Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlgnik Y.U (isikukood XXX, elukoht XXX, epost XXX) Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes Andrus Õnnik (isikukood XXX, OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht XXX, tel XXX, e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Y.U maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja Y.U (isikukood XXX) pankrot 23. september 2026 kell 17.00 ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada Y.U pankrotihalduriks Andrus Õnnik (isikukood XXX, OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht XXX, tel XXX, e-post XXX pankrotihalduritunnistus nr XX, välja antud XXX).
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 14. oktoober 2026 kell 12.30. Koosolek toimub Pärnu Maakohtu Paide kohtumajas, saal nr 1, asukohaga Tallinna 18, Paide ja eelneval kokkuleppel halduriga paralleelselt videokonverentsina virtuaalruumis. Virtuaalruumi liitumise kutse saamiseks tuleb pöörduda halduri poole.
5.Kohustada Y.U-d ilmuma võlgniku vande andmiseks Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja 14. oktoober 2026 kell 12.25.
6.Kohus hoiatab Y.U-d , et määratud tähtpäeval vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise korral on kohtul õigus võlgnikku trahvida või kohaldada võlgniku suhtes sundtoomist ja vajaduse korral aresti kuni kolmeks kuuks.
7.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt 2 kuu jooksul pankrotiteate väljaandes
Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada hiljemalt 30. septembril 2027.
10.Jätta menetluskulud võlgniku Y.U kanda.
11.Määrata usaldusisiku Andrus Õnnik tasu suuruseks 1246,00 eurot, millele lisandub käibemaks 299,04 eurot.
12.Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu 946,00 euro ja lisanduva käibemaksu 227,04 euro maksmiseks, kokku 1173,04 eurot, ning maksta see välja riigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Pärnu Pinker Albert, arvelduskonto nr XXX).
13.Mõista võlgnikult Y.U välja usaldusisiku tasu summas 300,00 eurot, millele lisandub käibemaks 72,00 eurot, kokku 372,00 eurot. Usaldusisiku tasu tuleb maksta büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Pärnu Pinker Albert, arvelduskonto nr XXX).
14.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib määruskaebuse esitada usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja.
ASJAOLUD
1.Y.U (avaldaja või võlgnik) esitas 05.08.2026 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb enda pankroti välja kuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse menetlusse võtmist takistanud puudused kõrvaldas võlgnik 24.08.2026. Avalduse kohaselt hakkas võlgnik laenu võtma 8 aastat tagasi, kui oli vaja osta traktor. Seejärel oli hajaasustusprogrammi toetuse saamiseks vaja 30% omaosalust, milleks võttis laenu. Paar aastat tagasi oli pereprobleem ning võlgnik kolis lastega üüripinnale ja võttis laenu üürikorteri sissemaksuks ja kommunaalkuludeks. On siiani püüdnud kõik maksta, kogu sissetulek kulub laenumakseteks, toetanud on ka abikaasa. On püüdnud iseseisvalt hakkama saada, teinud mitu korda refinantseerimisi, mis on omakorda summasid kasvatanud. Võlgniku töötasu on 752 eurot, talvekuudel saab teha lisatööd (õpilaste transport), millest lisandub eelarvesse 500 eurot. Sai siiani peretoetust 710 eurot, kuid kuna üks laps on 19, siis peretoetus on edaspidi ainult 180 eurot. Alates selle aasta kevadest on ka mees töötu. Võlgniku sissetulek on vähenenud ning tal ei ole võimalik enam võlausaldajate nõudeid täita. Seetõttu soovib oma olukorra lahendada pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse teel.
2.Kohus võttis Y.U maksejõuetusavalduse 27.08.2026 menetlusse ning nimetas tema usaldusisikuks Andrus Õnniku, keda kohustas esitama võlgniku vara- ja võlanimekirja ning nende lisad.
