Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov
Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-23-12390
Kohtuasi
X avaldus lastega suhtluskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.08.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: X (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marje Mängel Puudutatud isik I: Y (isikukood XXX) Puudutatud isik II: W (isikukood XXX) Puudutatud isikutele I ja II riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Robert Suir Puudutatud isik III: C (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein
lepinguline
Eestkosteasutus: Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu), volitatud esindaja Marju Õispuu Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada lastele määratud esindaja 01.10.2025 ja 14.08.2026 taotlused täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ning võtta 01.10.2025 ja 14.08.2026 menetlusdokumentidele lisatud tõendid tsiviilasja juurde.
2.Rahuldada Tallinna linna 07.08.2026 taotlus täiendava tõendi vastuvõtmiseks ja võtta 07.08.2026 menetlusdokumendile lisatud tõend tsiviilasja juurde.
3.Rahuldada C 14.08.2026 taotlus täiendava tõendi vastuvõtmiseks ja võtta 14.08.2026 menetlusdokumendile lisatud tõend tsiviilasja juurde.
4.Jätta Harju Maakohtu 22.08.2025 määrus muutmata.
5.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
2-23-12390
6.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta kulusid kandnud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele määratud esindaja ja Xle määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (laste ema) esitas 30.08.2023 Harju Maakohtule avalduse W-ga ja Y-ga (lapsed) suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.
2.Laste ema ja C (laste isa) kooselu lõppes 13.03.2020. Laste isa tõstis laste ema tänavale ja enam koju ei lasknud. Lapsed jäid isa juurde, kuna laste emal ei olnud vaimselt ega füüsiliselt võimalik lapsi endaga kaasa võtta. Kooselu oli pingeline ja esines laste isast lähtuvat vaimset lähisuhtevägivalda. Lastega kontakti hoidmine on olnud keeruline alates ajast, mil vanemad enam koos ei ela, kuid alates 2023. aasta algusest on lastega suhtlemine muutunud peaaegu võimatuks. Kogu suhtlust dikteerib laste isa. Kui alguses (paari kuu jooksul pärast lahku minekut) sai laste ema veeta lastega nädalavahetuseti ühe päeva kaupa (ilma ööbimiseta) aega ka täiesti omavahel ilma kolmandate isikuteta, siis pärast seda pole laste emal olnud võimalik lastega vahetult ilma kõrvaliste isikuteta suhelda. Laste ema sai lastega suhelda siis, kui lapsed olid aeg-ajalt laste ema vanemate juures Otepääl, viimati 2023. a veebruari lõpus. Pärast seda sai laste ema suhelda lastega ainult telefoni teel, praeguseks ei võimalda laste isa ka seda. Laste isaga suhtluskorras kokkuleppimine ei ole õnnestunud. Laste ema ei tea ka seda, kus lapsed elavad. Laste ema on teinud endast oleneva, et lastega kontakti hoida, nt kohtuda koolis või lasteaias, osalenud kooli- ja lasteaia üritustel, püüdnud helistada jms. Viimati proovis avaldaja kohtuda pojaga lasteaias 14.06.2023, kuid tal ei lubatud lapsega kohtuda, kuna laste isa keelas lasteaial kohtumist võimaldada. Laste isa võõrandab oma tegevusega teadlikult lapsi emast ja sellega kahjustab oluliselt laste heaolu. Lapsevanemad ei ole läbinud riikliku perelepitusteenuse seaduses ettenähtud lepitusmenetlust, kuna lapse ema ei tunne ennast laste isa juuresolekul laste isast lähtuva lähisuhtevägivalla tõttu turvaliselt. Kahtlust ei saa olla selles, et laste isa äärmiselt negatiivsed hoiakud laste ema suhtes mõjutavad laste suhtumist emasse, süvendades isa juures elamisest tingitud lojaalsuskonflikti. Laste ema soovib lastega isiklikke suhteid taastada, säilitada ja parandada. Tuvastatud ei ole, et ema ja laste suhtlemine oleks laste huvidega vastuolus ning see kahjustaks laste tervist ja arengut. Praegusel juhul just laste isa tegevuse tõttu ei ole toimunud ema ja laste suhtlemist, sh isegi kolmandate isikute juuresolekul.
