Muud

esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 01.08.2027.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määrusele võivad esitada määruskaebuse võlgnik ja usaldusisik 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik 1.I.V esitas 11.04.2026 kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik soovib tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist või jätab maksejõuetusmenetluse liigi valiku kohtu

otsustada. Võlgnik kirjutab avalduses, et ta ei saa tööle minna, tal on osaline töövõimetus. Võlgnikul ei ole ülalpeetavaid. Oma töökogemuse kohta viimase viie aasta jooksul märgib võlgnik, et ta on töötanud aastal 2023 kaks päeva. Võlgnikul vara puudub. Võlgniku igakuine sissetulek on 390 eurot (osalise töövõime toetus). Igakuised väljaminekud on märgitud 438 eurot. Kohustusi on kokku summas 5466,92 eurot. ́Nõuete kohta on algatatud täitemenetlused.

6.Kohus loeb usaldusisiku esitatud andmete põhjal tõendatuks, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kindlaks tehtud kohustusi 4771,87 euro väärtuses. Neist põhinõuded on 2979,33 eurot. Võlgnikul vara puudub ja sissetulek on summas, mis ei võimalda katta ka igapäevaseid elamiskulusid. Seega kinnipidamiste tegemine võlausaldajate nõuete katteks FiMS § 47 lg 4 sätete alusel ei ole võimalik. Võttes aluseks usaldusisiku arutluskäigu võlgnikul pikaajaliste täitemenetluste baasil, nõustub kohus, et I.V näol on tegemist isikuga, kelle puhul sissetuleku suurenemine olulisel määral ei ole lähitulevikus tõenäoline. Võlgnik I.V on maksejõuetu ja see olukord on püsiv. Võlgniku puhul ei ole võimalik võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine. I.V-le sobib üksnes pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega. Soovides panktorimenetluse kõrval kohustustest vabastamise menetlust, on võlgnikul ülesanne teha eraldisi võlausaldajatele väljamakseteks. 7.Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus FIMS § 18 lg 2 p 2 alusel välja I.V pankroti ja algatab I.V kohustustest vabastamise menetluse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega. 8.Kohus nimetab pankrotihalduriks tema nõusolekul Ivi Kalmeti. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses pankrotihaldur usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1). 9.Kohus avaldab pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg-d 1, 2). Kohus selgitab:   

 







TMS § 51 lg 1 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

10.Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 146 lg 1 p 4, § 150 lg 2). Usaldusisiku tasu

kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale. Võttes aluseks FiMS § 54 lg 1 sätestatu (usaldusisikul on õigus saada tasu), tuleb kohtul tasu määramisel ära näidata ka allikad, mille arvelt tasu maksmine toimub. Selleks puhuks on seadusandja ette näinud tasu maksmise võimaluse riigi vahenditest ja reguleerinud selle PankrS § 23 lg 51 kaudu ning sellele tugineva justiitsministri määruse kaudu. Seda teeb kohus ka käesolevas menetluses ja määrab usaldusisiku tasu, võttes aluseks viidatud justiitsministri määrusest tuleneva tunnitasu 33 eurot pooltund, s.t. 66 eurot tund. Tasu tuleb välja mõista riigi vahenditest. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku ajakulu taotletud ulatuses on mõnevõrra ülemäärane arvestades menetluse väikest mahtu. Võlgnikul on kaks krediidiandjatest võlausaldajat (loovutatud nõuded) ja üks kohtutäiturist võlausaldaja, st menetlusosalisi on minimaalselt. Seetõttu ei saa kogutud teabega tutvumine, selle töötlemine ja analüüs vajada aega 3 tundi. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks selles menetluses 7 tundi, mille eest tasu 7x66= 462 eurot, koos käibemaksuga (110,88 eurot) 572,88 eurot. Tasu 572,88 eurot tuleb välja maksta sätestatut.

riigi vahenditest, see ei ületa PankrS § 23 lg 4

Usaldusisik taotleb temale tasu välja maksmist usaldusisiku ametialasele pangakontole , usaldusisik Ivi Kalmet tegutseb käibemaksukohustuslasena. PankrS § 23 lg 6, FiMS § 54 lg 9 järgi on lubatud usaldusisiku tasu väljamaksmine büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Usaldusisiku Ivi Kalmet ametialase pangakonto andmed: Ivi Kalmet (isikukood 47307272715, KMKR EE100712984, arvelduskonto nr EE291010010124158012) kasuks. PankrS § 65 lg 11 järgi Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Tasu tuleb välja maksta ettevõtja pangakontole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (PankrS § 23 lg 6). Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, ameti kulud (kohustuslik vastutuskindlustus), sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (FIMS § 54 lg 11). /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.