Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 22.09.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-430
Kohtuasi
X avaldus lõpetada osaliselt vanemate hooldusõigus ja saada lõpetatud ainuhooldusõigus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.08.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (ema) X (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein
ühine osas
Puudutatud isik I (laps) Y (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Puudutatud isik II (isa) C (isikukood XXX) Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 15.08.2025 määrus muutmata osas, milles maakohus jättis X ja C ühise hooldusõiguse lõpetamata Y viibimiskoha määramise osas, mis puudutab lapse reisimist välisriiki.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi osutamisega seotud menetluskulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-25-430 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (lapse ema) esitas 09.01.2025 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada C (lapse isa) ja lapse ema (ühiselt vanemad) ühine hooldusõigus Y (laps) viibimiskoha määramise osas ja anda selles osas lapse emale ainuhooldusõigus. Lisaks palus lapse ema anda talle ainuotsustusõigus lapse põhikooli määramiseks. Menetluskulud palus lapse ema jätta menetlusosaliste endi kanda.
1.1.Avalduse kohaselt on laps elanud viimased kolm aastat lapse emaga. Vanematel on erimeelsused lapse kooli ja reisimise osas.
1.2.Lapse ema on soovinud käia lapsega välisriikides (näiteks Soome ja Türgi) reisidel, kuid lapse isa on sellele vastu olnud. Lapse ema on reisidest lapse isale teada andnud ja isalt lapsega reisile minemiseks nõusolekut küsinud, kuid lapse isa on ema palveid lapsega reisile minemiseks nõusoleku andmiseks eiranud või teatanud, et ta ei anna selleks nõusolekut. Puudutatud isikute seisukohad
2.Lapse isa vaidles avaldusele vastu. Puudub igasugune vajadus lapse kooli vahetuseks. Reisimisi ei ole lapse isa keelanud, kuid on soovinud, et lapse ema reisid temaga kooskõlastaks ning et nende pikkus ei ületaks kahel korral aastas kahte nädalat. Pikematele reisile on lapse isa valmis andma nõusoleku siis, kui laps soovib reisile minna.
3.Lapsele määratud esindaja ega Tallinna linn (eestkosteasutus) avalduse rahuldamist ei toetanud. Puuduvad kaalukad asjaolud, miks kõrvaldada lapse isa lapse hooldusõiguse otsustusest. Samuti ei ole vanemate vahel aktiivseid vaidlusi, sest lapse isa on andnud järgmisele lapse reisile nõusoleku.
4.Maakohus kuulas lapse ära 12.06.2025. Vestlus toimus avatult ja rõõmsameelselt. Laps kooli vahetada ei taha. Reisimisest laps teadis, et suvel on tulemas autoreis Montenegrosse. Laps tahaks minna emaga Egiptusesse. Isaga ta tahaks minna pikale rattasõidule. Ta oleks nõus minema õele külla Austraaliasse. Lapsele meeldib see, et ta on mingi aja ema juures ja mingi aja isa juures. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 15.08.2025 määrusega (vaidlustatud määrus) lapse ema avalduse rahuldamata. Maakohus jättis lapsele määratud esindaja riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda, ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jäid nende endi kanda.
5.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt nähtub esitatud avaldusest, ärakuulamistel avaldatust ning tõenditest, et laps elab viimased kolm aastat emaga. Lapse isa osaleb lapse elus vaba suhtluskorra alusel. Kuigi lapse ema ei ole osaliselt oma avaldusest loobunud, siis
2-25-430 02.08.2025 seisukohas ei ole lapse ema enam taotlenud ainuotsustusõiguse saamist lapse põhikooli vahetamiseks. 12.06.2025 toimunud ärakuulamisel avaldas laps, et ei soovi kooli vahetada. Sellega ei ole nõustunud ka lapse isa ning nimetatut ei toeta lapse huve kaitsvad isikud. Seega jättis maakohus rahuldamata lapse ema avalduse osas, milles lapse ema taotles ainuotsustusõiguse saamist lapse põhikooli valikul.