3.Laste ema palub määrata suhtluskord järgmiselt:
Lapsed veedavad emaga iga teise nädalavahetuse reede õhtust pühapäeva õhtuni. Ema võtab lapsed isa elukohast reede õhtul kell 18.00 ja isa võtab lapsed ema elukohast
2-23-12390
pühapäeva õhtul kell 17.00. Kui lapse trenn või muu huviring on reede õhtul ja lõpeb hiljem, kui kell 17.00, võtab ema lapsed vahetult peale trenni või muu huviringi lõppemist selle toimumise kohast. Emadepäeva veedavad lapsed emaga, isadepäeva isaga. Kui emadepäev langeb nädalavahetusele, mil lapsed ei suhtle emaga suhtluskorra järgi, võtab ema lapsed emadepäevale eelneval õhtul kell 19.00 isa kodust ja isa läheb lastele järgi emadepäeval kell 19.00 ema koju. Kui isadepäev langeb päevale, mil lapsed on suhtluskorra järgselt ema juures, võtab isa lapsed emadepäevale eelneval õhtul kell 19.00 ema juurest. Ema sünnipäeva veedavad lapsed emaga, isa sünnipäeva isaga. - Kui ema sünnipäev langeb koolipäevale, ei ööbi lapsed ema juures, vaid veedavad emaga pealelõunase aja arvestades koolikohustuse täitmist. - Kui ema sünnipäev langeb nädalavahetusele, mil lapsed ei suhtle emaga suhtluskorra järgi, võtab ema lapsed oma sünnipäevale eelneval õhtul kell 19.00 isa kodust ja isa läheb lastele järgi ema sünnipäeval kell 19.00 ema koju. - Kui isa sünnipäev langeb päevale, mil lapsed on suhtluskorra järgselt ema juures, võtab isa lapsed oma sünnipäevale eelneval õhtul kell 19.00 ema juurest. Lapsed veedavad emaga esimese kevadise koolivaheaja selliselt, et ema võtab lapsed isa juurest koolivaheajale eelneva reede õhtul kell 18.00 ja isa läheb lastele ema juurde järgi koolivaheaja viimasel päeval (pühapäeval) kell 17.00. Suvise koolivaheaja ajal veedab ema lastega kaks korda kaks järjestikust nädalat. - Laste ema kohustub teavitama laste isa aegadest, mil soovib kaks nädalat järjest lastega veeta hiljemalt iga aasta 10. märtsiks, et isa saaks planeerida oma puhkuse. - Ema võtab lapsed ema elukohast eelmises punktis märgitud perioodi esimese päeva ennelõunal kell 11.00 ja isa läheb lastele ema elukohta järgi viimase päeva õhtul kell 19.00. - Kahe kahenädalase ema juures viibimise vahele peab jääma vähemalt kahe nädala pikkune vahe. - Suveplaanide tegemisel arvestatakse laste laagrite aegadega. - Suvisete kahenädalaste suhtlusperioodide ajal ei kehti tavapärane suhtluskord. Paarisaastatel veedavad lapsed jõulupühade esimese püha emaga ja teise jõulupüha isaga. Paaritutel aastatel veedavad lapsed jõulupühade esimese püha isaga ja teise püha emaga. Aastavahetuse veedavad lapsed isaga. Jaanipäeva veedavad lapsed emaga alates 22. juuni kuni 25. juunini. Laps veedab oma sünnipäeva selle vanemaga, kelle juures ta suhtluskorra järgi on. Teine vanem korraldab sünnipäeva tähistamise lapsega arvestades suhtluskorda. Sõltumata sellest, kelle juures viibivad lapsed oma sünnipäeval, on eemaloleval vanemal õigus helistada lapsele sünnipäeva hommikul. Kui sünnipäev langeb puhkepäevale tehakse kõne kell 11.00 hommikul, koolipäeva puhul võib helistada enne koolipäeva algust. Lapsega koos olev vanem peab tagama, et laps saaks telefoni sel ajal vastu võtta. Lapsest eraldiolev vanem võib lapsele helistada arvestades lapse päevaplaani. Õhtusel ajal ei helistata lapsele üldjuhul peale kell 19.00 õhtul. Lastele tagatakse võimalus omal algatusel helistada lapsest eraldiolevale vanemale. Vanemal ei ole õigus reisida väljaspoole Eestit teise vanema teadmiseta. Planeeritavast reisist, sh reisi kestusest ja sihtkohast, teavitatakse teist vanemat esimesel võimalusel kuid mitte hiljem, kui kaks nädalat enne reisi algust. Nn viimase hetke pakkumiste korralt tuleb teist vanemat teavitada vahetult pärast reisiplaani tegemist. Reisiplaanide tegemisel arvestatakse kindlaksmääratud suhtluskorraga.
