X-i esialgse õiguskaitse taotlus kohustada Viru Vanglat tagama P1 eluosakonnas päeva- ja öörahu
Menetlusosalised
Taotleja X Vastustaja Viru Vangla, esindaja Indrek Arming
RESOLUTSIOON
1.Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Rahuldada Viru Vangla tõendite kogumise taotlus osaliselt. Võtta haldusasjast nr 3-26-2765 asja juurde Viru Vangla 9. septembri 2026. a vastus kohtunõudele nr 1-7/3-26/6397-2 ning selle lisad 1 ja 2 (Viru Vangla 1. septembri 2026. a käskkiri nr 3-26/1-2/248, 6. septembri 2026. a ettekanded nr 3-26-3829 ja 3-26-3838 ning 8. septembri 2026. a ettekanded nr 3-26-3861 ja 3-26-3864).
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele (HKMS § 252 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vanglas kinni peetav X esitas 9. septembril 2026 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohtul kohustada Viru Vanglat lõpetama P1 osakonnas tema päeva- ja öörahu häiriva tegevuse.
3-26-2792 Taotleja märgib, et ta paigutati 8. septembril 2026 Viru Vanglas P1 osakonna kambrisse P102. Tema kambri kohal asuvas kambris on kinnipeetav, kes kogu aeg karjub. See häirib taotleja päeva- ja öörahu. Karjumine on kahjustanud taotleja vaimset tervist ning tema tervis aina halveneb, sest ta on magamata ja väsinud. Taotleja väitel peab ta kaaskinnipeetava lõhkumist ja karjumist taluma kuni 23. septembrini 2026. Taotleja sõnul esitas ta vanglale vaide pöördumisega nr 3-26/2-2/15764. Taotluse kohaselt ütles vangla taotlejale, et ümberpaigutusi ei tehta. Vanglaametnikud on teadlikud, et taotlejal on S-hoone S2 ja S3 eluosakonnas isolatsioonid ja konfliktid. Vangla paigutas ta haldusasja nr 3-26-2649 menetluse ajal 2. septembril 2026 P-hoonest S-hoonesse ning pärast seda, kui kohus jättis tema esialgse õiguskaitse taotluse 4. septembril 2026 läbi vaatamata, paigutati ta 8. septembril 2026 tagasi P-hoonesse.
2.Vastustaja avaldas 10. septembri 2026. a seisukohas, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleks jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Vangla on seisukohal, et taotlus ei ole lubatav, sest taotleja ei ole vanglale vaiet esitanud. Taotleja esitas vanglale 9. septembril 2026 vaidena pealkirjastatud pöördumise, milles taotleb kinnipeetava ümberpaigutamist muusse osakonda, sest too häirib oma lõhkumise ja karjumisega teisi kinnipeetavaid. Kuivõrd taotlejal puudub subjektiivne õigus taotleda teise kinnipeetava ümberpaigutamist, ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Vangla arvates ei ole esialgse õiguskaitse taotlus ka põhjendatud. P-hoone, kus taotleja praegu paikneb, on eelkõige ajutise paigutamise koht. Sinna paigutatakse kinnipeetavad, keda ei ole neist tulenevatel põhjustel ajutiselt võimalik paigutada S- või K-hoone tavaeluosakondadesse. Samuti täidetakse P-hoones arestimaja ülesandeid ja P-hoone kambritesse paigutatakse Politseija Piirivalveameti poolt kainenemisele toimetatud isikud, kuni 48 tunniks kinni peetud isikud, samuti aresti kandjad. Arvestades isikute ringi, keda sellesse hoonesse paigutatakse, on paratamatu, et P-hoones võib esineda tavapärasest lärmakamaid perioode. Vanglaametnikud reageerivad tegevusele, mis võib teisi isikuid häirida, kuid seda ei ole võimalik täielikult vältida. Taotleja häirib ise samuti kaaskinnipeetavaid, ta lõhub ja karjub kambris. Seda tõendab 10. septembri 2026. a ettekanne nr 3-26-3909. P-hoonesse paigutatakse isikuid ajutiselt, see kehtib ka taotleja puhul. Eeldatavasti on taotleja vangistusest vabanemise tähtaeg 23. september 2026. Kuna taotleja suhtes on kohaldatud alates 1. septembrist 2026 täiendavaid julgeolekuabinõusid käskkirja nr 3-26/1-2/248 alusel ja ta on praegu paigutatud P1 hoone kambrisse P102, puudub tal võimalus eluosakonnas vabalt ringi liikuda. Taotlejale võimaldatakse vangistusseaduse § 55 lg 2 kohaselt jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Vangla hinnangul on taotleja tegevus manipuleeriv, et saavutada oma taotlustega talle sobiv kamber või kambrikaaslane. Viru Vangla palub kohtul võtta käesoleva haldusasja juurde haldusasjade nr 3-26-2050, nr 3-26-2649 ja nr 3-26-2765 materjalid, mis tõendavad, et taotleja paigutamise P1 osakonda on tinginud tema enda käitumine. Kohus jättis nimetatud asjades taotleja esialgse õiguskaitse taotlused läbi vaatamata.