5.2.Lisaks eelnevale taotles lapse ema ainuhooldusõiguse saamist lapse viibimiskoha määramisel. Lapse ema kinnitas 12.06.2025 toimunud ärakuulamisel, et vaidlust lapse elukoha osas ei ole. Lapse ema on esile toonud, et lapse isa ei anna nõusolekut lapsega reisimiseks või teeb seda viimasel minuti. Lapse isa kinnitas 12.06.2025 ärakuulamisel, et tema ei tee takistusi lapse lühireisideks ning samuti ei ole tal vastuväiteid lapse kaugreisidele, nt lapse õe juurde Austraaliasse, kuid soovib konkreetse nõusoleku anda iga reisi eel ning ta soovib olla otsustusse kaasatud. 12.06.2025 ärakuulamisel teadis laps, et ta läheb suvel emaga Montenegrosse. 02.08.2025 avaldas lapse ema muret, et isa võib kohtumenetluse lõppedes taas keelduda last reisidele lubamast. Selline võimalik tulevikus realiseeruv erimeelsus ei saa olla piisav alus selleks, et lõpetada vanemate ühist hooldusõigust osaliselt olukorras, kus mõlemad vanemad soovivad hooldusõigust teostada. Lisaks on isa 12.06.2025 toimunud ärakuulamisel kohtule kinnitanud, et ta ei tee takistusi lapsele reisimiseks. Ka lapse huve kaitsvad isikud ei toetanud avalduse rahuldamist. Seetõttu jättis maakohus avalduse rahuldamata. Määruskaebus
6.Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määrus osas, millega maakohus jättis rahuldamata lapse ema avalduse lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise osas ja anda selles osas ainuhooldusõigus lapse emale, ning palub selles osas uue määrusega avaldus rahuldada. Menetluskulud palub lapse ema jätta lapse isa kanda. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud analüüsimata ja arvestamata lapse ema poolt asja juurde esitatud lapse ema ja lapse isa 2024. a novembri e-kirjavahetuse ning vanemate 02.–16.07.2025 peetud e-kirjavahetuse. Nendest tõenditest nähtuvalt ei ole lapse isa olnud valmis lapse emaga reisimiste osas läbirääkimisi pidama ega kokkuleppeid sõlmima. Maakohus jättis määruses käsitlemata lapse ema esitatud faktilised väited selle kohta, et lapse isa on takistanud ja takistab lapsega välisriikides reisidel käimist. Maakohus on põhjendamatult rajanud määruse vaid valitud isa väidetele ja kinnitustele, jättes arvestamata asjas esitatud tõenditega, isa varasema käitumisega ja isa poolt enne ärakuulamist avaldatuga. Maakohus on muuhulgas jätnud arvestamata sellega, et isa ei andnud nõusolekut selleks, et lapse ema saaks lapsega 2025. a juunis Ameerika Ühendriikidesse reisida ning sellega, et lapse isa on seadnud lapsega reisimisele piiranguid, millest tulenevalt on alust eeldada, et vanematel esineb ka edaspidi erimeelsusi lapsega reisimist puudutavates küsimustes. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
7.Eestkosteasutus ei toeta määruskaebust.
8.Lapse isa vaidleb määruskaebusele vastu.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
2-25-430
10.Ringkonnakohus küsis vanematelt 10.08.2026 määrusega, kuidas on nad peale maakohtu määruse tegemist lahendanud lapsega välisriiki reisimise küsimused, lisaks kas, kui palju ning millal on kumbki vanematest küsinud nõusolekut lapsega reisimiseks ning kas ta on teiselt vanemalt vastava nõusoleku saanud, samuti kas reise on nõusoleku saamata jäämise tõttu ära jäänud.
11.Lapse ema teatas 21.08.2026, et määruskaebemenetluse ajal on lapse ema on küsinud lapse isalt nõusolekut lapsega reisimiseks kolmel korral ja lapse isa on andnud nõusolekud lapse reisimiseks nii Ameerika Ühendriikidesse, Kreekasse kui ka Rootsi. Samas andis lapse isa nõusoleku lapse reisimiseks Rootsi samal päeval reisi algusega, vahetult enne reisi, kuigi lapse ema oli eeltäidetud loa vormi saatnud lapse isale mitu päeva varem. Üksikud nõusolekud ei ole lahendanud vanemate vahelist põhimõttelist erimeelsust lapse viibimiskoha määramise küsimuses ega taga lapse emale kindlustunnet tulevaste reiside osas.
