kohtueelses menetluses antud ütlustele, mille põhjal on kohus tuvastanud, et süüdistatavad teadsid traaversi ja turvakettide kasutamise nõudest. Kaitsjate viidatud tõendid ei olnud ainsad tõendid, mis seda asjaolu tõendasid. Prokurör peab põhjendamatuks Rodion Dielievi kaitsja seisukohta, et kuna maakohus kvalifitseeris Rodion Dielievi teo ümber, oleks tulnud menetluskulu vähemalt osaliselt jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg-st 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Tsiviilhagi menetlemisega seotud menetluskulu kohta märgib prokurör, et kuna maakohus rahuldas tsiviilhagi vaid osaliselt, võis maakohus tõesti KrMS § 182 lg 3 alusel mõista kannatanult süüdistatavate kasuks välja osa tsiviilhagi menetlemisega seotud menetluskulust,

kuid KrMS § 182 lg 4 annab aga kohtule õiguse seda mitte teha, kui see oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Prokurör leiab, et praegusel juhul tulebki sellest lähtuda. 5.2 Rodion Dielievi kaitsja märgib vastuseks prokuröri apellatsioonile, et jääb oma apellatsiooni juurde, tema apellatsiooni rahuldamise korral on aga prokuröri apellatsiooni rahuldamine välistatud. Isegi kui ringkonnakohus kaitsja apellatsiooni ei rahulda, ei ole alust prokuröri apellatsiooni rahuldamiseks. Alusetu on prokuröri seisukoht, et töötaja vastutus KarS § 197 lg 2 järgi on võimalik ka juhul, kui teda ei ole tööohutusealaselt koolitatud. Selle sätte järgi saab vastutada isik, kes teab tööohutusnõudeid, Rodion Dieliev ei saanud neid ilma koolituseta teada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

troppimise loomulik jätk ning realiseerunud riski lõid Rodion Dieliev, Dmytro Bezdolnyi ja Tõnu Rõõmussaar ühiselt. Mis puutub Rodion Dielievi kaitsja märgitusse, et ettevaatamatusdelikti puhul ei saa olla kaastäideviimist, siis see ei tähenda, et koosseisupärast tagajärge ei saaks põhjustada mitu isikut korraga kõrvaltäideviijatena. 7.2 Kohtukolleegium ei nõustu ka Dmytro Bezdolnyi kaitsja seisukohaga, et troppijate vastutus on välistatud C ennast ohustava käitumise tõttu. On tõsi, C seadis end ise ohtu. Maakohus on tuvastanud, et C oli seadnud end paneeli vastuvõtmiseks nii, et monteerimiskohale teisaldatav paneel jäi tema kohale. Nähes, et C asukoht on ohtlik, ütles Y Cle mitu korda, et too tuleks sealt ära. C küll kuulis Y öeldut, kuid ei muutnud oma asukohta. (maakohtu otsuse p 36). Tõsi on ka see, et Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt ei saa süüdistatavale tagajärge objektiivselt omistada, kui kannatanu ennast teadlikult kahjustab või ohustab. Nagu on oma apellatsioonis möönnud Dmytro Bezdolnyi kaitsjagi, peab süüdistatava vastutuse välistamiseks olema kannatanu ennast ohustav käitumine teadlik. Viimane tähendab Riigikohtu praktika kohaselt seda, et „süüdistatav vabaneb vastutusest tagajärje põhjustamise eest üksnes juhul, kui kannatanu tegutseb täie arusaamisega sellest riisikost, mida tema käitumine endas kätkeb“ (RKKKo 1-22-6710/83, p 25). Viidatud otsuses selgitas Riigikohus, kuidas hinnata seda, kas liiklusõnnetuses surma või raskeid tervisekahjustusi saanud kaassõitja, kes oli turvavöö kinnitamata jätnud, on teadlikult end ise ohtu seadnud. Nimelt oli Riigikohus, nagu apellatsioonis välja toodud, osutanud oma eelnevas praktikas turvavöö kinnitamata jätmisele kui ennast ohustavale käitumisele, mis võib välistada liiklusnõudeid rikkunud juhi vastutuse autos olnud kannatanu tervisekahjustuste või surma eest. Viidatud otsuses täpsustas Riigikohus, et teadliku enesekahjustamise jaatamiseks ei piisa asjaolust, et on üldteada, et turvavöö kasutamine aitab liiklusõnnetuse korral tervisekahjustusi ära hoida või leevendada. Riigikohus selgitas, et „kannatanu teadlikkus ja informeeritus peavad seejuures hõlmama nii teadmist ohtu loovatest