3.Usaldusisik esitas 23.09.2026 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Esitatu kohaselt koosneb võlgniku sissetulek kahelt tööandjalt saadavast töötasust ja peretoetusest ning on suveperioodil 913 eurot ja talveperioodil ca 1313 eurot kuus. Võlgnikule kuulub ühisvara osa sõiduautost Audi A4 Avant, mille väärtus kokku on kuni 300 eurot ehk võlgniku osa väärtus kuni 150 eurot. Muud registervara võlgnik ei oma. Kohustusi on teadaolevalt 9 võlausaldaja ees kogusummas 51 651,15 eurot. Võlgniku suhtes täitetoimikud avatud ei ole. Võlausaldajate poolt usaldusisikule vastuste esitamise ajal (augusti lõpp-septembri algus 2026) ei olnud enamus nõudeid veel sissenõutavaks muutunud, kuid käesolevaks ajaks on viimased maksed teostamata ja võlgnevuses.
4.Võlgnik on usaldusisikule teatanud: - Talle ei kuulu praegu, ega ole ka viimase 5 aasta jooksul kuulunud kinnisasju ega äriühingute osalusi. - Talle on varasemalt kuulunud sõidukeid, kuid need on viidud romulasse. Praegu omab veel ühte vana Audit, millega sõidab tütar. Uue aasta alguses saabub sellel ülevaatuse tähtaeg ja see tõenäoliselt rohkem ülevaatust ei läbi. - Koduse majapidamise asjadest enamus kuulub abikaasale. Igal pereliikmel on mobiiltelefonid (võimalikult odavad Samsungid), on vanem mööbel, hädavajalikud majapidamismasinad (pesumasin, külmik), mis on 4-7 aastat vana, osaliselt soetatud teiselt ringilt. - Tema nimel on kodune internet ja telefonipaketid, kokku ca 120€/kuus, Nublu-vinguandur 10€/ kuu. - Abikaasa maksetest väga palju ei tea, peaks olema paar laenu, prügi (10€/kuu), elekter olenevalt aastaajast 80-150€/kuu. - Järelmaksuga on vara soetanud. Viimati oli paar aastat tagasi lapse telefon. Leping on praeguseks lõppenud. Telefoni väärtust ei oska hinnata, mingi tema jaoks tundmatu firma. - Teiste isikute käes ei ole talle kuuluvat vara. Tema käes ei ole kolmandate isikute vara, kuid neil õue peal seisab sõprade ja sugulaste asju. - Tal ei ole kohustusi eraisikute ees ja ei ole ise andnud teistele isikutele laene. - Elab koos laste ja abikaasaga viimasele kuuluvas majas. Elamispinnaga seotud kulusid ei ole, nende eest maksab abikaasa. - Töötab osalise tööajaga X AS-is, töökoht asub XXX. Palk laekub tema enda kontole Swedbank AS-is.
- Kooliperioodil (september-juuni) pakub VÕS lepingu alusel transporditeenust - sõidab XXX valla autoga ja viib kaugemal elavaid lapsi kooli ja tagasi koju. - Avalduses märkis, et võttis esimesed laenud ca 8 aastat tagasi traktori ostuks. Ta ei mäleta, kas traktor vormistati ka tema nimele. Traktori müüs ära ja selle eest maksis osa makse ja ilmselt ostis ka mingeid asju. Abikaasa tegeleb põllumajandusega ( kasvatab lambaid ja rendib maad) ja võlgnik tahtis ise ka majapidamisse panustada. Ta ei mäleta täpselt, aga arvab, et laenuandjad küsisid laenude otsustamisel ka pangakonto väljavõtteid. - Tal oli pensioni II samba konto, kuid võttis selle välja esimesel võimalusel. Ei mäleta, kui palju seda oli ja mida täpselt raha eest tegi, aga võimalik, et remonti. - Usaldusisikule on lisaks avalduses välja toodule täiendavalt selgitanud, et muutus maksejõuetuks siis, kui üritas refinantseerimisega asja parandada. Aja jooksul on olnud ootamatuid juhtumisi, mis on pannud ta olukorda, kus peab valima kas maksab maksud või läheb raha üks kuu kuskile mujale (matused, autoremont, arstid, prillide ost vms). Tavaliselt sai küll järgmisel kuul kohe võla makstud. Raskemaks läks ka siis, kui lapsed said suureks ja lõpetasid põhikooli, õpilaskodu rendid ja iganädalased toidurahad jne. Iga pisiasi, mis elus on muutunud, on teinud maksmise raskemaks. Paar aastat tagasi oli peretüli ja ta kolis välja, võttis üürikorteri ja selle maksmiseks võttis pisilaene. Lisaks on abikaasa diabeetik ja tal on osaline töövõime kaotus, hetkel töötuna arvel. Samuti on vanem tütar diabeetik. Neil on igal aastal kohustus käia silma- ja hambaarstil, mis ei ole kahjuks kuskilt poolt toetatavad tegevused.