KOHTU SEISUKOHT
3.Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv (HKMS § 104 lg 1). Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse
3-26-2792 esitamisel riigilõivu 20 eurot. X ei ole esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasunud ega taotlenud ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastust. Arvestades, et kohus võib esialgset õiguskaitset kohaldada ka oma algatusel, ei pea kohus menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt põhjendatuks jätta esialgse õiguskaitse taotlust riigilõivu tasumata jätmise tõttu käiguta. Seetõttu vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
4.Taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist, et vangla tagaks P1 eluosakonnas päeva- ja öörahu (HKMS § 251 lg 1 p 3).
5.Kohus leiab, et Viru Vangla vastu esitatud esialgse õiguskaitse taotlus on HKMS § 249 lg 2 alusel lubatav. Nimetatud sätte kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule vaidemenetluse ajal. Kohtu hinnangul on taotleja 9. septembri 2026. a vanglale esitatud avaldus käsitatav vaidena, sest taotleja palus tagada P1 ja P2 eluosakonnas päeva- ja öörahu ning tema avaldusest nähtuvalt oli ta varem juba juhtinud vangla tähelepanu asjaolule, et ta ei saa lõhkumise ja karjumise tõttu magada. Avaldus on ka pealkirjastatud vaidena. Kohtule mõistetavalt vaidlustab taotleja vaidega vangla tegevusetust talle ettenähtud kinnipidamistingimuste tagamisel. Vaidemenetluses saab nõuda ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 1 p 3).
6.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
6.1.Esialgse õiguskaitse kohaldamist on alust kaaluda juhul, kui taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Selleks peaks esinema kahjuliku ja hiljem ebamõistlikult raskesti kõrvaldatava tagajärje saabumise oht (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohus leiab, et taotleja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa välistada. Viru Vangla on 10. septembri 2026. a seisukohas möönnud, et P-hoones, kus taotleja praegu paikneb, võib esineda tavapärasest lärmakamaid perioode. Võttes arvesse isikugruppe, keda sinna vangla selgituse kohaselt paigutatakse, saab pidada tõenäoliseks, et taotlejal on seal pikemalt viibides keeruline end välja puhata. Müra võib tekitada stressi ja agressiivsust ning takistada taotlejal kambris oma tavapäraseid toiminguid teha. Pikemat aega ja pea ööpäev ringi (v.a tunniajane jalutuskäik) müra keskel viibimine võib kahjustada kinnipeetava inimväärikust ja tervist.
6.2.Kohtu hinnangul ei ole praeguse juhtumi asjaoludel taotleja õiguste riive avalikust huvist kaalukam.