asjaoludest kui ka võimalikust õigushüve kahjustavast tagajärjest. Ulatuses, milles isik tagajärge ette ei näe, ei saa rääkida teadlikust eneseohustamisest“ (RKKKo 1-22-6710/83, p 25). Sellest tuleneb, et kannatanu jaoks peab olema ettenähtav nii see, et tema käitumine toob talle mingi tema jaoks arusaadava ohu realiseerumisel kaasa raske tagajärje, kui ka võetava riski suurus, st ohu realiseerumise tõenäosus. Riigikohus nentis, et kuigi joobes juhid põhjustavad liikluses õnnetusi sagedamini kui kained juhid, ei näita statistika, et joobes juhiga sõiduki liiklusõnnetusse sattumise ja seeläbi vigastuste saamise tõenäosus oleks nii suur, et kaassõitja saaks pidada neid autosse istumise ilmseteks tagajärgedeks. Ka ei olnud Riigikohtu hinnangul käsitletavas kriminaalasjas tuvastatud asjaoludest võimalik teha järeldust, et kannatanu aktsepteeris süüdistatava autosse istudes seda, et süüdistatav valib kurvis vale sõidukiiruse ja kaldub vastassuunavööndisse. Kokkuvõttes leidis Riigikohus tuvastatu põhjal ei saanud järeldada, et kannatanu pidas süüdistatava juhtimise võimalikuks tagajärjeks suurel kiirusel teelt väljasõitmist ja auto üle katuse paiskumist ning selle tõttu raskelt vigastada saamist. See tähendab, et kannatanu arusaamine ohust ei olnud piisav ega võimalik tagajärg talle ettenähtav. (RKKKo 1-22-6710/83, p 27–30). Eeltoodu tähendab praeguse kohtuasja kontekstis seda, et rääkimaks C teadlikust enese ohustamisest, ei piisa selle tuvastamisest, et ta sai aru, et viibib kohas, kus põhimõtteliselt

saab tõstetav paneel talle peale kukkuda ning sellisel juhul võib ta saada surma või vähemalt tõsiselt viga. Lisaks neile asjaoludele peab olema tuvastatud seegi, et Cl oli põhjust pidada tõenäosust, et paneel võib tõstmisel alla kukkuda, suureks (Riigikohus on liiklusõnnetuse kontekstis lähtunud koguni sellest, kas kannatanu jaoks oli olukorras, millesse ta end seadis, vigastuste saamine ilmne tagajärg). Maakohus mingeid asjaolusid, mis sellele viitaks, tuvastanud ei ole, ja kumbki kaitsja pole osutanud apellatsioonis asjaoludele, mille põhjal oleks see oleks nende hinnangul tuvastatav. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et C oleks ajal, kui ta otsustas hoolimata Y soovitusele oma asukohta mitte muuta, olnud teada, et esinevad suurendavad paneeli allakukkumise ohtu suurendavad asjaolud – paneeli tõstetakse ilma traaversit kasutamata ning ka haaratsite turvaketid olid kinnitamata. Seetõttu ei ole tuvastatav C teadlik enese ohustamine, mille puhul ei oleks saanud tagajärg süüdistatavatele omistatav.

15 lg-t 3. Kõnealuse sätte kohaselt ei või otsus tugineda üksnes ega valdavas ulatuses tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. 8.2.1 Dmytro Bezdolnyi kaitsja leiab, et kohus on tuvastanud Dmytro Bezdolnyi ettevaatamatuse kannatanu surma puutuvalt KrMS § 15 lg-t 3 rikkudes kaassüüdistatavate Tõnu Rõõmussaare, Rodion Dielievi ja Y ning tunnistaja MD kohtueelses menetluses antud ütlustele tuginedes. Ringkonnakohus nendib, et kuigi apellatsioonis räägitakse Dmytro Bezdolnyi ettevaatamatusest kannatanu surma suhtes (st selle suhtes, kas ta sai aru, et ta tegevus võib sellise tagajärje kaasa tuua, või kas ta lootis seda tagajärge vältida), siis tõenditele, millele kaitsja viitab, tugines maakohus selle tuvastamisel, kas Dmytro Bezdolnyi sai aru, et haaratsitel oleks tulnud kinnitada turvaketid ja konkreetset paneeli oleks tulnud tõsta trapetsiga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole need tõendid aga selle asjaolu tuvastamisel ainsad ega ka nii määrava tähendusega, et nende puhul tuleks kohaldada KrMS § 15 lg-t 3. Järeldus, et Dmytro Bezdolnyi teadis, et Cle peale kukkunud paneeli tõstmisel oleks tulnud kasutada traaversit, põhineb kahesugusel infol: 1) ta oli varem paneele