5.Usaldusisiku poolt täiendavalt kontrollitud / tuvastatud asjaolud: - Rahvastikuregistri andmetel on Y.U sünnijärgne perenimi L. - Kehtiva elukohana on alates 07.11.2017 registreeritud XXX, mis on ka tegelik elukoht. Perekonnaseisult on ta abielus. Abielu P.U-ga sõlmiti XXX. Abikaasade vahel kehtib varaühisuse varasuhe. Tal on kolm last, kellest üks on täiskasvanu ja kaks on alaealised. - Kinnistusraamatus ja äriregistris võlgniku nimel mingit vara registreeritud ei ole ja pole ka varasemalt olnud. - Transpordiameti andmetel on võlgniku nimele viimase 5 aasta jooksul olnud registreeritud 7 sõiduautot. Väljalaskeaastad 1989-2007. Neist 3 on registrist kustutatud seoses lammutamise või kadunud sõidukina. 3 sõidukit on võõrandatud rohkem, kui 3 aastat tagasi. -Käesoleval ajal on võlgniku nimele registreeritud sõiduauto Audi Avant4, registrimärk XXX, 2003vl. Sõiduki omandas võlgnik 14.11.2023. Hetkel on sellel kehtiv ülevaatus ja liikluskindlustus. Kuna sõiduk on omandatud abielu ajal, siis on tegemist ühisvaraga. -Võlgniku abikaasa omandis on kinnistu, registriosa XXX, asukohaga XXX. Tegemist on 8722m2 suuruse hoonestatud elamumaaga. Võlgniku abikaasa omandas kinnistu 03.11.2017 kinnisasja müügilepinguga, hinnaga 300€. Kinnistu on omandatud enne abiellumist ning seega on tegemist abikaasa lahusvaraga. Käesoleva aruande koostamisel on veel ebaselge, kas, ja kui suur osa võlgniku kohustustest kuulub võlgniku ja tema abikaasa ühisvarasse. -II pensionifondi osakute väljavõtmisest laekus võlgniku kontole septembris 2021 kokku 3 290,62€. Sellest maksis ta 1500€ eraisikule laenu tasumiseks ning ülejäänu kasutas igapäevasteks kuludeks. -Viimase 5 aasta jooksul on võlgnikul olnud konto Swedbank AS-is. Usaldusisik on pisteliselt kontrollinud laekunud sissetulekuid ja teostatud laenumakseid. Oktoobris 2021 oli võlgniku töötasu ja peretoetus kokku 1 053€, laenumakseid tasuti kokku 542 €. Oktoobris 2022 oli võlgniku töötasu ja peretoetus kokku 1 049€, laenumakseid tasuti kokku 556 €. Oktoobris 2023 oli võlgniku töötasu ja peretoetus kokku 1 530€, laenumakseid tasuti kokku 706 €. Oktoobris 2024 oli võlgniku töötasu ja peretoetus kokku 1 330€, Laenumakseid tasuti kokku 1 395 €, uusi laene laekus 4 100 €. Oktoobris 2025 oli võlgniku töötasu ja peretoetus kokku 1 684€, Laenumakseid tasuti kokku 1 638 €, uusi laene laekus 200 €. Juuni
2026 oli võlgniku töötasu ja peretoetus kokku 2 008€, Laenumakseid tasuti kokku 1 815 €, uusi laene laekus 499 €. Juuli 2026 oli võlgniku töötasu ja peretoetus kokku 1 462€, Laenumakseid tasuti kokku 1 215 €, uusi laene laekus 241€. Augustis hakkas 710€ suuruse peretoetuse asemel laekuma 160€. Seega vähenes sissetulek igakuiselt 550€/võrra.
