(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 16.09.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-18882
Kohtuasi
Kose Valla avaldus X-ilt ja W-lt nende laste Q ja C suhtes hooldusõiguse täielikult ära võtmiseks ja lastele Q-le ja C-le eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.05.2026.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
W määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Kose Vald Vallavalitsuse kaudu (e-post: XXX) Puudutatud isikud: (isa) W (isikukood XXX) (laps) Q (isikukood XXX) (laps) C (isikukood XXX) Lastele RÕA korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 15.05.2026 määrus tühistada osaliselt osas, milles lastele Q-le ja C-le määrati eestkostjaks Kose Vallavalitsus kuni laste täisealiseks saamiseni, eestkostjale kohustuste seadmise osas, lastele tehingute tegemise loa andmise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4-9) ning menetluskulude jaotuse osas, mis puudutab eestkoste seadmisega seonduvaid nõudeid ja saata tsiviilasi tühistatud osas uueks arutamiseks maakohtule. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. 2.W määruskaebus rahuldada osaliselt. 3.Menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud puudutatud isikute esindamisega riigi õigusabi korras seotud menetluskulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Kose Vald esitas Harju Maakohtu avalduse alaealiste Q ja C perekonnast eraldamiseks ja W-lt ja X-ilt alaealiste Q ja C osas hooldusõiguse täielikult ära võtmiseks. Avaldaja taotles ka esialgse õiguskaitse kohaldamist ning oli oma korraldusega lapsed 72 tunniks perest eraldanud. Avalduse kohaselt on Kose Vallavalitsuse sotsiaalosakonna ja lastekaitsespetsialistid tegelenud X ja W perega aktiivselt alates 2018.a. Laste ema X ei hoolitse oma laste eest ning on lahkunud välismaale. Ema käitumine viitab asjaolule, et ta on oma lastest loobunud. X andis laste isale lastest loobumise soovist sõnumi teel teada, kui kirjutas järgmiselt: „Sinu lapsi ei tahagi, saan uued! Said selgusele, et ma ei soovi teid enam! Ma annan lapsed sulle, sa ei pea mind enam segama! Ütlen lahti neist!“. Puuduvad andmed, et X oleks oma laste eest hoolitsenud või saatnud neile ülalpidamist. Lasteaiast on laekunud informatsioon, et laps Q (6 a) käib iseseisvalt lasteaias ning võtab kaasa ka oma õe C (3 a). Lapse ema ei ole korraldanud oma laste lasteaias käimist ega ka muul ajal laste elunemist. Ema ei tunne laste vastu huvi ega võta vastutust laste elukorralduse, heaolu ega laste huvide tagamise eest. Laste isa W tarvitab sageli alkoholi ja narkootilisi aineid, millest tekib agressiivne käitumine. Mitmeid kordi on olnud juhtumeid, kus W läheb kellelegi midagi ütlemata või selgitamata kodust ära mitmeks päevaks jättes lapsed vanaema juurde. Kodus olles lastega ei tegele, vaid veedab enamus aega telefonis. Isa on arvamusel, et lapsed saavad ise hakkama. Lapsed elavad F kodus koos isaga alaliselt 2023. a augustist alates. Isa ei ole võtnud vastutust laste ees ega ole teinud omalt poolt midagi selleks, et leida endale ja lastele omaette elukoht. Majas, kus isa koos lastega praegu elab, elab lisaks W-le ja lastele veel viis inimest. Väga sagedased on tülid, üksteise peale karjumised, on esinenud ka füüsilist vägivalda, see kõik on toimunud laste juuresolekul. Isa ei hoolitse selle eest, et lapsed lasteaeda saaksid. Isa ei ole suuteline ega pea vajalikuks lastele vajalikku tuge ja abi otsida. Laste isa on pikaajaline töötu, on teinud vahepeal juhutöid, kuid püsivat ja temale sobivat tööd ei ole. Igakordses töö kaotuses süüdistab kõiki teisi, ise vastutust ei võta. W on osalenud Kose Sotsiaal- ja Hariduse Tugiteenuste keskuses tööharjutuse teenusel, kuid jättis teenusel osalemise pooleli, sest ei olnud huvi ega motivatsiooni aktiivselt tööturul osaleda. Isa on pere tugitöötaja abiga esitanud Kose Vallavalitsusele igakuiselt toimetulekutoetuse avaldusi ning saanud toimetulekutoetust, mis lisaks laste peretoetusele on pere ainuke sissetulek. Ükski Kose Vallavalitsuse poolt perele osutatud teenus ega tugi ei ole olnud piisav ega andnud soovitud tulemusi, et lapsevanemad leiaks endas piisavalt motivatsiooni ja suudaksid oma alaealisi lapsi kasvatada ja toetada. Kose Vallavalitsus sõlmis 24.05.2023 lapsevanemate W ja X ja SOS Lasteküla Eesti Ühing MTÜ-ga kolmepoolse lepingu pere peretugevdusprogrammis osalemiseks. Teenuse eesmärgiks on: laste õiguste ja huvide kaitse; perekonna võimekuse tõstmine; töö vanemliku pädevuse arendamiseks; toetus ja abi laste arenguga seotud probleemide lahendamiseks; laste hariduse saamise toetamine. Pere tugitöötaja tegeleb perega 2-3 korda nädalas, vastavalt vajadusele teostades kodukülastusi jmt.
Pere tugitöötaja teeb aktiivselt koostööd lastekaitsespetsialistiga, kelle vaateväljas pere on. Lapsed on saanud vajalike spetsialistide ja eriarstide vastuvõtule pere tugitöötaja abiga. Q on oma arengu poolest mahajäänud, tal esineb kõnearengu häire (Rajaleidja hinnang: alakõne II aste). Teda on suunatud logopeedi ja eripedagoogi juurde, kuid vajalik tugi pole olnud järjepidev. Kose Vallavalitsuse lastekaitsetöötaja hinnangul ohustab laste jätmine isa hooldusele nende tervist, laste füüsilist, hingelist, vaimset ja sotsiaalset heaolu. Laste igakülgne heaolu ei ole lapsevanemate poolt tagatud. Ema ja isa on jätnud lapsed hooletusse ning oma tegevusetusega seadnud lapsed ohtu. Lapsevanemad ei ole võimelised tagama laste tervislikku heaolu, toetama laste hariduse saamist ega muul moel laste igakülgset heaolu ja turvatunnet. Vanemate poolne vajalik isikuhoolduse teostamata jätmine avaldavad lastele kehalisele, vaimsele, hingelisele, kõlbelisele ja sotsiaalsele arengule kahjulikku mõju. Laste heaolu ja turvalisus isaga koos elades on ohus. Kose Vald on pakkunud X-ile ja W-le läbi aastate erinevaid toetavaid meetmeid, teenuseid ja toetusi. Vanemad on suunatud Kose Vallavalitsuse poolt perenõustaja juurde, kuid sinna nad ei läinud. Samuti on valla toel suunatud vanemad psühholoogi juurde, kuid vanemad ei läinud kohale. Kose Vallavalitsus on teinud korralduse 17.11.2025 nr 341 laste perest eraldamiseks ning paigutamiseks SOS Lasteküla Eesti Ühing MTÜ asendushooldusteenusele. Laste perest eraldamist näeb Kose Vallavalitsus püsiva meetmena. Laste perest eraldamise järgselt jätkub töö isaga. Laste kohtumine päritolu perega korraldatakse vastavalt sellele, kuidas lapsed kohanevad ja milline on lapsevanema valmisolek koostööks.