troppinud, seejuures oli teda informeeritud, et pikkade paneelide puhul tuleb kasutada traaversit ja ta oli seda ka teinud; 2) ka enne selle paneelikoorma troppimise alustamist öeldi Dmytro Bezdolnyile ja Rodion Dielievile, et tuleb kasutada traaversit. Mõlema asjaolu kohta on andnud ütlusi ka kohtus ristküsitletud tunnistajad, samuti on osalt möönnud asjaolusid, millel maakohtu järeldused põhinevad, ka Dmytro Bezdolnyi ise oma ütlustes. MD 23. jaanuaril 2025 antud ütluste kohaselt olid Dmytro Bezdolnyi ja Rodion Dieliev samal ehitusobjektil koos paneele troppinud ka enne 21. märtsi 2024. Dmytro Bezdolnyi ja Rodion Dieliev töötasid autol, MD ja Y paigaldasid paneele. MD väitel ütlesid tema ja Y , et pikki paneele tuleb võtta traaversiga ning Dmytro Bezdolnyi ja Rodion Dieliev tegidki nii. Y andis 26. veebruaril 2025 antud ütlusi, et tema seda, kas Dmytro Bezdolnyi ja Rodion Dieliev olid varem paneele troppinud, ei mäleta. Ta põhjendas seda sellega, et töötajad vahetusid palju. Rodion Dieliev aga väitis, et tema koos Dmytro Bezdolnyiga varem troppinud polnud ja üldse oli varem paneele troppinud vaid ühel korral teisel ehitusobjektil. Seega nende ütlused Dmytro Bezdolnyi varasema paneelide troppimise kogemuse kohta teavet ei anna. Seda, et 21. märts 2024 ei olnud tal esimene kord paneele troppida, on aga tunnistanud Dmytro Bezdolnyi ise. See, et ka Rodion Dielievi enda ütluste puhul on tegemist kohtueelses menetluses antud ütlustega, ei tähenda, et ka nende puhul oleks kohaldatav KrMS § 15 lg 3. See, kas ja millises menetlusstaadiumis ta ütlusi annab, on kahtlustatava või süüdistatava enda kontrolli all, mistõttu ei saa süüdistatava enda teda ennast puudutavate asjaolude suhtes varem antud ütluste puhul rääkida sellest, et tal või tema kaitsjal puudub võimalus tõendi allikat kontrollida. Seejuures rääkis ka Dmytro Bezdolnyi 5. veebruaril 2025 antud ütlustes, et on XXX ehitusobjektil troppinud paneele koos Rodion Dielieviga, kusjuures Y koos paarimehega võttis paneele vastu. Kui 16. mail 2024 antud ütlustes väitis Dmytro Bezdolnyi, et ka varasematel kordadel, kui ta paneele troppis, traaversit ei kasutatud ja see tõsteti alati koormalt maha, siis 5. veebruaril 2025 antud ütlustes tunnistas ta, et koos Rodion Dielieviga paneele troppides kasutasid nad ka traaversit.

Lisaks on seda, et Dmytro Bezdolnyil oli varasem troppimise kogemus, kinnitanud oma 7. novembri 2025 kohtuistungil antud ütlustes kinnitanud tunnistaja ST, kelle ütluste kohaselt troppis ka tema Dmytro Bezdolnyiga XXX ehitusobjektil paneele, kusjuures pikkade paneelide puhul kasutasid nad traaversit. Niisiis näitavad Dmytro Bezdolnyi varasemat troppimise kogemust ja seda, et tal oli traaversi kasutamise kogemus, lisaks MD ütlustele ka Dmytro Bezdolnyi enda ja kohtuistungil ristküsitletud tunnistaja ST ütlused. Sellest ei ole alust väita, et MD ütlustel oleks selle asjaolu tuvastamisel määrav tähendus ja KrMS § 15 lg 3 ka tema ütlustele tuginemist selle asjaolu tuvastamisel ei takista. Olukorras, kus tõendid, sh Dmytro Bezdolnyi enda ütlused tõendavad, et tal oli varasem troppimise ja ka traaversi kasutamise kogemus, ei ole veenvad tema väited, mille kohaselt ta ei teadnud, et paneeli tuleb tõsta traaversiga, sest ta pole vastavat koolitust läbinud ja keegi pole talle seda öelnud. Kohtukolleegium ei pea võimalikuks, et Dmitro Bezdolnyil ei tekkinud olukorras, kus tema osalusel toimunud troppimistööl kasutati mingite paneelide puhul traaversit, mingisugust arusaama, millisel juhul seda tuleb teha. Kuigi juba Dmytro Bezdolnyi varasem troppimistööde kogemus annab alust järelduseks, et ta teadis, et pikkade paneelide troppimisel tuleb kasutada traaversit, ilmneb tõenditest, et seda öeldi ka 21. märtsil 2024 troppimistöö alguses. Üheks tõendiks, millest see nähtub, on