6.Usaldusisiku arvamus. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku maksustatav tulu alates 2023-st aastast olnud järgmine: 2023.a. Bruto 8 778€, sh neto 7 880€ keskmine kuus 657€ 2024.a. Bruto 8 571€, sh neto 7 947€ keskmine kuus 662€ 2025.a. Bruto 11 651€, sh neto 10 263€ keskmine kuus 855€ 2026 7 k. bruto 8 446€, sh neto 7 560€ keskmiselt kuus 1 080€ Lisaks eelnevalt märgitud sissetulekule sai ta kuni juulini 2026 peretoetust 710€ ja sealt edasi peretoetust 160€/kuus. Viimasel viiel aastal on ta töötanud: Alates 09.09.2020 AS X tööleping, 18.03.2025-28.03.2025 XX VÕS leping, 31.03.2025-09.06.2025 XX VÕS leping, 01.09.202509.06.2026 XX VÕS leping. Võlgniku vara ja sissetulekud: Võlgnikul teadaolevalt igasugune väärtust omav vara ja tagasivõitmise võimalused puuduvad. Võlgniku 2026 aasta keskmisest töötasust on lubatud arestida kuni ca 20€ ( sõltub iga konkreetse kuu sissetulekust). Võlgniku kohustused: Y.U teadaolevate kohustuste suuruseks kuni üheksa võlausaldaja ees on kokku kuni 51 561€. Suuremas osas ei ole nõuded veel muutunud sissenõutavaks, kuid on muutumas sissenõutavaks 1-2 kuu jooksul. Juba viimase kolme aasta jooksul on võlgnikul puudunud sissetulek, mille arvelt laenumakseid tasuda ja nende maksmiseks on ta võtnud uusi laene. Ta on ka laene refinantseerinud, kuid see pole igakuiseid laenumakseid vähendanud. Võlgniku majanduslikust olukorrast lähtuvalt ei ole võlgade tasumise suutmatus ajutine. Usaldusisikule vastuses on ainult üks võlausaldaja teostanud nõude ümberarvestuse. Ülejäänud võlausaldajate osas selgub vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimine nõuete kaitsmise käigus. Usaldusisiku hinnangul võib nõuete maht nõuete kaitsmise käigus väheneda, kuid isegi väiksema kohustuste summa juures on võlgnik ikkagi maksejõuetu, sest tema sissetulek võrdub igakuiste jooksvate kulude summaga ja mistahes laenumakseteks raha ei jätku. Lähtuvalt eeltoodust on usaldusisiku hinnangul käesoleval juhul võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja sissetulek, mille arvelt kohe sissenõutavaks muutuvaid kohustusi täita. Usaldusisiku hinnangul on Y.U maksejõuetuse peamiseks põhjuseks maksevõimet ületavate laenukohustuste võtmine igapäevaste kulutuste katmiseks ning varasemate laenude tasumiseks. Pankrotiseaduse mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Võlgniku sissetulekuid ja laenumaksete suurust võrreldes ilmneb, et võlgnik oli reaalselt maksejõuetu juba 2024 aasta lõpus, kui igakuine finantskohustuste summa oli sama suur, kui tema sissetulek.
7.Koos aruandega esitas usaldusisik kohtule tasutaotluse. Tasutaotluse kohaselt on usaldusisik FIMS § 53 lg-tes 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmiseks kulutanud 14,5 tundi, teostades järgmised toimingud: maksejõuetusavalduse ja lisadega tutvumine 30 minutit, võlgnikule päringu koostamine ja temaga suhtlemine, vara- ja võlanimekirja edastamine, menetlusega seonduva selgitamine 1,5 tundi; registritele jm asutustele päringute koostamine ja edastamine 30 minutit; päringute vastuste töötlemine 1,5 tundi; otse registrites võlgniku andmetega tutvumine 0,5 tundi; võlgniku pangakonto väljavõtte ja maksuandmetega tutvumine ja analüüs 1,5 tundi; andmete analüüs kogumis ning võla- ja varanimekirja koostamine 8 tundi. Kokku kulutas usaldusisik oma ülesannete täitmiseks 14,5 tundi, arvestusega 140 eurot/tunnis (lubatud kuni 189,20 eurot), millest tulenevalt usaldusisiku tasu on 2030,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna käesoleval hetkel puuduvad menetluses vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgnikul mitteolulise arestitava sissetuleku ja olulise müüdava vara puudumist taotleb usaldusisik tasu väiksemas osas ja selle osalist hüvitamist riigi vahenditest. Usaldusisik palub kinnitada usaldusisiku tasu summa 1246,00 eurot, millele lisandub käibemaks 299,04 eurot (kokku 1545,04 eurot), millest 946,00 eurot, millele lisandub käibemaks 227,04 € (kokku 1173,04€ ) hüvitada riigi vahenditest ja 300,00 eurot, millele lisandub käibemaks 72,00 € (kokku
372,00 €) mõista välja võlgnikult. Tasu palub usaldusisik välja mõista OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks, mille konto SEB Pank AS-is on XXX.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub rahuldamisele.