2.Kohus kohaldas 18.11.2025 esialgset õiguskaitset, eraldas lapsed vanematest, paigutas lapsed SOS Lasteküla Eesti Ühing MTÜ asendushooldusteenusele, peatas X ja W hooldusõiguse nende laste Q ja C osas ning määras laste ajutiseks eestkostjaks Kose Vallavalitsuse. Kohus lähtus esialgse õiguskaitse kohaldamisel avalduses toodust, millest nähtus, et laste ema elab ja töötab välismaal ega ole enam mitu aastat laste elus üldse osalenud, laste isa on töötu ning “kaob” aeg-ajalt ära, ütlemata, millal tagasi tuleb (tema ema, st laste vanaema käib teda siis otsimas), lapsed näevad pealt perevägivalda – laste isa ja elukaaslase kaklusi ning kaklusi laste elukohas teiste pereliikmete vahel, W vend kiusab lapsi.
3.W esitas esialgse õiguskaitse meetmete kohaldamise peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 06.02.2026 määrusega rahuldamata. Määruskaebuse menetluses esitas seisukoha lastele määratud esindaja. 01.12.2025 menetlusdokumendi kohaselt, lastele määratud esindaja on lastega kohtunud 26.11.2025 nende viibimiskohas, lapsed olid rõõmsad ja üsna mängulised. Q oli avatum ja jutukam, kui C. Oli tuvastatav, et Q mõnevõrra kohati kokutab ja sõnade väljaütlemine nõuab natukene pingutamist. Mõlemad näitasid esindajale oma praegust viibimiskohta ja tubasid. Lastele oli kõik eluks vajalik tagatud. Lapsed rääkisid isast positiivselt ja mäletasid ka viimast kohtumist isaga. Q nimetas esmalt emaks isepoolset vanaema ja hiljem päris ema, kuid ei osanud tema kohta rohkem midagi öelda. C ei osanud ema kohta midagi öelda. Laste esindaja on seisukohal, et avaldaja avaldusest lähtub üheselt, et terve laste senise elu on nende mõlemal vanemal olnud probleeme laste heaolu tagamisega. See on toonud korduvalt kaasa olukordi, kus on tuvastatud, et laste baasvajadused on jäänud rahuldamata. Lastekaitse on aastate jooksul püüdnud korduvalt kasutada leebemaid meetmeid, tagada lastele vajalik hool, kuid see ei ole aidanud. Laste ema on oma lapsed sisuliselt hüljanud ja laste isa pole suutnud tagada piisavalt turvalist ning toetavat keskkonda. Juhul kui vanem/vanemad on seisukohal, et lapsed tuleks neile tagasi anda, siis on oluline, et vanemad koheselt alustaksid reaalsete sammudega, mis annavad aluse teha järelduse, et positiivne muutus on toimunud.
Hetkel aga selliseid tõendeid pole ja lähtuda tuleb senisest ning kui nii jätkub, siis saab põhjendatuks lugeda ka põhiavalduse rahuldamist.
4.Kose Vallavalitsus loetles seni perele pakutud teenused (dtl 36) ning selgitas, et näeb laste perest eraldamist püsiva lahendusena ning et laste perest eraldamise järgselt jätkub töö isaga. Kohtu ettepanekul nõustus Kose Vallavalitsus rahastama W osalemist programmis „Hoolivad isad“. Kohtu nõudel esitas Kose Vallavalitsus ka loetelu nõuetest, mida vanem peab täitma selleks, et tal oleks võimalik saada tagasi laste hooldusõigus ja lapsed saaksid naasta perre (dtl 314). Lastele määratud algne esindaja tegi ettepaneku kaaluda menetluse vältel W-le alkoholi ja narkootikumide tarvitamise testide tegemist. Kohtu nõudel esitasid nii avaldaja kui ka lastele määratud esindaja ettepanekud W lastega suhtlemise korra osas ajaks, mil lapsed on vanemast eraldatud.
5.Peale esialgse õiguskaitse rakendamist kuulas kohus isiklikult ära W, laste vanaema (W ema) F, kogus tõendeid (töötamiste info töötamise registrist, kohtu infosüsteemi päring vanematega seotud muude kohtumenetluste kohta, päring politseile), samuti vestles W õega. Kohus kuulas 09.01.2026 telefonitsi ära Kose Valla nimel avalduse koostanud Tiina Mandri selle kohta, kuidas laste heaolu on praegu tagatud. Tiina Mandri sõnul on lapsed paigutatud SOS Lasteküla peremajja, kus on kokku 6 (hetkel isegi 5) last. Kummalgi lapsel on perekodus oma tuba. Lapsed on rõõmsad ja tunnevad ennast seal hästi. Ema järele ei ole kumbki laps kordagi küsinud, isa järele mõned korrad ning rohkem on nad küsinud mamma (vanaema) järele. Vanem laps on suunatud psühholoogi juurde, väiksem (tüdruk) saviteraapiasse. Perekodus on märgatud, et tüdruk mängib nukkude peal kägistamist ning alguses kartis paaniliselt pesemaminekut. Lapsed käivad lasteaias (mitte senises).
5.1.W vastas kohtule 9. jaanuaril ärakuulamisel, et tal on põhiharidus, ta ei tööta ning elab XXX. Aadressil XXX elavad koos vanaema F ja vanaisa (Z) ning nende 4 last: W, 15-aastane D, 14-aastane N, 35-aastane L (viimase olevat lapse isa enda sõnul hiljuti majast välja visanud). F ja Ze viies laps, R, elavat eraldi. Ärakuulamisel oli isa agressiivselt meelestatud, leidis, et kohus esitab talle totraid küsimusi (nt küsimus selle kohta, kes elavad temaga samas elukohas), leidis, et kõik tema kohta kirjutatu on vale, et valetab nii tema ema, Kose Valla esindaja kui pere tugiisik. Kui kohus juhtis tähelepanu, et Kose Valla avalduses sisaldub väga palju F süüdistusi W kohta, leidis W, et see kõik on vale ja ta ei tea, miks ema tema kohta valetab, et tal on emaga hea läbisaamine. Vestlusest selgus, et laste isal puudub enesekriitika võime, ta ei näe endaga seoses mingeid vajakajäämisi. Eitas pidevaid koduseid tülisid ja vägivalda, tunnistas, et vaid ühel korral on tal enda isaga olnud tüli ning Ü (viimase lapse ema) kukkus ise pikali ja endal hamba suust välja. W eitas, et tal oleks mingeid probleeme alkoholiga. Tunnistas, et tarvitab aeg-ajalt kokaiini. Kui kohus juhtis tähelepanu, et Kose Valla avalduses kirjeldatust nähtub, et kõik lastega arsti juures käimised on saanud teoks tänu tugiisiku tegevusele, siis väitis W, et tugiisik ise ütles, et ta paneb kõik ajad ise, kuid et W on alati lastega arsti juures kaasas käinud. Kohus selgitas, et asjas esitatust nähtub, et peres (st aadressil XXX elavate inimeste vahel) on konfliktsed suhted ja tülid. Ei ole vastuvõetav, et lapsed kasvavad pidevate tülide ja kakluste käigus. Lastele on vaja luua rahulik, turvaline ja stabiilne kasvukeskkond. Kui lapse isa praeguses elukohas selliseid tingimusi ei ole, tuleb laste isal leida teine elukoht. Laste isa kinnitas, et ta pole mitte mingil tingimusel nõus minema Kose sotsiaalkorterisse, sest seal ei saa elada nii, nagu ise tahaks. Oma eluaseme üürimine eeldab aga sissetulekut, mida laste isal praegu ei ole. Laste isa jutust selgus, et kuni 2022. aastani töötas ta enda sõnul välismaal, kuid just seoses noorema lapse sünniga lõpetas välismaal töötamise. Seejärel töötas Eestis lähetustes, nädala
