Hageja: X (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja: Z Hageja lepinguline esindaja: Andreas Lunden (e-post xxx) Kostja: Y (isikukood XXX) Kostja esindaja: vandeadvokaat Veiko Parts (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Jätta kostja 03.08.2026 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Välja mõista Ylt elatis perioodi 02.05.2025 - 31.08.2026 eest 3 402,51 eurot X kasuks.
4.Välja mõista Ylt 07.02.2012 sündinud alaealise lapse X kasuks alates 01.09.2026 kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx, igakuine elatis 318,62 eurot kuus (so indekseeritud baassumma 295,86 + 62,76 (viimane keskmine brutokuupalk 2 092 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust.
5.Käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 4 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 1. kuupäevaks Zi kontole nr XXXXXX.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Kostja on hageja ema. Lapsevanemate kooselu lõppes 25.08.2024, hageja jäi elama isaga. Kostja ei anna hagejale piisavalt ülalpidamist. Kostja panused on olnud ebaregulaarsed ja ebapiisavad. Hageja kostja juures ei ööbi. Hageja igakuised vajadused on kokku 851 eurot kuus (sh eluase 186 eurot, sidekulud 20 eurot, toit 250 eurot, tervishoid 40 eurot, hügieenitarbed 40 eurot, riidedjalanõud 100 eurot, õppetegevus 35 eurot, meelelahutus ja vaba aeg 180 eurot). Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alates 02.05.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuine elatis PKS § 101-järgses muutuvas summas, mis hagi esitamise seisuga oli 301,74 eurot kuus. Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on tasunud elatist 100 eurot kuus. Kostja on kandnud ka otse hageja kontole taskuraha. Kostja majanduslik seisund ei võimalda nõutud ulatuses ülalpidamist anda. Kostja taotleb elatise vähendamist mõjuval põhjusel, et vastasel juhul saab kahjustatud kostja enda tavaline ülalpidamine ning tekivad võlgnevused. Kostja töötab koristajana, tema igakuine netosissetulek on 857,90 eurot kuus, alates 01.04.2026.a. 912,42 eurot kuus. Kostjal ei ole muid sissetulekuid. Töö on füüsiliselt koormav, mille tõttu on tekkinud seljavalud, töö tõttu saavad kahjustada käed. Lapsevanemate abielu on küll lahutatud aga väärtuslik osa ühisvarast, so kaks sõidukit, jäi hageja isale. Kostjal puuduvad võimalused teise töökoha hankimiseks, kuivõrd tema töö on graafikujärgne, füüsiliselt koormav, tööpäevad on väga pikad ja vabu päevi vajab kostja puhkamiseks. Kostjal on väga raske leida täiendavat tööd ilma end täiendavalt kahjustamata. Lisaks on kostjal rahalised kohustused, mis vajavad täitmist (so eluaseme kommunaalkulud jm esmavajadused kogusummas ca 719 eurot kuus). Hageja tegelikud vajadused on hagis väidetust väiksemad. Ülalpidamiskohustus ei jagune vanemate vahel võrdselt, sest isa majanduslik seisund on kostjaga võrreldes parem. Kostja 03.08.2026 vastuväide
3.Kostja esitas 03.08.2026 vastuväite kohtu tegevusele, mis seisnes selles, et kohus jättis 15.07.2026 määrusega rahuldamata kostja taotluse kohustada hagejat esitama kohtule teave ja tõendid oma seadusliku esindaja varalise seisundi kohta. Kohus jätab kostja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata jäädes 15.07.2026 määruses esitatud põhjenduse juurde. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
4.PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastab rahvastikuregistrist, et kostja on hageja ema, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist.
5.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hageja elab koos isaga.
6.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (RKTKo 17.05.2011, 3-2-1-33-11, p 18).
7.PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2025 on indekseeritud baassumma 282,31 eurot ning alates 01.04.2026.a. 295,86 eurot.
8.PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).
9.PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hageja ei viibi kostja juures seitse või enam ööpäeva kuus.
10.PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kostja ei ole kohustatud tasuma elatist sama pere mitmele lapsele.