2-23-12390
Kui vanemate vahel ei ole kokku lepitud teisiti, rakendatakse laste üleandmisel põhimõtet, et ema võtab lapsed isa juurest ja isa läheb lastele ema juurde järgi. Kui kokku ei ole lepitud teisiti, siis üldjuhul ja kui see sobib laste huviringide jms, toimub laste üleandmine vastavalt kell 11.00 ja kell 19.00. Mõjuval põhjusel, nagu näiteks lapse või vanema haigestumine vms, ärajäänud suhtluskordi ei asendata. Lapsega koosolev vanem on kohustatud teist vanemat viivitamatult teavitama lapse tõsisemast haigestumisest sõltumata sellest, kas haigestumine mõjutab suhtlust teise vanemaga või mitte. Kui emaga veedetavale ajale langevad lastega seotud üritused, nagu näiteks laagrid, sõprade sünnipäevad ja muud võimalikud sündmused, tagab ema vastava lapse osalemise üritusel. Lapsega kooselav vanem kohustub teist vanemat teavitama lapse tegelikust elukohast ja elukoha muutmisest viivitamatult pärast vastavasisulise otsuse tegemist.
Puudutatud isikute seisukohad
4.Laste isa ei nõustu laste ema avaldusega. Laste isa taotles laste ema ja laste suhtluse piiramist maksimaalses ulatuses, s.o keelata emal lastega suhtlemine.
4.1.Laste ema on jätnud ebaõige ettekujutuse laste isa tegevusest. Laste ema on nii kooselu ajal isaga, kui isale teadaolevalt pärast seda, viibinud korduvalt tal diagnoositud söömishäire (buliimia) ja alkoholsõltuvuse tõttu psühhiaatriakliinikutes ravil. Laste isale teadaolevalt esineb laste emal samuti nikotiinisõltuvus. Laste emal esinevad sõltuvushäired mõjutavad oluliselt tema käitumist, sh võimet oma emotsioone juhtida ja kontrollida, samuti ema võimekust lapsi kasvatada ja nende eest hoolitseda. Laste ema sõltuvused ja nendest mõjutatud käitumine on seadnud ohtu laste heaolu ja tervise ning kahjustanud lapsi. Laste ema tarvitas alkoholi ja suitsetas nii raseduse ajal kui laste rinnaga toitmise ajal, samuti suitsetas laste juuresolekul. Ajal, mil lapsed olid väikesed, esines juhtumeid, mil laste isa läks päevasel ajal koju, sest ta ei saanud lapse või lastega kodus viibivat ema telefoni teel kätte, ning avastas, et laste ema on alkoholijoobes ja magab. Laps või lapsed olid järelevalveta. Samuti on laste ema tal esineva söömishäire tõttu minestanud. 28.09.2016 tegi ema liiklusavarii. Autos viibisid ka lapsed. Laste isale teadaolevalt toimus avarii seetõttu, et laste ema sõi roolis olles burgerit, mis kukkus maha. Kuigi auto sai avariis tõsiselt kannatada, ei saanud lapsed õnneks vigastada. Vanemate kooselu lõppedes pidas laste isa oluliseks, et lapsed saaksid emaga koos olla ja temaga suhelda. 2020. a kevadel, eriolukorra ajal, olid lapsed pikemalt ema vanemate juures Otepääl. Ema viibis sel ajal samuti seal. Samuti olid lapsed 2020. a suvel emapoolsete vanavanemate juures kokku umbes ühe kuu. 2020. a suvel viibis laste ema laste isale teadaolevalt taas psühhiaatriakliinikus ravil. Sel ajal ema ja laste kokkusaamisi ei toimunud, kuid lapsed suhtlesid emaga telefoni teel, sh videokõnesid tehes. Pärast ema ravi lõppemist laste ja ema kokkusaamised jätkusid.
4.2.23.08.2020 viibisid lapsed ema juures. Umbes kella seitsme paiku õhtul helistati laste isale politseist ja paluti tal lastele järele tulla. Kui isa lastele järele läks selgus, et laste ema on viidud arestimajja, sest ta juhtis autot kriminaalses joobes. Autos oli viinapudel, millest laste ema oli ka sõidu ajal joonud. Politseinikud avaldasid laste isale, et laste ema oli käinud lastega rannas ujumas. Politsei pidas laste ema kinni pärast seda, kui ta oli lastega rannast ära sõitnud. Lapsed rääkisid hiljem isale, et rannas olid suured lained ja ema oli korduvalt lainetesse kukkunud. Sel ajal olid lapsed vanuses (4a ja 6a), kus nad vajasid rannas olles täiskasvanu järelevalvet. Laste ema seadis lapsed ohtu nii nendega randa minnes kui alkoholijoobes autot juhtides. Kui isa lastele 23.08.2020 järele läks, olid nad hirmul ja traumeeritud. Kuna laste
2-23-12390 ema oli kinnipidamisel vastupanu osutanud, kohaldas politsei tema suhtes sundi, mida lapsed samuti pealt nägid. Harju Maakohtu 25.08.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-5935 mõisteti laste ema süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi.