kaupa nt Mustvees ja mujal. See oli ajal, mil ta elas koos laste emaga. Viimati töötas ametlikult 2 kuud 2025. a suvel. Kohtu täpsustusele, et mida ta ametliku töötamise all silmas pidas, selgitas laste isa, et nii, et maksud on makstud ja töötajana registreeritud. Seejärel võttis küll end Töötukassas töötuna arvele, kuid kuna Töötukassa ei saanud teda sügisel kuu aega telefonitsi kätte, siis võeti ta töötuna arvelt maha. Ning enda sõnul ei hakanud ta enne jõule uuesti töötuna arvele võtma, nüüd aga suri ära onu, mistõttu W pidi kogu pere leinas peret toetama. Enda sõnul otsib küll tööd, kuid tööd on väga raske leida. Samas teisalt ütles, et tema uhkus ei luba tal kuhugi poodi müüjaks minna, isegi mitte lattu tööle. Kohus kontrollis töötamise registrit ning tuvastas, et viimane töötamise registri sissekanne pärineb 2025. a algusest, mil W töötas 0,7 koormusega mõnikümmend päeva tähtajaliselt. Sellele eelnev kanne pärineb omakorda 2023. aasta juulist, mil W töötas võlaõigusliku lepingu alusel 11 päeva. 2023. a on W töötanud veel ca kuu aega sama tööandja juures kevadel. 2022.a on töötamise registri andmetel W töötanud ühel korral kuu aega, teisel korral kolm kuud ning kahel korral mõned päevad. Vestluses rõhutas lapse isa, et lastel on kõik olemas olnud. Kui kohus juhtis tähelepanu, et seda paljuski seetõttu, et pere tugiisik on lastele asjad toonud (nt riided, jalanõud, mänguasjad, jalgratta, kiivri), siis väitis laste isa, et mitte midagi pole vaja olnud, ta on olnud vastu sellele, et neid asju toodaks, sest tema pärast peab muretsema, et need prügina ära viidaks. Samuti väitis laste isa, et on ise kõik lastele vajaliku ostnud. Kui kohus palus selgitada, mille eest ta ostis, kui tal sissetulekut ei ole, vastas laste isa, et siis, kui ta tööl käis (2 kuud suvel) ja laste rahadest. Samas teisalt väitis laste isa, et lapsetoetused kulusid ühe korraga toidupoes käies ära. Seega ühest küljest ei ole laste isal endal sissetulekut ega võimekust leida püsiv töökoht ja sissetulekuallikas, teisalt ei ole isa nõus vastu võtma ka pakutud sotsiaalabi (Rimi 30-euroseid kaarte pidas mõttetult väikeseks). Laste isa väitel ei ole ta kunagi lapsi lihtsalt jätnud mitmeks päevaks, see on alati tema väitel toimunud nii, et ta on selle oma emaga (laste vanaemaga) läbi rääkinud.
5.2.Laste vanaema (W ema) F jutust selgus, et ta on võtnud kogu vastutuse lastelaste kasvatamise eest enda peale. F ei mõistnud, mis valesti on, sest tema on ju lastele kõik taganud – ta võttis W lastega enda juurde elama, ostis lastele voodid, hoolitseb laste eest, kui W kadunud on, lapsed on söönud, käivad lasteaias. F tunnistas, et W-l on olnud probleeme joomisega ja teadmata äraolekutega, kuid väitis, et 2025. a olevat kõik korda saanud. Samas rääkis F, kuidas ta viimati, kui W oli 5 päeva kadunud, käis W-d Tartust otsimas. F sõnul tulid 2024. a lõpus Soomest koju L ja Z (W isa), mistõttu kodune olukord muutus konfliktseks. Kaklusi on olnud nii L ja W kui L ja Z vahel. Samuti kiusas L W lapsi. W suhted uue elukaaslase Üga on olnud samuti konfliktsed, viimati olevat F öelnud, et mis te muudkui karjute. 2025. a novembri kakluse kohta ei tea F enda sõnul rääkida. Vestlusest Fga ilmnes, et ka F, nii nagu W, ei näe endal mingit süüd, süüdi kõikides asjades on kõik teised – küll Kose Vald, kes pidavat peret kiusama, küll algkool, küll garderoobitädi jne. F otsesõnu teatas, et tema endal küll mingeid vigu ei näe, tema on oma lapsi kasvatanud nii nagu peab. Samas on W, L ja R kõik täisealised, kuid ilma oma elukoha ja tööta, R on võtnud kiirlaene, mistõttu pere elukohaks olev maja on müügis, 15-aastane D õpib lihtsustatud õppekava alusel väikeklassis ning 14-aastane N jäi eelmisel aastal 7. klassi kordama, sest puudus pidevalt koolist. Kõiges selles näeb F süüd teistel. Kui kohus juhtis tähelepanu, et W töösuhted on olnud ülilühikesed (mõned korrad aastas käinud loetud arv päevi järjest tööl), siis õigustas F, et nende kandis polegi tööd saada. Samas juhtis kohus tähelepanu, et Tallinn on Kose-Uuemõisast mitte rohkem kui 40 minutise sõidu
kaugusel ning ei ole usutav, et Tallinnas või selle lähiümbruses mitte mingit tööd ei leidu, juba aastaid järjest. Ärakuulamise lõpus F siiski tunnistas, et W jah läks oma joomistega liiga kaugele ja ei olnud oma perele olemas nagu isa peaks olema. „Ta ise ongi selles süüdi, et liiale läks. Ma ütlesin talle kogu aeg, et lapsed on laual ühel hetkel, kui ta ei pidurda oma käimisi ja joominguid. Seda tegi ta kõike, kui lapsed minuga või magasid.“
5.3.Kohus tuvastas, et F peres ei ole seksuaalselt aktiivsetele alaealistele olnud alati kättesaadavad rasestumisvastased vahendid (mis on toonud kaasa ka soovimatuid tagajärgi), tüdrukud on koolist palju puudunud ning tüdrukute kooli HEV-koordinaatori sõnul pole koostöö koduga edenenud. Kooli info kohaselt on see, et tüdrukud esmaspäeviti puuduvad, saanud 2025. a detsembris - 2026 jaanuaris mustriks. D enda sõnul saab hakkama, vaheaegadel käib tööl ja teenib ise endale raha; kuu lõpud on raskemad, siis võib rahaga kitsas olla. Nga kohus sel päeval vestelda ei saanud, sest tüdruk libises majast väljudes trepil ning kukkus seljaga vastu trepiastme äärt. Mõlemal tüdrukul olid õue jalutama tulekuks sobimatud jalanõud – tossumoodi tennised, libeda tallaga ning liiga külmad, arvestades, et sel päeval oli õues miinus 8 kraadi. Kakluste osas tuli W õe jutust välja, et suvel oli W-l olnud Üga kaklus, mida ka üks õdedest oli pealt näinud.