6.2.1.Taotleja on kohtule selgitanud, et ta paiknes 21. juulist 2026 kuni 2. septembrini 2026 P-hoones ning alates 2. septembrist 2026 kuni 8. septembrini 2026 S-hoones. 8. septembril 2026 paigutati ta uuesti P-hoonesse ning ta esitas praeguses asjas kohtule esialgse õiguskaitse taotluse järgmisel päeval, s.o 9. septembril 2026. Taotleja väitel tekitab müra üks kaaskinnipeetav, kes lõhub ja karjub kogu aeg nii päeval kui ka öösel. Viru Vangla ei ole taotleja väitele otsesõnu vastu vaielnud, vaid piirdus 10. septembri 2026. a vastuses selgitusega, et P-hoones võib sinna paigutatavate isikugruppide tõttu esineda tavapärasest lärmakamaid perioode. Kohus peab taotleja väidet siiski ülepaisutatuks. Esiteks peab ka taotluses osutatud kaaskinnipeetav mõnda
3-26-2792 aega magama ning teiseks pole kohtul alust kahelda vangla väites, et vanglaametnikud reageerivad müra tekitamisele võimaluste piires. Siiski saab pidada tõenäoliseks, et taotleja osutatud kaaskinnipeetav tekitab müra, mis takistab taotlejal öösel rahulikult magada ning päeval häirimatult oma toiminguid teha.
6.2.2.Viru Vangla väitel käitub taotleja manipuleerivalt, et saavutada enda paigutamine talle sobivasse kambrisse. Kohus nõustub vanglaga, et praeguses asjas esitatud taotluse lahendamisel tuleb arvesse võtta taotleja käitumist. Viru Vangla esitas kohtule taotluse võtta asja juurde haldusasjade nr 3-26-2050, nr 3-26-2649 ja nr 3-26-2765 materjalid. Kohtu hinnangul piisab asja lahendamiseks, et kohus võtab haldusasjast nr 3-26-2765 praeguse asja juurde Viru Vangla 9. septembri 2026. a vastuse kohtunõudele ning selle lisad 1 ja 2. Viru Vangla 9. septembri 2026. a vastuse lisa 1 on Viru Vangla 1. septembri 2026. a käskkiri nr 3-26/1-2/248 ning lisa 2 on Viru Vangla neli ettekannet:
6.septembri 2026. a ettekanded nr 3-26-3829 ja 3-26-3838 ning 8. septembri 2026. a ettekanded nr 3-26-3861 ja 3-26-3864 (HKMS § 62 lg 2). Viru Vangla 9. septembri 2026. a vastuse lisa 1 on Viru Vangla 1. septembri 2026. a käskkiri nr 3-26/1-2/248. Nimetatud käskkirjaga kohaldas Viru Vangla X-i suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid vanemvalvuri 1. septembri 2026. a ettekande nr 3-26-2735 põhjal. Nimetatud ettekande kohaselt teavitas vanemvalvur läbi kambri terminali kambrit P102, kus viibis X , et tal tuleb hakata talle määratud ümberpaigutamise tõttu oma asju kokku pakkima. Ettekande kohaselt vastas X: „Ma ei lähe siit kuhugi, ma pole kokkuleppele jõudnud kambri suhtes, ma hakkan kohe lõhkuma, kui mind sinna paigutatakse.“ Samas käskkirjas on kirjeldatud X-i vastuväiteid täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisele. Käskkirja kohaselt väitis X, et ta peab viibima üksinda kambris seoses julgeolekuohu ja eripära tõttu; julgeolekukaalutlustel ja konfliktiohu tõttu ei saa teda panna ühte kambrisse isikuga, keda tema ei tunne; ta on nõus minema S-hoone avatud eluosakonda juhul, kui ta paigutatakse üksinda kambrisse või ühte kambrisse koos tema nimetatud isikuga. Kohus võtab arvesse ka haldusasjas nr 3-26-2765 esitatud esialgse õiguskaitse taotlust. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas X tolles asjas 6. septembril 2026 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles ta palus kohustada Viru Vanglat lõpetama toimingut, millega ta paigutati eluosakonda, kus tal on isolatsioonid ja konfliktid. Viidatud taotluses märkis X , et ta ei saa S-hoones viibida, sest tal on igas eluosakonnas isolatsioon ja suur konfliktioht. Kohtu hinnangul nähtub Viru Vangla 1. septembri 2026. a käskkirjast nr 3-26/1-2/248 ja haldusasjas nr 3-26-2765 esitatud esialgse õiguskaitse taotlusest piisava selgusega, et taotleja soovib ahendada vangla võimalusi enda paigutamisel niivõrd ulatuslikult, et ta saaks ise otsustada, millisesse osakonda ja kambrisse ta paigutatakse. Sellist õigust kinnipeetaval ei ole. Vangla julgeolekut ähvardavate ohtude ja nende maandamise üle otsustab vangla.