12.Lapsele määratud esindaja esitas 07.09.2026 seisukoha, mille järgi ta ei toeta lapse ema määruskaebust.
13.Lapse isa vastas 11.09.2026, et lapsel ei ole ükski reis lapse isa vastuseisu tõttu ära jäänud. Kuna lapse isaga reiside planeerimise arutamine on muutunud paremaks, siis on olukord paranenud ning suheldes on võimalik veel paremini asju korraldada. Laps saab aina vanemaks ning ta saab ka ise sobivamaid otsuseid teha.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
15.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Koolivalikusse puutuvalt ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Lapse ema vaidlustab maakohtu määrust vaid osas, milles maakohus jättis rahuldamata lapse ema avalduse lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise osas ja selles osas lapse emale ainuhooldusõiguse andmise osas. Lapse ema taotles nii maakohtus kui ka määruskaebuses, et talle antaks ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha määramisel, kuid samas on lapse ema selgitanud, et vanemate vahel on olulised erimeelsused lapsega reisimist puudutavates küsimustes. Muus osas, sh riigisiseselt viibimiskoha määramise osas ei ole lapse ema väiteid esitanud ning ka toimiku materjalidest ei nähtu, et vanemate vahel oleks selles osas ühise hooldusõiguse teostamisel probleeme tekkinud. Kui vaieldakse vaid kindla küsimuse üle, on kohtu sekkumine põhjendatud üksnes konkreetses vaidlusaluses küsimuses (RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 19). Eelnevast lähtuvalt kontrollib ringkonnakohus, kas maakohus on vaidlustatud määrusega jätnud põhjendatult lapse ema avalduse reisimist puudutavas osas rahuldamata.
16.Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust vaidlustatud osas muuta. Maakohus asus kõiki asjaolusid arvestades põhjendatult seisukohale, et vanemate ühist hooldusõigust lapse suhtes ei ole alust perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 alusel lapse viibimiskoha määramise osas (eelkõige välisriiki reisimise osas) lõpetada. Seejuures ei ole maakohus avalduse lahendamisel eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud menetlusõiguse norme. Kohtupraktika kohaselt on ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme
2-25-430 kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud, mistõttu ei ole kolleegiumil alust maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda. Maakohus on põhjendanud oma otsustust, miks avaldus jäi rahuldamata. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks lapse ema määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.
17.Kui kohtule esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, sest vanematel on ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid arvestades, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 15). Mõlema vanema ühine hooldusõigus tuleb säilitada võimalikult suures ulatuses (RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 30) ning vanemate ühise hooldusõiguse võib lõpetada ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse anda üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik (RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 19). Kuigi laste huvides on reeglina vanemate lahuselu korral kaks hooldusõiguslikku vanemat ka pärast vanemate abielu või kooselu lõppemist, ei tähenda see, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine on igal juhul lapse huvides. Vanemate tõsised ja korduvad erimeelsused lapse kasvatamise üle võivad viidata siiski sellele, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine ei pruugi olla lapse huvides (RKTKo 07.06.2011, 3-2-1-45-11, p 20). Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha erandeid siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist (vt RKTKm 05.01.2022, 2-21233, p 14).