5.4.Politsei- ja Piirivalveamet esitas kohtu nõudel andmed (dtl 319) W ja X-iga seotud väljakutsete ja teadete kohta ajavahemikul 01.01.2018 kuni vastuse koostamiseni 10.02.2026. PPA vastusest nähtub, kriminaalmenetlused:
et
W
suhtes
on
sel
ajavahemikul
alustatud
järgmised
15.08.2019 KarS § 121 lg 2 p 2 tunnustel selles, et 15.08.2019 13:00 - 14:00 aadressil XXX X ja W konflikti käigus haaras W X käest kinni ja tõmbas ta nii, et sellega tekitas füüsilist valu. Koostatud lähisuhtevägivalla infoleht, menetlus lõpetatud. 23.08.2019 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 tunnustel selles, et 23.08.2019 12:38 samal aadressil W lõi jalaga teatajat X vastu istmikku, teataja hoiab 8 kuust last süles; mees sorteerib avaldaja asju ja tahab teda koos lapsega korterist välja ajada. Järelkontrolli ajal ütles X, et W-l tuleb ette agressiivseid olukordi paar korda aastas, kui ta endast välja läheb. Menetlus lõpetatud. 17.07.2023 KarS § 266 lg 2 p 1 tunnustel selles, et 16.07.2023 19:47 aadressil XXX W ebaseaduslikult tungis sotsiaalmaja korterisse nr 311 sisse, ukseluku lõhkumise teel, kasutades füüsilist jõudu. Korteri nr 311 valdaja on X, keda tungimise ajal polnud kodus. Menetlus lõpetatud. 19.11.2025 KarS § 121 lg 2 p 2 tunnusel selles, et 18.11.2025 21:30 aadressil XXX, W kasutas füüsilist vägivalda oma tüdruksõbra R suhtes. Juhtunut nägid pealt W lapsed. Lisaks nähtub PPA vastusest arvukalt muid W alkoholi ja vägivallaga seotud intsidente eeltoodu perioodil, mille osas kriminaalmenetlusi ei alustatud. 2025. a on siiski episoode vähem, eelviidatud novembri juhtumile lisaks veel üks - 02.04.2025, mil teate kohaselt W karjus maja juures, eelnevalt oli krt 8 elanikel oli omavahel kaklus, naine lõi meest, praegu kõik laiali läinud; W lahkus enne politsei saabumist. Teates on lisatud, et väidetavalt W-ga pidev probleem, mis kestab juba ammu ning ta joobeseisundis tekitab probleemi teistele elanikele.
6.Eeltoodu põhjal tegi kohus 20. veebruaril 2026 W-le ettekirjutused (dtl 384), mille eesmärk on luua lastele sobiv kasvukeskkond vanema juures, andes vanemale võimaluse menetluse ajal tõestada, et ta tahab ja suudab oma käitumist ja elukorraldust muuta selleks, et lapsed saaks taas temaga koos elada.
6.1.Kohus tegi W-le ettekirjutuse läbida ilma puudumiste ja katkestamiseta MTÜ Vaiter pakutav individuaalprogramm "Hoolivad isad", Kose Valla kulul, individuaalnõustamistena. Programmi eesmärk oli kasvatada vanemlikku vastutust ning toimetulekut vägivallatungiga.
6.2.Kose Vald on varasemalt pakkunud W-le isikukeskset hoolekandeteenust, ta suunati teenusele 01.04.2025, kuid projektis osalemine lõppes Kose Sotsiaalkeskuse vahehindamise kokkuvõtte alusel 04.12.2026, sest isik ei olnud hakanud teenust kasutama, sest W meelest oli kõik korrast ja ta ei näinud, kuidas või milles saaks keegi teda aidata. Telefonile ega ekirjadele ei vastanud. Kose Vallavalitsus on kohtule teenuse sisu kirjeldanud järgmiselt: Teenust osutab Kose Sotsiaalkeskuses, teenuse eesmärk on isiku toimetulekuvõime säilitamine ja parandamine. Juhtumikorraldaja võtab inimesega ühendust, koos koostatakse tegevusplaan, kus lepitakse kokku, millises valdkonnas vajab inimene kõige enam abi, mis on tegevusplaani eesmärk, kuhu soovib inimene jõuda jne. Teenus sisaldab igapäevaelu toetamist, inimese jõustamist ja motiveerimist, sotsiaalsete suhete toetamist, füüsilise tervise alast toetamist (nõustamine ja motiveerimine tervislike eluviiside tagamiseks, sh füüsiline aktiivsus, toitumine, tervislikud eluviisid, perearsti jm arstidega kontakti loomine, hoidmine), töötamise toetamist (igakülgne toetus töö leidmiseks ja säilitamiseks). Vaimse tervise toetamiseks on võimalik saada nõustamisteenuseid, võlaprobleemide korral võlanõustamist. Kuivõrd W vabatahtlikult ei olnud nõus eeltoodud teenusel osalema, tegi kohus W-le ettekirjutuse teenusel osalemiseks vastavalt teenuseosutaja juhistele ilma puudumiste ja katkestamiseta. Teenusel osalemise eesmärk W puhul pidi olema eeskätt töö leidmise toetamine ja tööl püsimise toetamine, lastele sobivate elutingimuste loomine, sh vajadusel selleks uue eluaseme leidmine, W iseseisva finantsilise toimetuleku saavutamine, laste kasvatamisega seotud oskuste arendamine.
6.3.Kuivõrd W-l on ka võlad (dtl 156), W enda sõnul 10 000 eurot, tegi kohus W-le ettekirjutuse osaleda võlanõustamisteenusel, seda katkestamata ja kokku lepitud kohtumistelt puudumata, tehes võlanõustajaga koostööd võlgade nimekirja ning likvideerimise plaani koostamiseks. Koostatud nimekiri ja plaan tuli esitada kohtule.
6.4.Arvestades, et W-l pole aastaid olnud stabiilset töökohta ega sissetulekut, millest ennast ja lapsi üleval pidada, tegi kohus W-le ka ettekirjutuse võtta end Töötukassas töötuna arvele, täita Töötukassa poolt esitatavaid nõudeid ning juhiseid, teha Töötukassaga koostööd töö leidmiseks. Samuti ise aktiivselt otsida tööd ning asuda esimesel võimalusel tööle. Kohus märkis, et W-l tuleb luua ka laste kasvatamiseks sobivad elutingimused ja turvaline elukeskkond. Sõltuvalt asjaoludest võib see tähendada eraldi eluruumi hankimist. Kohus ei kirjutanud W-le ette, kus selline eluruum peaks olema ja kas see saaks olla senine elukoht; kohus seadis W-le selles osas eesmärgi ning W pidi vastutama selle eesmärgi saavutamise eest.
6.5.Kohus tegi W-le ettekirjutuse teha alkoholi tarvitamise ulatust näitav analüüs, fosfatidüületanooli test (Peth), tervishoiuteenuse osutaja SYNLAB Eesti OÜ juures. Kohus selgitas määruses, et seejärel hindab ettekirjutuste ning suhtluskorra täitmist, teisisõnu sõltub ettekirjutuste ja suhtluskorra täitmisest see, kas lapsed saab tagastada W-le. Kohus rõhutas, et kui W ei ole üles näidanud piisavat valmisolekut ja tegusid enda senise elukorralduse, suhtumise ja käitumise muutmiseks, ei ole W hooldusõiguse taastamine ja laste eraldamise lõpetamine perspektiivikas.