Y kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohaselt oli tema see, kes traaversi kasutamist nõudis. Seda on oma ütlustes kinnitanud ka Rodion Dieliev. Kuna Y ja Rodion Dieliev kohtus ütluste andmisest keeldusid, siis neid Dmytro Bezdolnyi ja tema kaitsja küsitleda ei saanud. Sellest hoolimata ei ole ringkonnakohtu hinnangul Y ja Rodion Dielievi ütlustele tuginemiseks takistust, sest seda, et troppijatele ütles keegi, et tuleb kasutada traaversit, on rääkinud ka kohtus ristküsitletud SR. Kuna põhimõtteliselt ei oleks välistatud selle tuvastamine, et töö alguses juhiti troppijate tähelepanu traaversi kasutamise vajadusele, ainult SR ütlustele (mille kõrvale jätmist pole kaitsja taotlenud) tuginedes, ei saa rääkida sellest, et kõnealust asjaolu puudutavas osas oleks sellised ütlused, mille andjat pole Dmytro Bezdolnyi ja tema kaitsja saanud küsitleda, peamiseks tõendiks. Seetõttu ei tulene ka KrMS § 15 lg-st 3 keeldu Y ja Rodion Dielievi ütlustele tuginemiseks. 8.2.2 Rodion Dielievi kaitsja apellatsiooni kohaselt ei tohi tugineda kohtus ütluste andmisest keeldunud tunnistaja MD ütlustele selle kohta, et Rodion Dieliev teadis, et pika paneeli tõstmisel tuleb kasutada tõstehaaratseid koos traaversiga. Kaitsja hinnangul pole peale MD eeluurimisel antud ütluste ühtegi tõendit, millele tuginedes võiks tuvastada Rodion Dielievi teadlikkuse, et ilma tõstehaaratsitele paigaldatud turvakettideta on betoonpaneeli tõstmine keelatud. Kaitsja seisukoht, nagu oleks ainus tõend selle kohta, et Rodion Dieliev teadis traaversi ja turvakettide kasutamise vajalikkusest, tema isa MD ütlus, on ekslik. MD ütluste kohaselt oli tema ise varem koos Rodion Dielieviga korduvalt paneele troppinud ning seejuures olid nad alati kasutanud turvakette ja vastavalt vajadusele traaversit. Nagu juba eespool märgitud, andis MD 23. jaanuaril 2025 toimunud ülekuulamisel ütlusi, et Rodion Dieliev oli ka samal ehitusobjektil koos Dmytro Bezdolnyiga ka enne 21. märtsi 2024 paneele troppinud (seda on tunnistanud ka Dmytro Bezdolnyi 5. veebruaril 2025 antud ütlustes).

Dmytro Bezdolnyi ja Rodion Dieliev töötasid autol, MD ja Y paigaldasid paneele. MD väitel ütlesid tema ja Y , et pikki paneele tuleb võtta traaversiga ning Dmytro Bezdolnyi ja Rodion Dieliev tegidki nii. MD väiteid toetavad ka kohtus ristküsitletud ST ütlused, mille kohaselt oli tema teisi töömehi asendades nii teisel kui ka samal ehitusobjektil koos Rodion Dielieviga paneele troppinud. Seejuures kinnitas ST, et koos MDga paneele troppides kasutasid nad pikkade paneelide puhul traaversit. Juba sellest on Rodion Dielievi varasema kogemuse kohta kaks võrdväärset tõendit. ST ütlustele ei ole kaitsja apellatsioonis mingeid vastuväiteid esitanud. MD ütlused ei ole eelnevast tulenevalt peamiseks tõendiks, mille alusel on Rodion Dielievi varasem troppimiskogemus tuvastatav, ning KrMS § 15 lg 3 ei välista tema ütlustele tuginemist. Lisada tuleb, et tegelikult on tõendeid, mis kinnitavad Rodion Dielievi eelnevat troppimiskogemust, veel – selliseks tõendiks on Rodion Dielievi enda ütlused. Tõsi küll, Rodion Dieliev on ringkonnakohtu hinnangul oma kogemust pisendanud (see haakub Rodion Dielievi väitega, et ta oli pelgalt lihttööline, kes täitis vaid teiste käske) – tema väitel oli ta küll varem isa juhendamisel troppimistööd teinud, kuid seda vaid ühel korral teisel ehitusobjektil. Arvestades, et see väide läheb vastuollu MD, ST ja Dmytro Bezdolnyi omavahel haakuvate ütlustega, ei pea ringkonnakohus väidet, et eelnev kogemus piirdus vaid ühe korraga, usutavaks. Samas, kuivõrd osalt haakuvad tema ütlused teiste omadega, ei anna mainitu alust jätta Rodion Dielievi ütlusi täies ulatuses kõrvale. Oluline on see, et ka Rodion Dieliev ise tunnistab, et on varem isa juhendamisel troppimistööd