11.PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: - alates 02.05.2025 kuni 31.03.2026.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); - alates 01.04.2026.a. 318,62 eurot kuus (295,86 + 62,76 (viimane keskmine brutokuupalk 2 092 x 3%) - 40).
12.Kostja märkis, et ta ei ole võimeline nimetatud ulatuses ülalpidamist andma kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
13.Kostja on välja toonud, et tema majanduslik seisund ei võimalda nõutud ulatuses ülalpidamist anda ning sissetuleku suurendamist takistab tervislik seisund. Kohus leiab, et kostja esitatud tõenditest selle kohta, kuidas tal esinevad seljavalud ning on diagnoositud kõrgvererõhktõbi (terviseportaali väljavõtted, dtl 123 jj) ei nähtu, et kostja tervislik seisund ei võimaldaks töötamist, sh täiendava töö tegemist. 2025.a. augustis antud töötervishoiuarsti hinnangu kohaselt (dtl 143 jj) sobib kostja töötama oma ametikohal, so koristajana, kostjal on soovitatud kasutada ergonoomilisi töövõtteid. Kostja ei ole välja toonud, et tal oleks tuvastatud osaline töövõime või töövõime puudumine.
14.Kohus leiab, et mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla PKS § 101-järgse määra ei saa olla ainuüksi sissetuleku vähesus. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215/85, p 20).
15.Kostja märkis, et töötab koristajana XXX-is ja tema igakuine netosissetulek on 857,90 eurot, alates 01.04.2026 suurendati kostja töötasu selliselt, et netopalk on 912,42 eurot kuus. Kostja igakuised vältimatud püsikulutused on 843,90 eurot kuus (sh eluase 220,90 eurot (KÜ, elekter, kindlustus), toit 335 eurot, sõiduteenus (Bolt suuremate ostude transportimiseks) 67 eurot, tervishoid 37 eurot, lemmikloomad 22 eurot, sidekulud 57 eurot, käte (küünte) hooldus 35 eurot, taskuraha hagejale 15 eurot, muud kulud 55 eurot). Kostja märkis, et proovis 2025. aasta suvel teha täiendavat tööd koristades kortereid, kuid terviseseisundi tõttu ei suutnud ta seda teha ja pidi täiendavast tööst loobuma. Korterite koristamine on oluliselt raskem, kuna peab vahetama voodilinasid ja viibima ettekummardavas asendis. Kostja on teinud XXX-is juhuslikke lisatöid. Kostja lõpetas 2008. aastal Arvutikolledži programmeerimise erialal, kuid erialast tööd ei ole kunagi teinud ning tema erialased teadmised ei ole enam ajakohased. Klientide teenindamiseks ei valda kostja piisavalt eesti keelt. Istuv töö ei sobiks ka tervislikel põhjustel. Kostja on alates 2009. aastast töötanud koristajana ning läbinud 2011. aastal selles valdkonnas ka lisakoolituse.
16.Kohus tuvastab esitatud palgalehtedest (dtl 117-122), et kostja sissetulek XXX-ist oli 2026.a. esimesel poolel keskmiselt 979,68 eurot kuus, mis on piisav, et anda hagejale ülalpidamist vähemalt PKS § 101-järgses määras. Kostjale jääb omaks tarbeks 661,06 eurot. Kohus leiab, et kui sellest kostja vajaduste katteks ei piisa, siis tuleb kostjal leida võimalus kas oma sissetulekute suurendamiseks või oma muude väljaminekute vähendamiseks. Kostja välja toodud kulutused sõiduteenusele, lemmikloomadele ja küüntehooldusele endast esmavajaduste rahuldamist ei kujuta, kulutused toidule ja sideteenusele ületavad vastavat keskmist harilikku kulu, väidetud muud kulud on sisustamata. Veenev ei ole ka, et esinevad objektiivsed takistused sissetuleku mistahes viisil suurendamiseks. Kostja on ise välja toonud, et on teinud täiendavaid töid. Eelnevalt viidatud töötervishoiuarsti hinnangus on märgitud, et lisaks tööle XXX-is töötab kostja koristajana ka teises ettevõttes. Kostja on tööealine täieliku töövõimega isik. Kohus leiab, et kostja välja toodud asjaolud oma majandusliku seisundi ja sissetuleku teenimise võimekuse kohta endast mõjuvat põhjust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla PKS § 101-järgse ulatuse ei kujuta.