7.27.04 kuulas kohus Juuru SOS küla lastekodus ära lapsed (Q ja C). Lapsed sõbrunesid kohtunikuga kiiresti ning sattusid suurde mänguhoogu. Mänguhoos sai kohtunik siiski mõned
küsimused ja vastusedki, kuigi lapsed tahtsid lihtsalt kohtunikuga mängida. Mäng toimus Q toas, siiski näitas C ka oma tuba ning eraldi mängutuba. Q vastas, et talle meeldib siin (lastekülas) elada, ta tahaks jääda siia igavesti. Küsimusele, et mis lastekülas teisiti on, vastas Q, et on rahulik, kodus oli kisa. Issi kisas (karjus). Isaga seotud küsimustele vastasid lapsed möödaminnes, ilma erilise emotsioonita – et jah, isa käis eelmisel kolmapäeval, tuleb sel kolmapäeval ka. Jutu sees Q ise mainis, et issi tahtis kauem magada. Küsimusele, kes on Q ja C jaoks parim, kõige kallim, vastas Q, et Kati, C ei vastanud. Küsimusele, et kas nad kedagi igatsevad ka, vastasid eitavalt. Q mänguhoos omal algatusel mainis, et sai issilt vitsa. Küsimusele, et millega, vastas ta, et rihmaga. Palvele näidata, et kuidas see käis, võttis Q kapist püksirihma, voltis selle pooleks ja selgitas, et pepu pihta. C väitis seejärel, et tema sai ka vitsa. Laste mäng oli üliaktiivne, nad ehitasid tuppa onni, seejärel täitsid kaisukatega, tegid sellesse „vette“ hüppeid, aeg-ajalt veidi riidlesid omavahel mõne mänguasja pärast, samas Q seadis Cle piire. Lõpuks lapsed ilmselt väsisid ning Q hakkas mitmel korral veidi nutma C tõttu. Lõpetasime mängu ja lapsed said lõunaoodet. Laua ääres lõunaoodet (apelsini ja õuna) süües tõi Q pehme mänguasja ja hakkas puulusikaga laual mänguasjaga noamängu mängima. Küsimusele, et mis mäng see on ja kust Q seda õppinud on, vastas Q, et noamäng ja nägi issi juures telekast. Q selgitas, et kui saad noaga kaisukale pihta, siis ta on surnud. Kohtuniku lahkudes tahtsid mõlemad lapsed kallistada, C lausa 4 korda. Lastel ei olnud kehalist võõristust või hirmu – mäng kohtunikuga oli lähikontaktne, Q andis tervitamiseks ka kätt. Kohtunik küsis C-lt ka pesemisega seotud küsimusi. C vastustest ei ilmnenud, et tal oleks pesemise suhtes hirm. Lapsed nimetasid praegust lasteküla koduks. Maakohtu määrus ja põhjendused 8.Maakohus rahuldas avalduse, võttis vanematelt täielikult ära isiku- ja varahooldusõigus nende alaealiste laste Q ja C suhtes, määras alaealiste eestkostjaks Kose vallavalitsuse kuni laste täisealiseks saamiseni. Määruse põhjenduste kohaselt on kohus menetluses kogutud andmete ja kohtuistungite põhjal veendunud, et lapse isal puudub enda suhtes igasugune kriitikavõime ning see ei ole menetluse vältel muutunud. W ei näe endal mingeid puudusi ega vigu, vaid süüdistab kõiges kõiki teisi. W ei suuda mõista laste kasvatamisega kaasnevat vastutust, mh seda, et laste kasvatamine ei ole tegevus, mida võiks harrastada siis, kui selleks tuju, aega või raha on. Seda toetab W ema, F samasugune teisi süüdistav suhtumine. Lastekaitse- ja kohtumenetlusse suhtub W üleolevalt. W-l puudub soov ja valmisolek midagi muuta. W ei ole taganud laste turvalisust, sh turvatunnet, ei otseses mõttes (viibimine kakluste ja karjumiste keskel) ega kaudses mõttes (isa kaob ära teadmata ajaks). Kuigi W eitab laste füüsilist karistamist (vitsa ja rihmaga löömist), ei ole kohtule teada ühtegi asjaolu, miks Q peaks olema selle välja mõelnud. Seejuures arvestab kohus, et W eitab ka kõike muud (samamoodi väites, et elukaaslane kukkus ise oma hamba välja). Laste löömine ei ole tänapäeval enam kuidagi aktsepteeritav lastekasvatusmeetod. Ühtlasi võib see viidata, et W ei suuda kontrollida end ei täiskasvanute ega lastega suhtlemisel. Kohtule on selge, et W näeb töötamisega enda ja laste elatamist kui midagi, mida ta on nõus tegema vaid siis, kui see talle meelepärane on ja hästi teenib. Ka see annab tunnistust sellest, et W-l puudub vastutustunne laste eest hoolitsemise ja neile vajaliku tagamise eest. W on laste turvatunde seadnud ohtu ka sellega, et tal polnud koos lastega Tartus keset ööd tänavale tõstetuna niigi palju raha, et tagasisõiduks bussipiletit osta. Oma suhtumist rahalistesse kohustustustesse näitab seegi, et W keeldub võlgadega tegelemast, sotsiaaltoetusi põlgab ja naeruvääristab (peab liiga väikseks).
