Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov ja Indrek Soots
Määruse kuupäev
22.09.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-122507
Tsiviilasi
X-i hagi Y vastu elatise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.06.2026 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: X (ik XXX; elukoht XXX-i), lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi Järve (e-post: XXX), seaduslik esindaja C (e-post: XXX) Kostja: Y (ik XXX; elukoht XXX-i)
Asja läbivaatamine
Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine
regulaarset elatist ning lapse ülalpidamiskulud on kandnud peamiselt ema. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse. Hageja nõue koosneb tagasiulatuvast ja edasiulatuvast elatisnõudest. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja tagasiulatuvat elatist ajavahemiku 08.12.2024 kuni 07.12.2025 eest kokku 3567,96 eurot, millest perioodi 08.12.2024 kuni 31.03.2025 eest moodustab nõue 1085,91 eurot ning perioodi 01.04.2025 kuni 07.12.2025 eest 2482,05 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja elatist alates hagiavalduse esitamisest PKS § 101 alusel arvutatavas miinimummääras, mis hagi esitamise ajal oli 301,74 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt on lapse vajadused seotud tema tavapärase ülalpidamise ja arenguga. Vajaduste hulka kuuluvad eelkõige kulutused toidule, eluasemele, riietele ja jalatsitele, hügieenitarvetele, kooli- ja huvitegevusega seotud väljaminekutele, transpordile, tervisekuludele ning muudele igapäevaseks kasvatamiseks ja ülalpidamiseks vajalikele kulutustele. Hageja leidis, et vähemalt miinimumelatise ulatuses ei ole lapse vajaduste üksikasjalik tõendamine vajalik, kuna seadus näeb ette elatise alammäära, mis peab tagama alaealise lapse tavapäraste vajaduste katmise. Hageja esitas 15.12.2025 täpsustuse, milles märkis, et kostja ei ole viimase enam kui aasta jooksul lapsele midagi andnud, ema sissetulek ei võimalda lapse kulusid üksinda kanda ning seni on ema toetanud vanavanemate abi ja varasemad säästud. 2.Kostja vastust hagile ei esitanud.
3.Maakohus rahuldas X-i hagi Y vastu elatise väljamõistmiseks. Mõistis Y-lt X-i kasuks tagasiulatuva elatise summas 3567,96 eurot (08.12.2024 kuni 31.03.2025 summas 1085,91 eurot ja 01.04.2025 kuni 07.12.2025 summas 2482,05 eurot), elatise alates 08.12.2025 kuni 13.06.2026 summas 1914,14 eurot (08.12.2025 kuni 31.03.2026 summas 1138,83 eurot ja 01.04.2026 kuni 13.06.2026 summas 775,31 eurot) ja elatise alates 14.06.2026 X-i täisealiseks saamiseni (s.o kuni 17.01.2031) perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatavas miinimummääras, mis on 318,62 eurot kuus. Resolutsiooni p-s 4 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Jooksev elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval, märkides makse selgitusse kuu ja aasta. Elatis tuleb tasuda C arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kui Y on kohtumenetluse kestel maksnud X-ile elatist, kuulub see väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Menetluskulud jättis poolte endi kanda.
põhjust PKS § 102 lg 2 mõttes ega muid väiteid või tõendeid, mille alusel saaks kohus ülalpidamiskohustust vähendada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles avaldas, et vaidleb C hagile vastu. Viimases hagis on ta välja toonud, et elab säästudest ja oma vanemate raha eest, kuigi C on aastaid elanud koos uue elukaaslasega. Kostja ei ole last, kelle eest C nõuab elatisraha, näinud juba aastaid ja nüüd kus on ta uues suhtes pikalt olnud hakkab nõudma raha. Kostja on kuulnud, et C uus mees käitub X-iga selliselt, et tõukab teda, võtab telefoni ära, manipuleerib temaga. X`el väidetavalt pidi olema oma isiklik pangakaart aga seda ei aktiveerita ära. Kostja on korduvalt C-le kokkuleppeid pakkunud, aga ta ei ole sellega nõus olnud, nõuab enda nõudmisi ainult edasi. Samuti olen palunud, et laseks kohtutäituril aresti mitte olemas olevatel autodel maha võtta, et oleks võimalik need arvelt maha võtta, aga ta ei tee ka seda.
6.Ringkonnakohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel. Kostja kannab kaebusega seonduvad menetluskulud. 7.TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi on ringkonnakohtul õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kui apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. See tingimus on käesoleval juhul täidetud. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, ringkonnakohus tegi apellatsioonkaebuse kohta puuduste määruse, kostja esitas apellatsioonkaebuse täpsustuse, korrates varasemat kaebust. 8.Kaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab, et see tuleks jätta rahuldamata, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonimenetluses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. Seega peab kohus kaebuse menetlusse võtmisel selle aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebus rahuldada. Olukorras, kus apellatsioonkaebus ei sisalda faktilisi asjaolusid, mis annaksid aluse kaebus rahuldada, tuleb ringkonnakohtul lähtuda kaebuse perspektiivi hindamisel maakohtu tuvastatud asjaoludest (RKTKm 10.01.2024, 2-22-10693, p 11 esimene lõik). 9.Käesoleval juhul ei vaidlusta kostja apellatsioonkaebuses hageja õigust saada ülalpidamist kuna hageja on alaealine laps. Kaebuse sisuks on peamiselt väited, et kostja ei saa hagejaga suhelda, kostja ei saa hageja emaga kokkuleppele, hageja ema ja tema uus elukaaslane ei käitu hagejaga hästi. 10.Kaebuses ei esitata selliseid faktilisi asjaolusid ega õiguslikke põhjendusi, mis annaksid aluse järeldada, et seaduses ette nähtud miinimummääras elatise väljamõistmine oli õigusvastane või ilmselgelt ebaõige. 11.Maakohus kohaldas õigesti PKS § 97 p 1 ja PKS § 101 lg-tes 1–6 sätestatud alaealise lapse miinimumelatise regulatsiooni. Kui elatist nõutakse seadusjärgses miinimummääras, ei pea hageja lapse vajadusi eraldi tõendama. Kostja võimalus tugineda elatise vähendamisele alla miinimummäära eeldab erandlike asjaolude esitamist ja tõendamist. Maakohtu tuvastatud asjaoludel sellist alust ei ilmnenud. 12.Apellatsioonkaebus on seega õiguslikult perspektiivitu TsMS § 637 lg 1 p 6 mõttes. Isegi kaebuses kirjeldatud asjaolude õigeks lugemisel ei tooks need kaasa vaidlustatud otsuse muutmist ei elatise suuruse ega maksetähtpäeva osas. Ringkonnakohus keeldub seetõttu apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.
3 (4)
13.Apellant kannab menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle (TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1). Järelikult tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ega edasta seda hagejale vastamiseks. Seetõttu ei teki hagejal apellatsioonimenetluses kulusid, mida tuleks hüvitada. Neil kaalutlustel jäävad apellatsioonimenetluse kulud rahaliselt kindlaks määramata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.