17.Seoses kostja väidetega, et hagis märgitud vajadused on üle paisutatud ning hageja ei ela puuduses, märgib kohus, et mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 mõttes ei ole asjaolu, et lapse esmavajadused minimaalses ulatuses oleks võimalik rahuldada ka vähema kui kahekordse PKS § 101-järgse summaga. Mõjuvaks põhjuseks ei saa olla ka teise vanema majanduslik seisund. Tulenevalt PKS § 101 lg 1 on igal vanemal kohustus anda alaealisele lapsele ülalpidamist vähemalt PKS § 101järgses määras. PKS § 105 lg 3 järgi saaks ülalpidamiskohustust jagada üksnes osas, milles elatist nõutakse üle PKS § 101-järgse ulatuse. Hageja on aga esitanud nõude PKS § 101-järgses määras.
18.Kohus selgitas 15.07.2026 kostjale, et kostjal tuleb välja tuua ja tõendada, millal ja mil viisil on ta alates 02.05.2025 hageja ülalpidamises osalenud, sh millal ja millistes summades on kostja hagejale käesoleva kohtumenetluse kestel elatist tasunud. Kostja esitas andmed elatise tasumise kohta kuni seisuga 31.07.2026. Nähtuvalt esitatust on kostja tasunud elatist 100 eurot kuus (dtl 111).
19.Kostja tõi välja, et ta on teinud ka makseid otse hageja arvele (maksed dtl 112). Pooled vaidlevad, kas ülalpidamiskohustust saab lugeda täidetuks nende maksetega. Riigikohus on selgitanud, et lapse arveldusarvele raha kandmist saab pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks üksnes siis, kui vanemad on sellises elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud. Lisaks kokkuleppele on eeltoodu kohaselt siiski õigustatud vanemal võimalik anda ka ühepoolne nõusolek
ülalpidamiskohustuse täitmiseks lapsele või ka hiljem selline täitmine heaks kiita (RKTKo 21.03.2007, 3-2-1-3-07, p 13). Kostja ei ole välja toonud, et lapsevanemad oleksid kokku leppinud, et kostja tasub elatise otse hageja arvele. Kohus ei nõustu kostjaga, et maksed saaks lugeda isa poolt heaks kiidetuks sellega, et ta ka ise maksab samale kontole taskuraha ning on kirjeldanud hagis ka taskuraha makseid hageja vajadustena. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus toimetati kostjale kätte 06.05.2025. Kohus leiab, et vähemalt alates sellest ajast pidi kostjale olema arusaadav, et hageja nõuab ülalpidamise andmist täies ulatuses rahas, so elatise tasumisega oma isa kontole. Kostja viidatud maksed on tehtud alates 08.05.2025. Kuna isa ei ole andnud nõusolekut elatise tasumiseks hageja kontole ega sellist täitmist menetluses avaldatu kohaselt ka hilisemalt heaks kiitnud, leiab kohus, et otse lapse arvele tasutud makseid ülalpidamiskohustuse täitmiseks lugeda ei saa.
20.Kohus asub seisukohale, et kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud, andes ülalpidamist ebapiisavalt. Tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Perioodi 02.05.2025 - 31.08.2026 eest pidi kostja andma hagejale ülalpidamist kokku 4 902,51 eurot ((301,74:31x30p) + (301,74x10k) + (318,62x5k)). Nähtuvalt esitatud väljavõttest (maksed 01.05.2025 - 31.07.2026, dtl 111) tasus kostja kokku 1 500 eurot.
21.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi 02.05.2025 - 31.08.2026 eest 3 402,51 eurot (4 902,51 - 1 500).
22.Alates 01.09.2026 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks elatise välja kuni täisealiseks saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas summas, mis on kohtuotsuse tegemise seisuga 318,62 eurot kuus.
23.TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.
24.Kohus määrab vastavalt hageja taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda hageja isa kontole. Elatis tuleb tasuda hiljemalt vastava kuu 1. kuupäevaks.
25.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.