W ei ole vajalikul määral hoolitsenud laste tervise eest. Q, kes peaks sügisel alustama kooliteed, kogeleb ning C-l on tuvastatud ilavool ja öine voodimärgamine. Laste tervisega tegeleti aastaid vaid tänu perele määratud tugiisiku tegevusele. 9.X 04.05.2026 istungile ei ilmunud ega teatanud ka ilmumata jätmisest. Kose Vallavalitsuse avaldus ja kohtumäärused ja kohtukutse on laste emale kätte toimetatud, laste ema on asja sisust ja kohtumenetlusest teadlik. Laste ema ei ole menetluse vältel kordagi kohtule esitatud avalduse osas sisuliselt vastanud ega istungile ilmunud. Toimikus on üksnes lastele määratud esindajale saadetud e-kiri (dtl 136). Laste ema ei ole laste vastu huvi tundnud ega lastega kohtunud ja ei ole vähemalt viimase kahe aasta jooksul laste hooldusõigust teostanud. Harju Maakohtu 23.01.2026 otsusega tsiviilasjas nr 2-25-4163 on laste emalt välja mõistetud mõlemale lapsele elatis alates 17.03.2025 kuni laste täisealiseks saamiseni. Eeltoodust tulenevalt on selge, et X-il puudub soov laste hooldusõiguste teostamiseks ning ta ei ole oma menetluses avaldatud hoiaku tõttu seda ka võimeline tegema. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud laste ema ja isa hooldusõigust peatada, sest käesolevas menetluses ei ole tuvastatud asjaolusid, mille tõttu oleks laste vanemate hooldusõiguse teostamine käesoleval ajal faktiliselt takistatud. Kohtu hinnangul nähtub esitatud teabest, et esinevad PKS § 134 lg 1 märgitud asjaolud, so laste kehalist, vaimset või hingelist heaolu ohustab vanemate hooldusõiguse kuritarvitamine, laste hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi ning vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma. Samuti ei täida vanemad laste ülalpidamiskohustust. Menetluses esitatud teabe ja tõenditega on avalduses esitatud asjaolud leidnud kinnitust. Kohus nõustub avaldaja ja lastele määratud esindaja hinnanguga laste vanemate võimekusele laste eest hoolitseda ning lastele vajalikke elutingimusi korraldada. Kohus, andes hinnangut menetluses esitatud teabele ja tõenditele, on seisukohal, et X-ilt ja Wlt tuleb täielikult ära võtta nende alaealiste laste Q ja C isiku- ja varahooldusõigus. Kohus leiab, et kõik tõendid kogumis kinnitavad veenvalt, et laste ema ja isa, kes on laste seaduslikud esindajad, ei ole suutnud või soovinud pikema aja kestel täita oma vanemakohustusi määral, milline vastab laste ootustele ja vajadustele ning on seadnud oma laste heaolu ohtu. Kohtu hinnangul on menetluses esile toodud asjaoludega tõendatud, et laste huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida muude toetavate abinõudega. Faktiliselt ei ole ema ja isa pikema aja jooksul teostanud laste hooldusõigust sellises ulatuses, millest saaks järeldada, et see oleks laste huvides. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud eeldada, et ema ja isa võiks asuda lähiajal hooldusõigust lastele vajalikus ulatuses teostama. Seega on täidetud PKS § 135 lg 2 sätestatud tingimus. Laste emalt ja isalt laste hooldusõiguse ära võtmisel tekib olukord, kus puuduvad isikud, kellele kuuluks lapse hooldusõigus ning lapsed vajavad nüüdsest eestkostet. Seega on täidetud PKS § 171 lg 1 sätestatud eestkostja määramise eeldused ning sellises olukorras tuleb lastele igal juhul eestkostja määrata. Alaealiste Q ja C ainsaks seaduslikuks esindajaks saab neile määratav eestkostja, kellele kuulub nii lapse isikuhooldusõigus kui ka varahooldusõigus. Kohtule ja Kose Vallavalitsusele ei ole teada eestkostjaks sobivat füüsilist isikut. Kohus on veendunud, et vanaema F määramine laste eestkostjaks ei parandaks olukorda mitte mingil moel. Kohtu poolt kogutud andmed näitavad, et F ei oleks eestkostjaks sobiv isik (vt kohtumääruse põhjenduste punkt 5.2-5.3). Kohus leiab, et PKS § 176 lg 2 alusel tuleb Q-le ja C-le eestkostjaks määrata Kose Vallavalitsus.
Kohus on seisukohal, et arvestades eestkostetavate vanust tuleb lubada neil edaspidi teha iseseisvalt pisitehinguid (näiteks tasuda kaupade ja teenuste eest) ilma eestkostja nõusolekuta. Eestkostjal on PKS § 194 lg 2 alusel kohustus esitada kohtu poolt määratud tähtajaks igal aastal kohtule eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kirjalik aruanne. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Eestkostja aruande vorm, selgitused ja juhised eestkoste teemal (eestkoste teejuht) on koondatud veebilehele https://eestkostja.kohus.ee/ . Kohus selgitab, et hooldusõiguse äravõtmine ei lõpeta ema ja isa õigust lastega suhelda, sest PKS § 143 sätestab, et lapsel on õigus isiklikult suhelda oma vanemaga. Emal ja isal on lastega võimalik suhelda kokkuleppel eestkostjaga. Samas ei tohi suhtlemine vanemaga mõjuda lapsele last kahjustavalt. Samuti on laste vanemad kohustatud osalema laste ülalpidamises, kuna PKS § 96 kohaselt, ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. Määruskaebus 10.Lapse isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega: 1. võeti temalt täielikult ära hooldusõigus alaealiste laste suhtes; 2. määrati laste eestkostjaks Kose Vallavalitsus; 3. lõpetati sisuliselt vanema õiguste teostamise võimalus ning loeti laste pikaajaline viibimine asendushooldusel püsivaks lahenduseks. Kaebuse esitaja palub maakohtu määruse tühistada, saata asi samale või teisele maakohtule uueks läbivaatamiseks, alternatiivselt muuta määrust selliselt, et säiliks vähemalt osaline hooldusõigus, kohustada asja uuesti läbivaatamisel hindama vähem piiravate meetmete kohaldamise võimalusi ning koostama pere taasühinemise tegevuskava. Harju Maakohtu määrus põhineb eelkõige minevikus toimunud probleemidel ning ei anna piisavat kaalu: vanema muutumisvõimele; perekonnaelu kaitse põhimõttele; vähem piiravatele meetmetele; pere taasühinemise võimalusele. Täielik hooldusõiguse äravõtmine on käesoleval juhul ebaproportsionaalne meede ning kohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks laste huve ei oleks olnud võimalik kaitsta leebemate abinõudega Menetlusosaliste seisukohad 11.Avaldaja hinnangul ei ole isa määruskaebus põhjendatud. 12.Lastele RÕA korras määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik 13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osaliselt osas, milles lastele Q-le ja C-le määrati eestkostjaks Kose Vallavalitsus kuni laste täisealiseks saamiseni, eestkostjale kohustuste seadmise osas, lastele tehingute tegemise loa andmise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4-9) ning menetluskulude jaotuse osas, mis puudutab eestkoste seadmisega seonduvaid nõudeid ja saata tsiviilasi tühistatud osas uueks arutamiseks maakohtule. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
15.Maakohus võttis alaealiste laste Q ja C (edaspidi ka lapsed) vanematelt ära täielikult hooldusõiguse ja määras laste eestkostjaks kuni nende täisealiseks saamiseni kohaliku omavalitsuse. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse W (edaspidi ka isa), kaebus puuduta temalt hooldusõiguse äravõtmist ja lastele eestkostja määramist. Seega on maakohtu määrus jõustunud osas, milles laste emalt võeti täielikult ära laste hooldusõigus. Isa määruskaebuse alusel tuleb esmalt hinnata, kas maakohtu määrus, milles laste isalt võeti ära täielikult hooldusõigus, on põhjendatud. 16.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt välja selgitanud asjas tähtsust omavad asjaolud, neid igakülgselt analüüsinud ja kohaldanud õigeid õigusnorme osas, milles maakohus lõppjäreldusena leidis, et laste isalt tuleb vanema hooldusõigus laste suhtes ära võtta. TsMS § 654 lg 6 alusel nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega neid kordamata. Vastuseks määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgnevat.
17.Maakohus kohaldas 18.11.2025 esialgset õiguskaitset, eraldas lapsed vanematest, paigutas lapsed SOS Lasteküla Eesti Ühing MTÜ asendushooldusteenusele, peatas X ja W hooldusõiguse nende laste Q ja C osas ning määras laste ajutiseks eestkostjaks Kose Vallavalitsuse. Kohus lähtus esialgse õiguskaitse kohaldamisel kohaliku omavalitsuse avalduses toodust, millest nähtus, et laste ema elab ja töötab välismaal ega ole enam mitu aastat laste elus üldse osalenud, laste isa on töötu ning “kaob” aeg-ajalt ära, ütlemata, millal tagasi tuleb (tema ema, st laste vanaema käib teda siis otsimas), lapsed näevad pealt perevägivalda – laste isa ja elukaaslase kaklusi ning kaklusi laste elukohas teiste pereliikmete vahel, W vend kiusab lapsi. Sellega tuvastas maakohus, et isa juures kasvades viibivad lapsed vägivalla keskel ning kannatavad ka ise isa venna ehk onu vägivaldse käitumise all, isa lastele stabiilset hoolitsust ei paku, kadudes aeg ajal kodust ära. W esitas esialgse õiguskaitse meetmete kohaldamise peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 06.02.2026 määrusega rahuldamata. Menetlus maakohtus jätkus peale esialgse õiguskaitse kohaldamist. Laste isale tegi maakohus mitmed ettekirjutused. Maakohus kuulas ära isa ja lapsed, kogus seisukohti ja tõendeid avaldajalt, lastele RÕA korras määratud esindajalt.