teinud, kusjuures ta möönis ka seda, et isaga koos troppimistöid tehes kasutasid nad pikkade paneelide troppimisel traaversit. Lisaks sellele, et eelnevatest ütlustest tulenevalt teadis Rodion Dieliev varasemalt, et pikkade paneelide puhul tuleb kasutada traaversit, andis Rodion Dieliev ise ütlusi, kuidas ta kuulis, et Y ütles Dmytro Bezdolnyile, et paneele tuleb traaversiga võtta. (Rodion Dielievi 14.05.2024 ütlused) Nagu eespool mainitud, on Rodion Dielievi ütlused ses osas kooskõlas Y kohtueelses menetluses antud, aga ka paneelid ehitusele toonud autojuhi SR kohtus antud ütlustega. Eelnevast tulenevalt pole MD ütlused isegi ainus tõend selle kohta, et Rodion Dielievil oli varasemast eri pikkusega paneelide troppimise kogemus, sealhulgas kogemus, et pikkade paneelide puhul kasutatakse traaversit. Lisaks tema ütlustele tõendavad seda Dmytro Bezdolnyi kohtueelses menetluses ja ST kohtus antud ütlused ning Rodion Dielievi enda ütlused. Lisaks sellele, et Rodion Dieliev teadis traaversi kasutamise vajadusest juba varasemast, tuleneb Y , SR ja Rodion Dielievi enda ütlustest, et sellele juhiti tähelepanu ka vahetult enne paneelide tõstmist. Kuigi Rodion Dieliev ja tema kaitsja ei saanud kohtus Y küsitleda, ei takista KrMS § 15 lg 3 ka tema ütlustele tugineda, sest tema ütlus on vaid üks kolmest tõendist, mis vastavat asjaolu tõendab. Mingeid argumente, miks ei tohiks tugineda SR või Rodion Dielievi enda ütlustele, pole Rodion Dielievi kaitsja esitanud. 8.2.3 Mis puutub turvakettide kasutamisse, siis pole Dmytro Bezdolnyo ega Rodion Dieliev isegi väitnud, nagu poleks nad teadnud, et turvaketid tuleb kinnitada. Nende väitel ei jõudnud nad turvakette paigaldada, sest kraanajuht tõstis paneeli enne ära. Ses osas on Rodion Dielievi

ja Dmytro Bezdolnyi ütlused vastuolus kraanajuhi Tõnu Rõõmussaare ja paneelid ehitusplatsile toonud SR ütlustega, mille kohaselt tõstis kraanajuht paneeli esialgu koorma kohal vaid veidi kõrgemale (SR sõnu poole meetri – meetri kõrgusele), et oleks võimalik turvaketid kinnitada, ja tõstmist jätkas ta pärast seda, kui talle anti uus märguanne. Maakohus on tuginenud just viimastele, lugedes tõendatuks selle, et kraanajuht andis troppijatele võimaluse turvaketid kinnitada (otsuse p 98). Dmytro Bezdolnyi kaitsja on küll vaielnud KrMS § 15 lg-le 3 tuginedes üldiselt vastu Tõnu Rõõmussaare kohtueelses menetluses antud ütluste kasutamisele, kuid kumbki kaitsjatest ei ole esitanud vastuväiteid SR kohtus antud ütlustest lähtumisele. Dmytro Bezdolnyi kaitsja on leidnud vaid seda, et maakohus on teinud SR ütlustest valed järeldused, justkui oleks olnud Dmytro Bezdolnyi see, kes ütles, et traaversit pole vaja kasutada, ning see, kes andis tõstmismärguande. 8.2.4 Ringkonnakohus möönab, et maakohtu otsusest jääb mulje, justkui oleks maakohus just SR ütluste alusel tuvastanud, et Dmytro Bezdolnyi oli see, kes ütles, et traaversit pole vaja kasutada, ning andis ka märguande paneeli tõstmiseks. Maakohus on märkinud: „Tähelepanu traaversi kasutamise kohta juhtis ka tunnistaja SR, kellele vastas haagisel olnud tööline, kes menetluse käigus on tuvastatud kui Dmytro Bezdolnyi, et ei ole vaja kasutada traaversit, me oleme kogu aeg nii tõstnud. Tunnistaja kirjeldab ka Dmytro Bezdolnyi poolt Tõnu Rõõmussaarele antud kahte märguannet paneeli tõstmiseks ning ka selgitab, kuidas kraanajuht peatas paneeli tõstmise, et troppijatel oleks võimalik asetada paneeli alt läbi ja kinnitada tõstehaaratsite turvaketid, kuid troppijad seda ei teinud ja Dmytro Bezdolnyi andis kraanajuhile käemärguande paneeli teisaldamiseks ehitusobjekti (I kd, tl 93, 93p, 96, 96p, 98).