4.3.Pärast 23.08.2020 sündmust toimusid laste ja ema kokkusaamised esmalt Tallinnas, laste isa juuresolekul, avalikes kohtades. Kuna aga juhtumid, mil laste ema ei olnud lastega kokkusaamisele tulles selleks sobivas seisundis, sagenesid, leppis laste isa laste ema vanematega kokku, et laste ja ema kokkusaamised hakkavad toimuma vanavanemate juuresolekul. Alates 2020. a jõuludest kuni 2023. a veebruarikuuni kohtus ema lastega oma vanemate juures Otepääl. Laste ja ema kokkusaamised laste ema vanemate juures Otepääl võimaldasid lastel ja emal regulaarselt suhelda. Seejärel (2023) jäi laste isale emapoolsete vanavanemate avaldatust mulje, et vanavanemad ei ole enam valmis lapsi vaheajaks enda juurde võtma. Samuti olid lapsed isale avaldanud, et vanavanemate suhted emaga ei ole head, et nad tülitsevad sageli. Seejuures põhjustas tülisid laste ema poolne alkoholi tarbimine. Lastele meeldis Otepääl vanavanemate juures käia, kuid laste ja ema kokkusaamistega seoses esines probleeme. Laste sõnul kuulas ema neid üle. Laste ema selline tegevus muutus intensiivsemaks, kui laste isal tekkis 2022. a uus suhe ja elukaaslane. Laste ema suhtumine laste isasse ja tema elukaaslasesse on äärmiselt negatiivne ning ta on jaganud oma hoiakuid ka lastega. Laste sõnul halvustas ema nii isa kui isa elukaaslast, keelates seejuures lastel tema poolt räägitut isale rääkimast. Lapsed olid Otepäält naastes pinges.
4.4.Laste ema käitumisel on olnud negatiivsed tagajärjed laste vaimsele tervisele ja nad on vajanud psühholoogi abi. Laste isa on selle lastele taganud. Y on alates 2020. a käinud korra nädalas psühholoog HR juures nõustamisel. W käis psühholoogi juures 2020. a. Kuna psühholoogi hinnangul ei vajanud W rohkem abi, siis vahepealsel ajal W psühholoogi juures ei käinud. Laste ema käitumine, sh lapsega manipuleerimine, temas süütunde tekitamine, tingis aga selle, et ka W hakkas uuesti psühholoogi juures käima.
4.5.Alates 2023. a kevadest on laste ema külastanud lapsi korduvalt lasteaias (W käis kuni 2023. a juunini lasteaias) ja koolis. Laste ema ei ole seejuures arvestanud sellega, et lapsed peavad tundides osalema ja et see, kui ta ilmub koolipäeva keskel ootamatult kooli, häirib lapsi. Lapsed on isale avaldanud, et nad ei soovi, et ema neid koolis külastab. Lapse heaolu tagamiseks on ema kõned Y telefonis alates 2023. a märtsist blokeeritud. Viis, kuidas ema lastega suhtleb ja lapsi mõjutab (nendega manipuleerib), kahjustab lapsi. Laste ema on sageli helistanud Y-le ca kümme korda päevas ning seda aegadel, mis on lapsele rääkimiseks ebasobivad. Laste ema ei mõista, kui lapsel on ebasobiv aeg rääkimiseks või kui laps ei saa või ei soovi emaga pikalt vestelda. Esinenud on juhtumeid, mil ema on solvunud või lapsega pahandanud, kui laps on soovinud kõne lõpetada. Ka neil päevadel, mil ema on saanud lapse või lastega rääkida, on tulnud ette, et vaid veidi aega pärast kõnet lastega helistab ema uuesti lastele, et nendega rääkida ning nii korduvalt. Laste ema pani Y-le kohustuse, et tütar peab tema kõnedele vastama. Juhul, kui laps ema kõnele ei vastanud, sh seetõttu, et ta ei kuulnud kõnet või tal ei olnud võimalik muude tegevuste tõttu (näiteks koolis või trennis viibimise tõttu) kõnele vastata, heitis ema lapsele kõnele mittevastamist ette. Laste ema selline käitumine viis Y selleni, et kui laps