1.Võtta vastu L.F-i loobumine 27. augustil 2025 esitatud hagist T.C vastu kinnisasja lahusvara hulka kuulumise ja ainuomandiõiguse tuvastamiseks.
2.Lõpetada tsiviilasjas 2-25-13992 menetlus.
3.Menetluskulud jäävad L.F-i kanda, sh T.C-le riigi õigusabi osutanud esindajale Eesti Vabariigi poolt tasutud riigi õigusabi tasu ja kulud 624,96 eurot.
4.Tagastada L.F-ile TsMS § 150 lg 2 punkti 2 ja lg 4 alusel menetluses tasutud 420 euro suurusest riigilõivust pool, s.o 210 eurot.
5.Tasaarvestada Eesti Vabariigi nõue L.F-i vastu 624,96 euro hüvitamiseks ja L.F-i nõue riigi vastu 210 eurot riigilõivu tagastamiseks, lugedes vastastikused nõuded 210 euro ulatuses tasaarvestusega lõppenuks.
6.TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada L.F ülejäänud 414,96 euro riigile hüvitamise kohustusest. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib Pärnu Maakohtu kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.L.F esitas 27. augustil 2025 Pärnu Maakohtule hagi T.C vastu kinnisasja lahusvara hulka kuulumise ja ainuomandiõiguse tuvastamiseks. Hageja taotles tuvastada, et korteriomand registriosa
Tsiviilasi nr 2-25-13992 numbriga x, asukohaga X, XXX, ei kuulu L.F-i ja T.C ühisvara hulka, vaid on L.F-i lahusvara ning L.F on selle ainuomanik.
2.Hagi asjaolude kohaselt omandas hageja vaidlusaluse korteri ligi poolteist aastat pärast hageja ja kostja abieluliste suhete lõppemist ning ligikaudu kaks kuud pärast abielu lahutamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist, kuid enne abielu lahutamise registrikande tegemist.
3.Kohus võttis 15. oktoobri 2025 määrusega hagi menetlusse ja määras kostja T.C-le tähtaja hagile kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja vaidles 02. veebruari 2026 vastuses hagile vastu ja leidis, et tuvastushagi ei saa esitada, kuna nõue on aegunud.
4.Hageja esitas 14. augustil 2026 kohtule hagist loobumise avalduse, milles palub lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-13992 seoses hagist loobumisega, jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda või teise võimalusena jätta kostjale riigi õigusabi korras osutatud õigusabi tasu ja kulud riigi kanda ning jätta need hagejalt välja mõistmata. Hageja palub samuti tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust hageja X L.F arvelduskontole nr EEX.
5.Hagist loobumise avalduses hageja kinnitab, et ta on teadlik TsMS §-s 432 sätestatud tagajärjest, mille kohaselt ei saa ta pärast menetluse lõpetamist pöörduda kohtusse sama hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
6.Kostja esindaja esitas 18. augustil 2026 kohtule esitatud kirjalikus seisukohas ei vaidle vastu hageja taotlusele menetluse lõpetamiseks hagist loobumise tõttu, kuid leiab, et menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses hageja enda kanda.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 punkti 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagiavaldusest loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja hagiavaldusest loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagiavaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus, tsiviilasja materjalidega ja hagist loobumise avaldusega tutvumise järel võtab TsMS § 429 lg 1 teise lause kohaselt määrusega hagist loobumise vastu ja vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab tsiviilasjas menetluse. Asi on eelmenetluse staadiumis. Hageja on tsiviilkohtumenetlusteovõimeline isik ning hagist loobumine ei riku olulist avalikku huvi. Ka kostjal ei ole vastuväiteid hagist loobumisele. Menetluskulude jaotus, rahalise suuruse ja riigile hüvitamise kohustuse kindlaksmääramine
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg-d 2 ja 4 näevad ette, et hageja kannab menetluskulud, sh kostja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse hageja hagist loobumise tõttu ja loobumise põhjuseks ei ole see, et kostja on hageja nõude täitnud. Riigikohus on TsMS § 168 lg 4 kohaldamise kontekstis selgitanud, et hageja kohustus on tõendada oma hagist loobumise põhjust (RKTKo 04.10.2017, 2-15-16007/50, p 20). Praegusel juhul hageja ei ole hagist loobumise avalduses hagist loobumise põhjust isegi nimetanud. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud TsMS § 168 lg 4 teises lauses sätestatud erandi kohaldamise eeldusi.
9.Hageja leiab üldsõnaliselt, et esinevad erandlikud asjaolud, mis võimaldavad TsMS § 162 lg 4 alusel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Nendest põhjendustest ei nähtu, et hageja loobub hagist seetõttu, et kostja pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldas või et hagist loobumine oleks üldse seotud kostja käitumisega pärast hagi esitamist. Hageja põhjendab menetluskulude poolte endi kanda jätmist sellega, et kohtusse pöördumise põhjustas kostja, vaidlus seondub endiste abikaasade varasuhtega, hageja loobub hagist menetluse varases staadiumis ning kostjat esindatakse riigi õigusabi korras. Need asjaolud ei anna alust kõrvale kalduda TsMS § 168 lg 4 üldreeglist ega ole käsitatavad TsMS § 162 lg 4 tähenduses erandlike asjaoludena, mille tõttu oleks menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane.