18.Kolleegiumi hinnangul ei ole siinses asjas esile toodud selliseid asjaolusid, mis õigustaksid reisimise küsimuses vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist. Kuigi 2025. aastal ei suutnud vanemad saavutada kokkulepet lapse Ameerika Ühendriikidesse reisimise osas (dtl 13–14), on vanemate omavaheline suhtlus paranenud vähemalt sellisel määral, et 2026. aastal andis lapse isa selleks reisiks nõusoleku (dtl 237). Lisaks nähtub lapse ema 21.08.2026 seisukohast, et laps on emaga reisinud sel aastal ka Kreekasse ja Rootsi, milleks lapse isa andis mõlemal juhul nõusoleku. Kuigi lapse ema hinnangul ei ole lapse isa nõusolekute andmisest põhjendatud järeldada, et vanemate vahel enam erimeelsusi ei ole, puudub kolleegiumi hinnangul praeguses asjas siiski olukord, kus vanemate vaheliste lahkarvamuste tõttu oleks lapse huvide kaitse ohus ning ühise hooldusõiguse teostamine takistatud. Lapse isa on korduvalt kinnitanud, et kui laps on reisiga nõus, siis ta võib alati nõusoleku anda ning kui lapse ema reisiplaane lapse isaga arutab, siis on kõigis reisides võimalik kokku leppida (dtl 157, 216, 245). Lapse isa käitumisest menetluse ajal saab järeldada, et lapse isa peab eelnimetatu osas oma sõna, sest kõik lapse ema soovitud reisid koos lapsega on saanud toimuda (v.a reis USA-sse 2025. aastal, mis toimus selle asemel 2026. aastal). Seetõttu ei ole kolleegiumil alust lapse isa kinnitustes kahelda. Asja materjalidest nähtub, et vanemad on saavutanud menetluse tulemusel sellise suhtlemisviisi, et nõusolekute saamine välisriiki reisimiseks ei ole enam takistatud. Kui lapse isa peaks siiski peale kohtumenetluse lõppu keelduma nõusolekute andmisest, on lapse emal võimalik pöörduda uue avaldusega kohtusse.
19.Ringkonnakohus nõustub küll lapse emaga, et alles vahetult enne reisi algust nõusoleku saamine (20.–22.08.2026 reis Rootsi, dtl 237) ei anna lapse emale ega lapsele kindlust, et reis saab toimuda ning seetõttu on raske ka väljasõidu planeerimine. Samas ei saa ühekordsest juhtumist teha järeldust, et lapse isa viivitaks iga kord nõusoleku andmisega kuni reisi alguseni. Teiste seni toimunud reiside osas ei ole lapse ema toonud esile, et nõusolek oleks antud liiga hilja. Siiski märgib ringkonnakohus, et lapse isal tuleb lapse huvidest lähtuvalt
2-25-430 anda nõusolek mõistliku aja jooksul, et nii lapse emal kui ka lapsel endal oleks selgus ja kindlus eesseisva reisi suhtes.
20.Asjaolu, et lapse isa peab käesolevalt põhjendatuks vaid kahte kahenädalast reisi aastas, ei õigusta samuti ühise hooldusõiguse lõpetamist reisimise küsimuses. Lapse isa on põhjendanud enda seatud ajalisi tingimusi sellega, et reisimist kokku kaks kuud aastas (kummalgi vanemal 2 x 2 nädalat) on pikk aeg lapse koolivabast ajast, millele lisanduvad lühireisid (1–3 päeva) (dtl 216). Lapse isa on samas kinnitanud nii ärakuulamisel kui ka kirjalikus seisukohas, et kui laps on ise nõus ja lapse isaga on reisi asjaolusid arutatud, siis ta ei tee reiside osas takistusi (dtl 157, 216), mistõttu lähtub ringkonnakohus eeldusest, et lapse isa on lapse huve arvestades nõus andma ka pikemateks reisideks nõusoleku.
21.Lapse ema tõi esile, et hoolimata sellest, et lapse isa nõuab lapse emalt reisiplaanide arutamist lapse isaga ja varakult teavitamist, ei küsinud lapse isa aga ise lapse emalt nõusolekut lapsega 2025. a suvel reisile minemiseks ning teatas reisist ette vaid ühe päeva. Ühise hooldusõiguse teostamine reisimise osas ei tähenda seda, et üksnes lapsega koos elav vanem peab teiselt vanemalt reisimiseks nõusolekut küsima, vaid et kummagi vanemaga või ilma vanemata reisimine tuleb vanematel ühiselt otsustada. Ühise hooldusõiguse korral teostavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Kuigi nimetatud juhtum üksi ei tingi avalduse rahuldamist, tuleb mõlemal vanemal ka edaspidi PKS § 118 lg-s 1 sätestatut järgida. Menetluskulude jaotus
22.Kuna vaidlustatud määrus jääb muutmata, ei ole põhjust muuta maakohtu menetluskulude jaotust.
23.Arvestades vaidluse sisu, on põhjendatud jätta ringkonnakohtu menetluskulud samuti menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg-d 1 ja 3).
24.TsMS § 696 lg 3 esimene lause võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.