avastas, et tal on jäänud ema kõnele vastamata, sattus ta paanikasse, sest ta teadis, et sellele järgnevad emapoolsed süüdistused ja etteheited. Laste ema tekitab lastega rääkides neis süütunnet. Lapsed on isale korduvalt avaldanud, et ema nutab nendega rääkides. Kui lapsed on rääkinud emale midagi, mis emale ei meeldi (näiteks kirjeldanud toredaid tegevusi isa elukaaslasega), on ema lapse jutu katkestanud. Ema on saatnud Y-le sõnumeid, milles on vihjatud, et emaga juhtub midagi halba. Suhtlus emaga muutus lastele sedavõrd koormavaks, et nad avaldasid isale, et nad ei soovi emaga telefonis suhelda. Oli näha, et selline suhtlemine kahjustab laste vaimset tervist. Psühholoog on laste
2-23-12390 isale avaldanud, et laste ema käitumine osundab vaimsele vägivallale laste suhtes. Pärast seda, kui laste isal 2022. a kevadel uus suhe tekkis, asus laste ema laste isa suhtes kaebuste esitamiseks aktiivselt Lasteabi telefoni kasutama. Kaebustes väidetud asjaolude kontrollimiseks on politsei ja lastekaitse korduvalt laste isa kodu külastanud. Isa on lastelt kuulnud, et ema on püüdnud panna neid isa kohta negatiivseid ja tõele mittevastavaid asju ütlema. Ema on lastele rääkinud, et teeb kõik endast oleneva selleks, et nad isalt ära võetaks. Y-l on kujunemas psühholoogi väitel keerulisemad probleemid. Y on võtnud ema suhtes vanema rolli, mis on kaassõltuvuse tunnus. Y ei julge emale näidata, mida tunneb. Poeg kardab oma ema, mis viitab emapoolsele füüsilise jõu kasutamisele.
5.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja hinnangul on laste ema avaldus põhjendamatu. Asjaoludest ei nähtu, et lapsega koos elav vanem üritaks võõrandada lapsi lahuselavast vanemast. Laste esindaja toetab laste arvamust. Laste ebamugavustunne ja ärevus ema suhtes on eluliselt usutav. Lapsed ei pea siiski ema võõraks inimeseks ning ei ole vastu suhtlemisele, kuid ootavad emalt enda probleemide lahendamist. Laste esindaja on lastega 24.09.2023 vestelnud ükshaaval. W hakkas kirjeldama kohe vestluse alguses justkui ettevalmistumise järgselt, et ema on alkohoolik. W ei suutnud selgitada, mida see täpsemalt tähendab. Ta seletas üldjoontes, et see tähendab alkoholi joomist. Samas ei ole ta enda sõnul ise kunagi näinud, et ema tarbib alkoholi. Telefonisuhtluse ja sõnumite vahetuse kohta vastas W, et papa ei taha seda. Laps vastas esindaja küsimusele, et emaga tahab W suhelda siis, kui ta ei ole enam alkohoolik. Y ema alkoholisõltuvust oma vastustes ei toonitanud. Y-le ei meeldi ema kummalised sõnumid. Y seletas, et ta tunneb ebamugavust, kui ema ei saa enda emotsioonidega hakkama. Y arvates tahaks ta emaga kohtuda mõnikord eeldusel, et ema käitub normaalselt. Y nõustus esindajaga, et kohtumised üks kord nädalas näiteks Tallinna Perekeskuses või lastekaitse spetsialisti juuresolekul võiks olla sobiv sagedus praegu (24.09.2023).
6.Maakohus kuulas lapsed ära 06.12.2024. Kokkuvõttes arvasid lapsed, et neid segab kõige enam see, et ema on nendega suhtluses pealetükkiv, küsib palju küsimusi ja ei ole läinud ravile. Lastele ei meeldi, et ema on korduvalt püüdnud nende elukohta teada saada. Varasemalt on ema käinud neil akna taga. Lapsed väljendasid hirmu selle ees, et neid sunnitakse emaga kohtuma. Samas ei välistanud lapsed seda, et olukord võib mõne aja pärast muutuda. Laste sõnul ei takista isa suhtlemist emaga.