9.Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).
10.Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).
11.Kohus leiab, et võlgniku avalduse ja usaldusisiku esitatud andmete alusel on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning, et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul realiseeritav vara puudub ja teadaolevaid kohustusi on üle 51 500 eurot. Kuigi käesolevalt ei ole enamik kohustusi sissenõutavaks muutunud, on võlgnikul tekkinud esimesed võlgnevused võlausaldajate ees ning nõuded on 1-2 kuu jooksul sissenõutavaks muutumas. Praeguses menetlusfaasis ei ole usaldusisik kontrollinud võlausaldajate poolt võlgnikule laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, kuid kohustuste kogusummat ja võlgniku sissetulekute suurust arvestades võib eeldada, et ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tingimustes oleks võlgnik maksejõuetu kuivõrd võlgniku sissetulekud võrduvad tema püsikuludega ning eelarves puuduvad vahendid kohustuste katteks maksete tegemiseks. Juba 2024 aasta lõpus oli võlgniku igakuine finantskohustuste summa sama suur, kui võlgniku sissetulek.
12.Eeltoodud andmete põhjal leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus on püsiva iseloomuga ja kuulutab PankrS § 31 lõike 1 alusel välja võlgniku pankroti.
13.Kooskõlas PankrS § 31 lõikega 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja määrab, arvestades PankrS § 78 lõiget 1, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. Andrus Õnnik on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate üldkoosolek viiakse läbi kohtumääruse resolutsioonis toodud ajal ja kohas.
14.PankrS § 85 kohaselt peab võlgnik kohtule andma oma vara kohta teavet, mida kohus seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist vajab. PankrS § 86 ja FIMS § 18 lg 8 alusel kohustab kohus võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohtu korralduse täitmata jätmise korral võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti. Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks kuuks (PankrS § 89 lg-d 1 ja 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 47 lg 1 järgi võib kohus aresti kohaldada tsiviilkohtumenetluses määrusega seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule arestihoiatuse. Eeltoodu alusel kohus määrab võlgnikule tähtaja võlgniku vande andmiseks kohtusse ilmumiseks. Kohus hoiatab võlgnikku vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise tagajärjena sundtoomise ja aresti kohaldamise eest.
15.Y.U maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise ajal 27.08.2026 täitemenetluse registri kohaselt Y.U suhtes täitemenetlusi algatatud ei olnud. TMS § 51 lõike 1 kohaselt pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused lõpevad.
16.Vastavalt FIMS § 45 lõigetele 1 ja 2 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud ühtegi FIMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alust. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FIMS § 46 lõike 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
17.Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast pankrotimenetluse lõppu jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku tulu loovutatuks usaldusisikule vastavalt FIMS § 47 lõigetes 3–5 sätestatule ja võlgnik on kohustatud pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma.
18.FIMS § 46 lõike 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks.
19.Võlgniku vabastamine tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel (FIMS § 49 lg 1). Eelviidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FIMS § 49 lõige 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.
20.FIMS § 8 lõige 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS § 150 lõige 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõigete 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.
21.FIMS § 54 lõige 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu,
keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Vastavalt FIMS § 59 lõikele 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
22.PankrS § 23 lõike 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Alates 01.04.2026 on tunnitasu alammäär 189,20 eurot.
23.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks kinnitada 1545,04 eurot (käibemaksuga).
24.Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
25.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 946,00 eurot, millele lisandub käibemaks 227,04 eurot, kokku 1173,04 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Usaldusisiku tasu summas 300,00 eurot, millele lisandub käibemaks 72,00 eurot, kokku 372,00 eurot mõistab kohus välja võlgnikult. Vastavalt usaldusisiku taotlusele tuleb usaldusisiku tasu tasuda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ Pärnu Pinker Albert arvelduskontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.