18.Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et isalt vanema hooldusõiguse äravõtmine on põhjendatud, kuna isa ei ole taganud laste turvalisust (lapsed on olnud vägivaldsete olukordade tunnistajaks), isa on olnud ka laste suhtes vägivaldne, pole tegelenud laste terviseküsimustega ning tema valmisolek, sh majanduslik tagada laste kasvatamine ja arendamine on olulise puudujäägiga. Seega tuvastas maakohus lisaks esialgse õiguskaitse määruses esiletoodule, et ka isa on laste suhtes olnud vägivaldne, laste terviseküsimuste lahendamisega ei ole tegelenud, majanduslik valmisolek laste heaolu tagamiseks puudub. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on eelpooltoodud seisukohti piisavalt põhjendanud ning nende ülekordamine pole vajalik.
19.Riigikohus on avaldanud seisukoha, et asjaolu, et vanem(ad) ei tule iseseisvalt toime pere igapäevaelu korraldamise ja laste arendamisega, ei anna iseenesest veel alust vanematelt laste suhtes isikuhooldusõigust täielikult ära võtta ega lapsi perest eraldada. Sellises olukorras on kolleegiumi hinnangul üldjuhul põhjendatud osutada vanema(te)le abi ja juhendada vanemaid laste kasvatamise küsimustes (vt ka RKTKm 14.11.2012, 3-2-1-121-12, p 16). Seega tuli asjas tuvastada, et kas isale on osutatud abi ja juhendatud teda laste kasvatamise küsimustes. 20.Asjast nähtuvalt oli kohaliku omavalitsuse poolt määratud isale tugiisiku teenus. Asja materjalide juurde on esitatud tugiisiku vormistatud kirjalik ülevaade perioodil 28.02.202405.11.2025 osutatud iga teenuse kohta. Sellest ülevaatest nähtub, et tugiisik on lahendanud
pere materiaalseid probleeme (nõustanud lasteaiakoha toetuse avalduse ja toimetulekutoetuse avalduse vormistamist, toonud toiduaineid, lastele riideid, sh voodiriideid, mänguasju), taganud laste terviseküsimustega tegelemise, selgitanud isale töö leidmise vajalikkust jne. Isale pakuti sotsiaalkorterit, millest ta keeldus. Kohaliku omavalitsuse esindajate, lastekaitse ja isa osavõtul toimusid ümarlauad, kus arutati lastega seotud küsimusi. Isa on läbinud osaliselt ka programmi „Hoolivad Isad“, programm on teenuseosutaja poolt edastatud teabe kohaselt jäänud pooleli, kuna isa pole ühendust võtnud, kuid teenuseosutaja esitatud teabest saab järeldada, et see katkestus võib olla ajutine. Eeltoodud pikema aja jooksul osutatud teenused ei ole taganud isal piisavat valmisolekut oma elukorralduse muutmiseks laste huvidele vastavaks. Isa poolt esitatud seisukohtade järgi peaks faktiliselt laste hooldusõigust teostama kolmas isik. Asjas puudub vaidlus ka selles, et isa välistas koostöö kohaliku omavalitsuse lastekaitse töötajatega.
21.Maakohus tegi menetluses isale ka mitmed ettekirjutused, kuid suures mahus jäid need isa poolt täitmata, kuna isa ei pidanud nende täitmist vajalikuks. Vanema õigusi piiravate abinõude rakendamisel peab kohus kaaluma nii lapse huve kui ka vanema õigusi ning kohaldama lapse heaolu tagamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid. Perekonnaautonoomiast tulenevalt on eelkõige vanemal õigus oma last ise kasvatada ning vanemalt lapse suhtes isikuhoolduse täielik äravõtmine on äärmuslik meede (RKTKm 30.04.2019, 2-18-3628/62, p 15). Seega on kohtul PKS § 134 lg 1 eelduste täidetuse korral võimalik lapsele ohu ärahoidmiseks kasutada erinevaid abinõusid, sh vanemalt hooldusõiguse äravõtmise asemel hooldusõigust piirata. Maakohus leidis põhjendatult, et isalt tuleb laste suhtes hooldusõigus ära võtta, sest puuduvad sellised abinõud, mis annaksid aluse vaid piirata vanema hooldusõigust. 22.Ringkonnakohus pidas vajalikuks määruskaebemenetluses koguda täiendavat teavet kohalikult omavalitsuselt ja isalt. Isalt ka seetõttu, et esitatud määruskaebus ja selle täpsustus on vormistatud tehisaru poolt (selle võttis isa ärakuulamisel õigeks) üldsõnalisena. Ringkonnakohus kuulas isa ka määruskaebemenetluses ära. Menetluses esitatud seisukohtade ja isa ärakuulamise tulemusel on ringkonnakohus seisukohal, et kuigi asjast nähtuvalt isa tunneb huvi laste edasise käekäigu vastu, soovib nendega suhelda (sest on lastega kohtunud), ei mõista isa siiski seda, et laste eest hoolitsemine, sh terviseküsimustes ja haridusküsimustes, nende arengu tagamine eeldab igapäevast vanema panust. Nagu isa seletustest nähtub oli juba varasemalt (käsitluse all periood peale laste emast lahku kolimist ja enne laste perest äravõtmist) isa elukorraldus periooditi selline, et ta töötas elukohast eemal. Sel ajal korraldas laste elu perioodiliselt isa ema (edaspidi ka vanaema). Ka käesolevaks ajaks on isa korraldanud oma töötamise selliselt, et ta elab ja töötab 3 nädalat Soomes ja 1 nädal viibib kodus Eestis. Isa näeb sellist edasist elukorraldust püsivana, tal on sõlmitud tähtajatu tööleping ja ärakuulamises avaldatu kohaselt isale selline elukorraldus sobib. See viitab sellele, et isa ei kavatse laste igapäevase elukorralduse, kasvatamise ja arendamisega tegeleda. Isa avaldas seisukohta, et sel ajal, kui tema Soomes töötab võiks laste eest hoolitseda laste vanaema. Seega võib asuda seisukohale, et isal puudub soov püsivalt laste suhtes hooldusõigust teostada. Isa avaldas küll seda, et ta saab toetada laste kasvatamist materiaalselt, kuid see ei ole piisav laste suhtes hooldusõiguse säilitamiseks. Eeltoodu alusel tuleb nõustuda maakohtu seisukohaga, et isa ei suuda mõista laste kasvatamise ja hooldamisega seotud vastutust, mh seda, et laste kasvatamine ei ole tegevus, mida saab harrastada siis, kui selleks, aega, tuju või raha on.
23.Maakohus määras lastele eestkostjaks avaldaja. PKS § 176 lg 2 kohaselt tuleb eestkostjana eelistada füüsilist isikut valla- või linnavalitsusele. Viimane määratakse eestkostjaks üksnes
juhul, kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leita. Maakohus asus seisukohale, et puudub eeskostjaks sobiv füüsiline isik. Maakohus vaagis määruses ka seda, kas laste vanaema oleks sobivaks eestkostjaks. Maakohtu põhjendustest nähtub, et vanaema ei sobi eestkostjaks kuna kodus (XXX ) toimuvad pidevalt konfliktid, tema 3 täisealist last on töötud ja elukohata, üks neist on võtnud kiirlaene, hetkel veel vanaemaga kooselaval kahel alaealisel lapsel on kooliprobleeme, vanaema ei ole taganud neile rasedusvastaste vahendite olemasolu ning nad kannavad ilmastikule mittevastavaid jalanõusid.