7.Tallinna linn on seisukohal, et laste ja nende ema vahelise suhte toetamiseks ning olukorrast parema ülevaate saamiseks on vajalik lahuselava vanemaga kohtumiste korraldamine psühholoogi/lapse heaolu spetsialisti juuresolekul, et anda emale ja lastele suhte taastamiseks aega. Lapse rääkisid, et sooviksid oma emaga suhelda, kuid mitte neile ootamatult ja sobimatus keskkonnas. Lapsed kinnitasid, et ema ootamatu ilmumine kooli oli nende jaoks häiriv ning mõistmatu, kuna teiste laste vanemad ei käi taolisel viisil lastega koolis aega veetmas. Samuti tõid mõlemad lapsed välja, et soovivad emaga kohtuda mõne täiskasvanu juuresolekul, et vajadusel keegi neid aidata saaks, kui ema nende jaoks mõistmatult käitub nt nutma hakkab, viidates, et varasemalt on selliseid olukordi olnud palju. Y rääkis, et ema on talle oluline, kuid lapse hinnangul vajab ema abi oma probleemidega toimetulemiseks. Probleemide näitlikustamiseks rääkis tüdruk, et ema jõi pidevalt tassist mingit läbipaistvat vedelikku, mille joomise tagajärjel hakkas ema imelikult käituma. Y ütles, et ta ei tea, mis vedelikku ema sealt tassist tavaliselt jõi, aga tegemist võis olla alkoholiga.
2-23-12390 Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Maakohus jättis laste ema avalduse rahuldamata ja rahuldas laste isa avalduse. Maakohus piiras alates määruse jõustumisest laste ema suhtlusõigust lastega selliselt, et keelas laste emal lastega suhtlemine. Maakohus määras, et suhtlusõiguse piirang kehtib tähtajatult, kuni kohtumääruse muutmiseni või uue määruse tegemiseni. Maakohus selgitas, et määruse muutmist võib taotleda, kui ilmnevad uued asjaolud, mis viitavad sellele, et suhtlemine vanemaga ei kahjusta enam laste heaolu. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda ning riigi õigusabi kulud riigi kanda.
9.Arvestades ka laste poolt ärakuulamisel väljendatut ja lastega tegelenud psühholoogi nõustamiskokkuvõtet, ei saa nõustuda perekeskuse kokkuvõttes esitatud järeldusega, et ema ja Y vaheline suhtlemine on stabiliseerunud ning ema käitub lapse juuresolekul adekvaatselt. Kohtu hinnangul on lapsed oma vanuse ja arengutaseme tõttu võimelised väljendama oma tahet ja on suutnud adekvaatselt selgitada vastumeelsust emaga suhtlemise ees ja hirmu ema ees. Mõlemad lapsed on toonud välja kaalukad ja mõistetavad põhjused emaga mittesuhtlemiseks. Kohus on seisukohal, et kohtulahendiga lastele vastumeelse elukorralduse määramine ei aita kuidagi kaasa lapse ja vanema suhte toetamisele, vaid võib tekitada hoopis vastumeelsust.
10.Maakohus ei pidanud võimalikuks kehtestada suhtluskorda laste ema soovitud viisil. Laste emal on sõltuvus alkoholist ja nikotiinist ning on söömishäire. Laste ema on käinud Wismari haiglas alkoholiravil. Lapsed on korduvalt olnud tunnistajaks ema sõltuvuskäitumisele ja seda nii söömise osas (sh ema kord sööb palju, siis sööb vähe, käib tihti WC-s, soovib et laps temaga kohtumisel sööks ja võtaks ema toodud sööki koju kaasa) kui ka alkoholi tarvitamise osas. Lapsi iganädalaselt nõustav psühholoog/nõustaja HR on nõustamiskokkuvõttes viidanud sellele, et iganädalased emaga kohtumised ei toeta Y heaolu, hoiavad üleval lapse ärevust ega ole vaimse tervise seisukohast jätkusuutlikud. W on väljendanud emaga kohtumise ees hirmu ega ole soovinud emaga kohtuda. Kohus tegi 10.12.2024 määrusega laste emale ettekirjutuse pöörduda psühhiaatri poole vastuvõtule psüühilise seisundi ja ravivajaduse hindamiseks ning kohustada laste ema järgima psühhiaatri poolt vajalikuks peetud raviplaani. Laste ema ei ole esitanud nõutud tõendeid ega teavet selle kohta, et ta oleks pöördunud psühhiaatri poole. Laste huvides ei ole olukord, kus ema ja laste suhtlus on takistatud laste ema käitumisest (mis omakorda tõenäoliselt ema tervislikust seisundist) tingituna ning laste ema oma seisundile abi ei otsi. Kohtu hinnangul ei saa käesolevas olukorras teha etteheidet laste isale, et ta laste suhtlust emaga takistaks ja kahjustaks laste suhet emaga. Laste ema ei ole oma varasemat käitumist muutnud. 29.06.2025 registreeriti politsei väljakutse, mille kohaselt laste isa teatas, et laste ema oli alkoholijoobes olles tulnud laste elukohta, soovis lapsi näha ja keeldus lahkumast enne kui politsei oli emaga vestelnud. Laste isa sõnul nägi Y seda pealt, kuidas ema püüdis laste elukohta tungida ja oli sellest traumeeritud.