“ Nagu Dmytro Bezdolnyi kaitsja apellatsioonis rõhutatud, kinnitas SR küsimustele vastates järjekindlalt, et traaversi kasutamise vajadust eitas ja paneeli tõstmiseks andis märguande noorem mees (31. oktoobri 2025 kohtuistungi protokolli lk 42, 46, 50, 55, 58). Seejuures on ilmne, et see iseloomustus ei saanud käia 1971. aastal sündinud Dmytro Bezdolnyi kohta, kui teiseks troppijaks oli 2005. aastal sündinud Rodion Dieliev. Siiski peab kohtukolleegium maakohtu järeldust lõppkokkuvõttes õigeks. See, et kraanajuhile andis märguandeid siiski Dmytro Bezdolnyi, tuleneb Rodion Dielievi ja Dmytro Bezdolnyi ütlustest. Rodion Dieliev väitis nii 14. mail 2024 kui ka 12. veebruaril 2025 antud ütlustes, et kraanajuhile andis märguandeid Dmytro Bezdolnyi. Ta selgitas, et tema oli küll lähemal, kuid tema oli kraanajuhi poole seljaga, Dmitro Bezdolnyi aga näoga. Sama kinnitas 16. mail 2024 toimunud ülekuulamisel Dmytro Bezdolnyi ise, öeldes: „Mina olin kaugemas otsas, aga näoga kraanajuhi poole. Mina andsin kraanajuhile märguande, et kraanakonksu võib pingule tõmmata.“ Kuivõrd mõlemad troppijad ise on kirjeldanud olukorda ühetaoliselt ning on ka põhjendanud, miks andis märguandeid just Dmytro Bezdolnyi, leiab ringkonnakohus, et kõnealuses küsimuses tuleb lähtuda just nende ütlustest. See ei muuda aga SR ütlusi tervikuna ebausaldusväärseks. SR on oma ütlustes kirjeldanud sündmuse detaile (nt seda, et paneeli tõstmine õnnestus alles mitmendal katsel), mille põhjal võib järeldada, et ta üldjoontes mäletab ja kirjeldab sündmuste käiku õigesti. Muu hulgas mäletas ta õigesti sedagi, et üks troppija oli selgelt teisest vanem. On aga võimalik, et muidu asjaolusid õigesti mäletav isik eksib just mingit kindlat asjaolu puudutavas osas. Seejuures on võimalik seegi, et mälestuses lähevad segamini eri isikute rollid. Ringkonnakohus peab oluliseks seda, et SR väited paneeli troppimise ja tõstmise asjaolude kohta lähevad olulistes asjaoludes kokku mõne teise

tõendiga. Kui SR väitel öeldi troppijatele ehituselt, et tuleb kasutada traaversit, siis Y 26. veebruaril 2025 antud ütluste kohaselt oli tema see, kes ehitisel olles ütles, et paneeli tuleb tõsta traaversiga. Seda, et paneeli tõstmisel ei teisaldanud kraanajuht paneeli kohe montaažikohale, vaid tõstis selle esialgu koorma kohale, on kinnitanud nii kraanajuht Tõnu Rõõmussaar kui ka Rodion Dieliev. Kui Tõnu Rõõmussaare ütluste kohaselt ootas ta siis koguni viis minutit, mis on ilmselgelt ülepakutud, siis Rodion Dielievi ütlused (10–20 sekundit) selle kohta, kui kauaks jäi paneel koorma kohale, lähevad kokku SR ütlustega. Ses osas, et kraanajuht hakkas paneeli montaažikohale teisaldama troppija märguande alusel, kattuvad taas SR ja Tõnu Rõõmussaare ütlused. Pealegi on olukorras, kus tõendid kinnitavad, et kraanajuht lähtus tõstmisel märguannetest ja ta jättis paneeli mingikski ajaks koorma kohale, usutav, et paneeli ära tõstmist alustas ta samuti märguande alusel. Kuna eelnevalt andis märguandeid Dmytro Bezdolnyi, on alust järeldada, et ka paneeli teisaldamiseks andis märguande tema. Kuna SR sõnul ütles talle, et traaversit pole vaja kasutada, sama mees, kes andis kraanajuhile märguandeid, on alust järeldada, et ka see oli Dmytro Bezdolnyi. Samas ei ole sellel, kes seda ütles, ega sellel, kes andis tõstmiseks märguande, ringkonnakohtu hinnangul tähtsustki. Kraanajuhile ei saanud märguannet anda enne, kui paneel oli kraanakonksu otsa haagitud, st kui troppijad olid enda hinnangul töö lõpetanud. Eri ütlused kinnitavad, et traavers tõsteti eest ära ja siis asuti haaratseid paigaldama; puuduvad andmed, et kumbki troppijatest oleks teinud midagi traaversi kasutamiseks. Ühestki ütlusest ei nähtu ka seda, et troppijad oleks võtnud midagi ette selleks, et turvakette paigaldada. Isegi, kui kraanajuht hoidis paneeli koorma kohal lühikest aega, on seetõttu alusetu Rodion Dielievi ja Dmytro Bezdolnyi väide, et turvaketid jäid paigaldamata, sest nad ei jõudnud seda teha.