6.2.3.Viru Vangla selgitas 9. septembri 2026. a vastuses kohtunõudele, et X paigutati 8. septembril 2026 P-hoonesse tema tegevuse tõttu S3 osakonnas. Vastuses viidati eelpool nimetatud neljale ettekandele. Ettekannetest nähtub järgnev: 1) 6. septembril 2026 kl 12.40 paiku: X kaaskinnipeetavad provotseerisid teda;
urineeris oma kambri ukse ette; ta väitis, et
3-26-2792 2) 6. septembril 2026 kl 18.45 paiku: X-i kambri ukse alt hakkas eluosakonna põrandale vett valguma; kinnipeetav põhjendas oma käitumist sellega, et tal ei võimaldatud telefoni kasutada; 3) 8. septembril 2026 kl 8.40 paiku: X lõhkus S-hoone kambris telefoni ära, olles eelnevalt ähvardanud telefoni puruks visata; 4) 8. septembril 2026 kl 9.22 paiku: X-i kambrist kostus lõhkumishääli; ta oli oma toidunõud ära lõhkunud ning põhjendas oma tegu sellega, et kambris pole õhku. Kohtu hinnangul saab pidada nimetatud ettekannete põhjal usutavaks, et taotleja häiris oma tegevusega S-hoones teisi kinnipeetavaid ning tekitas ülemäärast müra.
6.2.4.Vanglal on kohustus tagada vanglas julgeolek. Tegemist on väga kaaluka avaliku huviga. Vangla julgeoleku tagamiseks on kinnipeetaval keelatud häirida teisi kinnipeetavaid (VangS § 67 p 2). Praegusel juhul soovib taotleja saada õiguskaitset, et vangla tagaks talle kaitse kaaskinnipeetava tekitatava müra eest. Samas on taotleja oma mürarikka tegevusega ka ise teisi kinnipeetavaid häirinud. Sellele vaatamata on vanglal kohustus tagada ka taotlejale inimväärikust austavad ja tervisekaitse nõuetele vastavad kinnipidamistingimused. Kirjeldatud õiguste ja kohustuste kollisioonis tuleb vanglal leida isiku õiguste ja avaliku huvi vahel mõistlik tasakaal. Kuna vangla võimalused kinnipeetavate eraldi paigutamiseks ei ole piiramatud, tuleb kinnipeetaval, kes häirib teiste kinnipeetavate rahu, arvestada võimalusega, et ta paigutatakse osakonda, kus ka temal endal tuleb rahu häirivat tegevust taluda. Kohtule pole teada asjaolusid, mis osutaksid, et taotlejal ei ole tervisliku seisundi tõttu võimalik oma käitumist kontrollida. Kuna taotleja oli juba varem P-hoones paiknenud, pidi talle olema mõistetav, et kui ta häirib Shoones teisi kinnipeetavaid, võib vanglal tekkida vajadus ta uuesti P-hoonesse paigutada. Samamoodi peaks olema taotlejale arusaadav, et rahumeelse käitumise korral on tal suurema tõenäosusega võimalik paikneda osakonnas, kus kaaskinnipeetavad teevad vähem müra.
6.2.5.Asjas teadaolevate andmete põhjal ei ole alust hinnanguks, et vangla riivab taotleja õigusi ülemääraselt. Ka taotleja enda kirjeldus olustikust ja isiklikust olukorrast on jäänud üldsõnaliseks. Kohtu hinnangul on vangla julgeoleku kaitse vajadus praeguses olukorras taotleja õiguste riivest kaalukam. Kohus peab siiski oluliseks rõhutada, et taotleja õigusvastane käitumine ei õigusta tema õiguste rikkumist. Vanglal tuleb taotleja kinnipidamise tingimuste kujundamisel hoiduda tema tervise kahjustamisest.
7.Eelnevast tulenevalt jätab kohus X-i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3).
8.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.