11.Maakohus pidas põhjendatuks piirata laste ema suhtlusõigust lastega selliselt, et emal on keelatud lastega suhelda. Kohus möönis, et tegemist on lapsevanema suhtlusõiguse mõttes äärmusliku abinõuga, kuid selle tingib antud juhul laste huvide kahjustamine. Laste ema on varasemalt laste heaolu ohtu seadnud. Laste isa on kirjeldanud, kuidas ema on olnud laste juuresolekul alkoholijoobes (pere kooselu ajal, pärast kooselu lõppu vanavanemate juures Otepääl) ja jätnud lapsed järelevalveta, samuti on laste ema olnud alkoholijoobes lapsi autoga sõidutades ja väikelastega rannas olles ning põhjustanud lapsi sõidutades avarii, kuna sõi autoroolis olles. Ka käesoleva menetluse ajal on laste ema käitunud lastega viisil, mis on tinginud lastele psühholoogilise abi vajaduse. Psühholoog on kirjeldanud, kuidas laste ema
2-23-12390 lastega suhtlemise ja käitumise viis on mõjunud negatiivselt laste vaimsele tervisele ja laste heaolu kahjustavalt.
12.Ema suhtlusõigus lastega võiks olla taastatav ainult juhul, kui ta suudab tõendada, et risk laste heaolule on kõrvaldatud. Selleks tuleb laste emal: 1) läbida sõltuvusravi ja tõendama, et ta on läbinud alkoholi- ja söögisõltuvuse ravi ja on olnud kainena stabiilselt pikema aja vältel; 2) läbida vanemlusprogramm, vanemlusoskuste koolitus või individuaalne perenõustamine, mis keskendub laste vajaduste mõistmisele, nendega suhtlemise ja kontakti hoidmise oskusele ning turvalise keskkonna loomisele; 3) saada positiivse hinnangu psühhiaatrilt või psühholoogilt, kes kinnitab, et ema vaimse tervise stabiilsus võimaldab suhelda lastega nende vajadusi ja heaolust lähtudes; 4) näidata üles valmisolekut teha koostööd laste huvides, sealhulgas järgida kohtumäärusi ja nõustajate (sh laste heaoluspetsialisti) soovitusi; 5) esitada kohtule taotlus suhtlusõiguse taastamiseks koos tõenditega, mille alusel oleks kohtul võimalik hinnata, kas laste ema on teinud omapoolseid pingutusi esinenud probleemide lahendamiseks. Määruskaebus
13.Laste ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada (v.a menetluskulude jaotuse osas) ja saata asi uueks lahendamiseks Harju Maakohtule.
14.Maakohus jättis täitmata selgitamiskohustuse, mille kohaselt kui avaldusest nähtuvalt on vanem olnud lapse või teise vanema suhtes vägivaldne, selgitab kohus vanematele võimalust pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole riikliku perelepitusteenuse seaduses sätestatud lepitusmenetluse läbiviimiseks. Laste emal puuduvad igasugused juriidilised teadmised ning laste isa on advokaat, s.t juriidilisi eriteadmisi sügavuti valdav isik, millest tulenevalt kohtu poolt TsMS § 5601 lg 5 selgituskohustuse täitmata jätmine seadis vanemad põhjendamatult ebavõrdsesse olukorda.
15.Maakohus jättis hindamata ja põhjendamata, miks kohus jätab tähelepanuta Eesti Diakoonia Keskuse 14.05.2024 “Vastuses päringule” esitatud soovituse, mille kohaselt lapsevanemate vahelise suhtlemise parandamiseks võiks lapsevanemaid suunata perelepituse teenusele. Lapsed sooviksid oma emaga suhelda, kuid mitte neile ootamatult ja sobimatus keskkonnas. Samuti soovivad mõlemad lapsed emaga kohtuda mõne täiskasvanu juuresolekul. Maakohus ei ole põhjendanud, miks kohus leiab, et menetlusse kaasatud Tallinna Linnavalitsuse 10.01.2023, 27.09.2023 ja 15.08.2024 arvamustest ning Diakoonia Keskuse 14.05.2024 seisukohad ja järeldused tuleb jätta tähelepanuta ning neile eelistada psühholoog HR nõustamise kokkuvõtet.