See ei tähenda aga, et KarS § 197 lg 2 nõuaks, et isik tunneks regulatsioone, millest tuleneb nõue, mille rikkumist talle ette heidetakse. Tahtlus ei tähenda isiku tahtmist rikkuda mõnda konkreetset töötervishoiu- või tööohutusnõuet, vaid seda, et mingil viisil käitudes peab isik vähemalt võimalikuks, et tööohutuse huvides tuleks käituda teisiti, ja lepib sellega (seaduses sõnastuses „möönab“), et käitub ise teisiti. Kuigi parim viis tagada, et töötaja tunneks tööohutuse nõudeid, on kahtlemata vastav väljaõpe ja juhendamine, ei ole KarS § 197 lg 2 seisukohalt oluline, kuidas on töötaja saanud teada, kuidas õigesti toimida. See teadmine võib tuleneda ka varasemast kogemusest või töö tegemiseks antud töövahendi omadustestki (nt sellest, et paneeli tõstmisel kasutatavatel haaratsitel on küljes kett, mille saab tõstetava paneeli alt läbi panna). Siin võiks paralleele tõmmata KarS §-ga 422, mis näeb ette vastutuse mootor-, õhu- või veesõiduki, maastikusõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete tahtliku rikkumise eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm. Kuigi mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseks tuleb läbida vastav koolitus ja läbida eksam, ei tähenda see, et vastutus KarS § 422 lg 1 või 2 järgi oleks välistatud, kui mootorsõidukit asub juhtima vastava koolituseta isik, kes mingit liiklusnõuet rikkudes põhjustab teise inimese raske tervisekahjustuse või surma. Oluline on tuvastada, kas juht oli kursis liiklusnõudega, mida ta rikkus, olgu selleks siis lubatud sõidukiirus, sõiduki asukoht teel, tee andmise kohustus, joobes juhtimise keeld või midagi muud. St küsimus on selles, kas isik teadis, kuidas oleks olnud konkreetses liiklusolukorras õige käituda, sõltumata sellest, kust see teadmine saadud on. Tööohutusnõuded, mille rikkumist Rodion Dielievile ja Dmytro Bezdolnyile ette heidetakse, näevad üldises plaanis ette, et tööd tehes ei tohi ennast ja teisi ohustada, konkreetsemalt aga, et asju tuleb tõsta nii, et ennast ja teisi ei ohustata. Praegusel juhul on maakohus tuvastanud selle, et tööohutusnõuetest tulenevalt oli pika paneeli tõstmisel nõutav traaversi kasutamine ja haaratsite turvakettide kinnitamine. Kohus on tuvastanud ka selle, et Rodion Dieliev ja Dmytro Bezdolnyi jätsid traaversi kasutamata ja turvaketid kinnitamata, teades, et seda tulnuks teha. Seega on maakohus tuvastanud, et Rodion Dieliev ja Dmytro Bezdolnyi mõistsid, milline on tööohutusnõuetele vastav käitumine, kuid otsustasid käituda teisiti. Niisiis rikkusid nad tööohutusnõudeid tahtlikult. See, et tõstetav paneel oli nõuetekohaselt kinnitamata, viis selleni, et see kukkus tõstmisel Cle peale, põhjustades tema surma. Maakohus tuvastas, et surma põhjustamise suhtes tegutsesid Rodion Dieliev ja Dmytro Bezdolnyi ettevaatamatusega ning seda vaidlustatud ei ole. Eelnevast tulenevalt vastab Rodion Dielievi ja Dmytro Bezdolnyi tegevus KarS § 197 lg 2 tunnustele, nagu on leidnud prokurör. Seega tuleb maakohtu otsus nende KarS § 117 lg 1 järgi süüditunnistamise osas tühistada ja teha uus otsus, millega mõista nad süüdi KarS § 197 lg 2 järgi. III