24.Ringkonnakohtu arvates on maakohus vanaema võimalikku eestkostjaks määramist vaaginud pinnapealselt. Asjast ei nähtu, et vanaemalt oleks menetluses üldse küsitud, kas ja millises ulatuses ta sooviks eestkostjaks saada. Vanaema on eestkostjaks pakkunud laste isa, kuid menetlusse ei ole vanaema kaasatud. Ka lastega ei ole arutatud kas vanaema võiks olla nende hooldajaks (sh osaliselt, vt käesoleva määruse p 28). Seega on jäänud asjas olulised asjaolud eestkostja määramiseks ringkonnakohtu arvates välja selgitamata. Asjas esitatud terapeutide ning erinevate lastega suhelnud isikute arvamused on keskendunud lõppjärelduses sellele, kas isa on võimeline laste suhtes hooldusõigust teostama ning kas hooldusõiguse isale jätmine on hetkel laste parimates huvides. Ka kohalik omavalitsus ei ole vanaema laste jaoks oluliseks isikuks pidanud, sest asjast nähtub, et kohaliku omavalitsuse arvates puudus vajadus tagada laste ja vanaema suhtlemine (vastupidi, see oli lausa keelatud), sest lastekaitsetöötaja kirjast (dtl 555) nähtuvalt lubati vanaema lastega suhtlema alles pool aastat peale laste perest eraldamist. Millised asjaolud taolise käitumise tingisid on jäänud avaldamata.
25.Ringkonnakohtu arvates tuleb eestkostja määramisel arvestada ka võimalikku menetluse jooksul toimunud muutusi. Avalduses vanematelt hooldusõiguse äravõtmiseks ja lastele eestkostja määramiseks tugineti sellele, et XXX, mis oli laste ja isa elukohaks, elab lisaks veel viis inimest, sagedased on tülid, on esinenud ka füüsilist vägivalda, ning see on toimunud ka laste juuresolekul. Ringkonnakohtus ärakuulamisel avaldas isa, et konfliktid peresiseselt tema venna Aga on lõppenud, kuna A elab alates ajast, kui lapsed esialgse õiguskaitse korras asenduskodusse viidi, eraldi elukohas. Isa avaldas, et sellele ta osutas juba ka maakohtus, kuid maakohus seda ei arvestanud. Isa ja tema isa (laste vanaisa) vahelised konfliktid, mis said alguse kui laste vanaisal lõppes töö Soomes ja ta naasis elama Eestisse on lõppenud, sest mõlemal on töökohad, mille puudumine ja seeläbi tekkinud majanduslikud probleemid, sh seoses laste ülalpidamisega, olidki konfliktide tekkimise algpõhjuseks. Maakohtus esitatud tõenditest (dtl 319-325, 431, 446-449) nähtub, et isa konfliktid elukaaslase(te)ga või pereväliste isikutega ei ole toimunud elamus aadressiga XXX, vaid elukaaslaste elukohtades või kolmandatel aadressidel. Eeltoodust saab järeldada, et varasemalt laste elukohas toimunud konfliktsed olukorrad on taandunud. 26.Maakohtu viide, et vanaemal võib nappida materiaalseid vahendeid laste eest hoolitsemiseks (maakohtu viide, et vanaema alaealised lapsed kandsid aastaajale mittesobivaid jalanõusid) on ringkonnakohtu hinnangul asjakohatu. PKS § 174 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valimisel arvestada küll tema varalist seisundit, kuid eestkostjal ei ole laste ülalpidamise kohustust, vaid see jääb ka hooldusõiguse äravõtmise korral laste vanematele. Seega saab eestkostja varalise seisundi abil hinnata eelkõige seda, kuidas ta saaks laste varahooldusõiguse teostamisega hakkama. 27.Maakohtu arvamus, et vanaema ei ole eestkostjaks sobiv, kuna tema kolm täisealist last on elukohata ja töötud ning üks neist on võtnud kiirlaene, ei ole ringkonnakohtu arvates järgitav. Asjast ei nähtu, mille pinnalt on maakohus teinud järelduse, et vanaema kolm täiskasvanud last (peres on isa väidetu kohaselt 9 õde-venda) on sisuliselt asotsiaalse eluviisiga. Ka asjaolu, et üks pere alaealistest lastest võib olla erivajadusega (maakohtu viide, et laps käib
tasandusklassis ja määruskaebusmenetluses esitatud isa viide, et õde on puudega) ei välista vanaema eestkostjaks määramist. Täiendavalt osutab ringkonnakohus, et pere tugiisik, kes nõustas isa ja tegi sisuliselt iganädalaselt kodukülastusi, on küsinud 2025.a kevadel nii vanaemalt kui ka vanaisalt, kas nad oleksid nõus olema laste eestkostjaks (dtlk 62-63). Sellest saab järeldada, et hoolimata vajadusest pere nõustada ning abi osutada, ei välistanud pere elukorraldust tundev isik võimalust määrata vanaema eestkostjaks.
28.Ringkonnakohus toob esile, et erandina on võimalik määrata eestkostjaks füüsiline isik koos kohaliku omavalitsusega, kui see vastab üksikjuhtumi asjaolusid arvestades parimal viisil lapse huvidele (RKTKm 23.11.2011, 3-2-1-98-11, p-d 26 ja 27). Antud juhul võib kaaluda ka seda, kas laste huvides on viibida osaliselt asenduskodus ja osaliselt (näiteks nädalavahetustel) päritolukodus, eriti juhul kui leiab tõendamist, et vanaema on küll võimeline üldjoontes igapäevast isikuhooldust teostama, kuid laste huvides on nende terviseja/või hariduse küsimuses jätta hooldusõigus siiski kohalikule omavalitsusele. Sel juhul võib eestkostjate ülesandeid jagada ka valdkondade kaupa, näiteks võib tervise- ja/või hariduse küsimuses jätta hooldusõiguse kohalikule omavalitsusele. 29.Kokkuvõtvalt selgitab ringkonnakohus, et vanaema võib jätta eestkostjaks määramata üksnes juhul, kui ta eestkostja olla ei soovi või PKS § 174 kohaselt eestkostjaks ei sobi. Viimasel juhul tuleb tuvastada, et eestkostja ei suudaks laste heaolu tagada. Ringkonnakohtu arvates tuleb maakohtul asja uuel arutamisel esmalt nõuda, et avaldaja esitaks konkreetsed asjaolud ja neid kinnitavad tõendid, millest saab järeldada, et vanaema juures kasvades oleksid laste huvid sedavõrd ohustatud, et teda tuleb pidada eestkostjana kõlbmatuks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
30.Kuna osaliselt maakohtu määrus tühistatakse ning saadetakse uueks arutamiseks maakohtule, siis menetluskulude jaotuse tühistatud osas määrab maakohus tulenevalt asja arutamise lõpptulemusest. Määruskaebusmenetluse kulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, va RÕA korras määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. 31.Määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS §-st 178 ja § 696 lg 3 esimesest lausest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.