2 (4)
Tsiviilasi nr 2-25-13992
10.Kuigi vaidlus on seotud sellega, et pooled on endised abikaasad, ei ole alust kohaldada TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud hagilise perekonnaasja menetluskulude jaotust ja jätta kulusid poolte endi kanda, sellest ei saa järeldada ka kulude hageja kanda jätmise äärmist ebaõiglust või ebamõistlikkust. Hageja tunnistab ka ise, et esitatud tuvastusnõue ja omandiõiguse tunnustamise hagi ei ole hagiline abieluasi TsMS § 102 lg 1 ja § 164 lg 1 mõttes.
11.Menetluskulude jaotus ei sõltu kulude koosseisust, sh ei mõjuta kulude jaotust see, et kostjat esindas riigi õigusabi korras määratud esindaja ning kostja reaalselt ei ole kulusid kandnud. Kostjale anti riigi õigusabi osalise hüvitamiskohustusega. Eeltoodu ja TsMS § 168 lg 4 alusel kohus jätab kõik menetluskulud hageja L.F-i kanda.
12.TsMS § 190 lg 5 teine lause näeb ette, et menetluskulud, mille tasumisest kostja oli vabastatud või mida kostja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse.
13.Kostja T.C menetluskuludeks on temale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud. Kostjale osutas riigi õigusabi vandeadvokaat Anu Toomemägi-Kivistik. Advokaadi tasutaotluse alusel Pärnu Maakohus 19. märtsi 2026 määrusega määras esindaja tasu ja kulude suuruseks 528,24 eurot ning 09. septembri 2026 määrusega täiendavalt 96,72 eurot. Kostjale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude katteks on advokaadile riigieelarvest tasutud kokku 624,96 eurot.
14.Pärnu Maakohus andis 20. jaanuari 2026 määrusega kostjale riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 80% ulatuses võrdse suurusega osamaksetega 12 kuu jooksul alates menetluskulude jaotust ettenägeva lahendi jõustumise kuule järgnevast kuust. Selline kulude riigituludesse hüvitamise ulatus hageja suhtes ei kehti. TsMS § 190 lg 5 teise lause kohaselt peab hageja hüvitama riigile ka kulud, mille tasumisest kostja oli vabastatud.
15.Kohus peab siiski õigeks ja õiglaseks hageja osaliselt menetluskulude riigile hüvitamise kohustusest vabastada. TsMS § 190 lg 7 alusel võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et praeguse tsiviilasja asjaolusid arvestades on põhjendatud tasaarvestada riigile kulude hüvitamise kohustus hageja riigilõivu tagastamise nõudega ning ülejäänud osas hageja TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus võtab arvesse, et hageja loobus hagist eelmenetluse staadiumis, asjas ei ole toimunud kohtuistungit, ei ole kogutud ega uuritud tõendeid sisulise lahendi tegemiseks.
16.Riigieelarvest kostja esindajale välja makstud riigi õigusabi tasu, mis hagejal tuleb TsMS § 190 lg 5 alusel riigile hüvitada, on kokku 624,96 eurot. TsMS § 179 lg-st 1 tulenevalt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
17.Samal ajal hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Hageja tasus 27. augustil 2025 riigilõivu 420 eurot. TsMS § 150 lg 2 punkti 2 ja lg 4 alusel tagastatakse hagejale tema taotluse alusel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Eeltoodu alusel tuleb hageja poole riigilõivu tagastamise taotlus rahuldada.
18.TsMS § 179 lg 51 näeb ette, et käesolevas paragrahvis nimetatud menetluskulud tasutakse ja tasaarvestatakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 1 lg 6 p 1 kohaselt kohaldatakse muu hulgas kohtumenetlusest tulenevate avalik-õiguslike rahaliste kohustuste tasumisele ja tasaarvestamisele MKS 9. peatüki esimeses jaos sätestatud korda. MKS §
3 (4)
Tsiviilasi nr 2-25-13992 105 lg 1 võimaldab maksukohustuslase avalik-õiguslikud rahalised kohustused tasaarvestada tagastusnõudega. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on kohtumenetluses võimalik tasaarvestada hageja riigilõivu tagastamise nõue riigi vastu ja hageja menetluskulude riigile hüvitamise avalik-õiguslikke kohustus. Praegusel juhul on hagejal riigi vastu nõue poole riigilõivu, s.o 210 euro, tagastamiseks ning vastavalt menetluskulude jaotusele ja TsMS § 190 lg-le 5 kohustus riigile hüvitama 624,96 eurot. Kohus leiab, et tegemist on vastastikuste rahaliste kohustustega, mida saab tasaarvestada. Tasaarvestuse tulemusel nõuded lõpevad kattuvas ulatuses.
19.Eeltoodu alusel kohus tasaarvestab hageja kohustuse hüvitada riigile kostjale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude katteks 624,96 eurot hageja nõudega tagastada talle TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel 210 eurot riigilõivu ning TsMS § 190 lg 7 alusel vabastab hageja ülejäänud 414,96 euro riigile hüvitamise kohustusest. Kuna L.F-i riigilõivu tagastamise nõue on tasaarvestusega lõppenud, siis poolt riigilõivu hageja näidatud A. L.F-i kontole ei kanta. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.