selgitab ringkonnakohtu hinnangul ka seda, miks on KarS § 197 lg-s 2 ettenähtud sanktsiooni ülemmäär kõrgem – see näitab, et seadusandja on pidanud seda, kui keegi rikub mingit kohustust tahtlikult, taunitavamaks, kui seda, et isik ei olnud tegutsedes piisavalt hoolas. Kuigi KarS § 197 lg 2 näeb ette võimaluse karistada süüdlast kuni viieaastase vangistusega, tuleb arvestada, et ringkonnakohus arutab kriminaalasja vastavalt KrMS § 331 lg-le 2 apellatsiooni piires. Seega on praegusel juhul maksimaalseks karistuseks, mille ringkonnakohus saab mõista, prokuröri taotletud kaks aastat vangistust, mis jääb alla KarS § 197 lg 2 sanktsiooni keskmise määra. Ringkonnakohus leiab, et Rodion Dielievi ja Dmytro Bezdolnyi karistamine prokuröri taotletud kaheaastase vangistusega on põhjendatud. Rodion Dielievi ja Dmytro Bezdolnyi tööohutusnõuete rikkumist iseloomustab see, et nad jätsid traaversi ja turvaketid kasutamata hoolimata sellest, et nende kasutamise vajadusele juhiti vahetult enne paneeli tõstmist tähelepanu ja mitu tõstmiskatset ebaõnnestus. Seda arvestades peab ringkonnakohus nende süüd vähemalt keskmiseks. Samas on maakohus arvestanud kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ning teo toimepanemisest möödunud aega. Nende asjaolude arvestamisele ei ole prokurör vastu vaielnud. Seega on põhjendatud mõnevõrra sanktsiooni keskmisest määrast kergema ehk prokuröri taotletud kaheaastase karistuse mõistmne. Vastavalt prokuröri taotlusele jätab ringkonnakohus karistuse KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel 2 aasta 3 kuu pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata tingimusel, et süüdlased ei pane katseaja jooksul toime tahtlikku kuritegu. Vastavalt KrMS § 78 p-le 1 hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Riigikohtu praktika kohaselt ei anna see, kui kõrgema astme kohus muudab madalama astme kohtu määratud karistusest vabastamise tingimusi või katseaja kestust, alust muuta katseaja algust (RKKKm 1-22-454/58). Seega tuleb katseaja alguseks lugeda maakohtu kuulutamise päev 19. märts 2026. IV

kus menetluskulu, mille jaotamist tuleb kohtul kaaluda, on väike, kaalub soov kannatanule mitte täiendavaid kannatusi tekitada, ringkonnakohtu jaoks süüdistatava varalised huvid üles. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse ka Dmytro Bezdolnyilt välja mõistetud riigi õigusabi kulu osas muutmata. VI

ainult kaitsjate apellatsioonide alusel, oleks jäänud maakohtu otsus muutmata. Sellises olukorras tuleneb KrMS § 185 lg-te 1 ja 2 koostoimest, et menetluskulu, mis on seotud apellatsiooniga, mis jääb täies ulatuses rahuldamata, jääb isiku kanda, kelle huvides apellatsioon esitati, menetluskulu, mis on seotud selle apellatsiooni menetlemisega, mis tõi kaasa maakohtu otsuse muutmise, aga riigi kanda. Dmytro Bezdolnyile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi on täies ulatuses tingitud tema huvides apellatsiooni esitamisest. See tähendab, et apellatsioonimenetluses talle osutatud riigi õigusabi kulu jääb täies ulatuses Dmytro Bezdolnyi kanda. St Dmytro Bezolnyilt tuleb mõista välja 446,4 eurot. Rodion Dielievi kaitsja osutatud riigi õigusabi hõlmab võrdsetes osades Rodion Dielievi huvides apellatsiooni esitamist ja prokuröri apellatsioonile vastamist. Sellest tulenevalt jääb Rodion Dielievile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kuludest 267,84 eurot riigi kanda, samuti 267,84 eurot tuleb aga välja mõista Rodion Dielievilt.

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.