16.Põhjendamatu ja tõele mittevastav on kohtumääruse põhjendus, et laste ema ei otsi oma seisundile abi. Laste ema on olnud ravil Confidos (psühholoog, psühhiaater), Sensuses (psühholoog, psühhiaater) ja Tallinna Vaimse Tervise keskuses (psühholoog). Seda, miks laste ema, lisaks Confido ja Sensuse psühhiaatritele peaks veel pöörduma täiendava psühhiaatri vastuvõtule, kohtumäärusest ei selgu. Tõsi, laste ema teatas kohtule, et PERH-i Psühhiaatriakliiniku psühhiaatri juurde ei ole õnnestunud registreeruda pikkade ravijärjekordade tõttu, kuid nimetatud asjaolust ei saa järeldada, et laste ema ei otsi oma seisundile abi.
17.Kohtumääruse resolutsiooni punktid 1–4 ei ole ega saa mingil juhul olla laste huvidest lähtuvad, kuna nad sisuliselt võtavad lastelt teise vanema. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtumenetluses ei leidnud tuvastamist selliseid laste huve kahjustavaid asjaolusid, mis
2-23-12390 õigustaksid sedavõrd äärmusliku lahendit. Tänaseks ei ole lapsed ligi pooleteist aastat oma emaga kohtunud ja temaga suhelnud. Menetlusosaliste seisukohad
18.Laste isa vaidleb määruskaebusele vastu. Olukorras, kus laste ema oli perelepitusteenuse olemasolust teadlik, ei pidanud kohus laste emale lepitusmenetluse läbimise võimalikkust täiendavalt selgitama. Isegi, kui kohus oleks pidanud seda täiendavalt selgitama, ei mõjutanud kohtu väidetav minetus kohtumääruse sisu. Asjaolu, et maakohus ei saada vanemaid perelepitusse, oli laste emale teada. Laste ema ei esitanud sellega seoses vastuväidet kohtu tegevuse kohta. Maakohus on määruses põhjendanud, miks kohus ei ole pidanud vajalikuks vanemaid perelepitusse suunata. Maakohus on määruse punktis 19 Eesti Diakoonia Keskuse 14.05.2024 vastust käsitlenud ning määruse punktides 20 kuni 24 põhjendanud, miks kohus ei nõustu perekeskuse kokkuvõttes esitatud järeldusega. Maakohus on tuginenud õigesti laste psühholoogi HR 20.10.2023 ja 29.07.2024 kokkuvõtetele ja pidanud neis avaldatud seisukohti Eesti Diakoonia peretöö keskuse 14.05.2024 kokkuvõttest usaldusväärsemateks. HR on lastega tegelenud ja neile psühholoogilist teenust osutanud alates 2020. a. HR kokkupuude lastega on olnud oluliselt pikaajalisem kui Eesti Diakoonia peretöö keskuse kokkupuude lastega. Seda, et laste ema ei ole psühhiaatri juurde minemiseks kohustavat kohtumäärust täitnud, on laste ema ise kohtule kinnitanud 27.02.2025 vastuses. Ühtegi tõendit selle kohta, et laste ema on pärast maakohtu 10.12.2024 määruse tegemist pöördunud psühhiaatri vastuvõtule psüühilise seisundi ja ravivajaduse hindamiseks, asja juurde esitatud ei ole. Psühholoog HR kokkuvõtted ja laste poolt ärakuulamisel avaldatu tõendavad, et suhtlemine emaga tekitab lastes suurt stressi ja pingeid ning kahjustab nende tervist ja arengut. Ema käitumine on kahjustanud laste turvatunnet ja tekitanud neis hirme. Kontaktid ja suhtlemine emaga on viinud selleni, et lapsed vajavad oma toimetulemiseks regulaarset psühholoogilist nõustamist. Kui vanemaga suhtlemise tagajärjeks on lapse vaimse tervise kahjustamine ja see, et lapsed vajavad järjepidevalt psühholoogilist abi, ei ole laste huvides vanemaga suhelda.
19.Lastele määratud esindaja ei toeta laste ema määruskaebuse rahuldamist. Laste esindaja tegi laste isa juurde kodukülastuse 01.10.2025 ja vestles lastega eraldi toas ilma isa juuresolekuta. Nii Y kui ka W palusid kohtule edasi kirjutada, et nad ei soovi, et neid sunnitaks emaga suhtlema. Y kirjeldas oma tundeid 2025. a suvel toimunud juhtumi kohta (kui ema tuli nende kodu ukse taha) fraasiga “mul oli õudne”. Lapsed on asjas korduvalt ära kuulatud ja nende arvamus on olnud järjepidev, et nad ei soovi emaga suhelda. Laste esindaja hinnangul tuleb, arvestades laste ema alkoholisõltuvust ja käitumist, arvestada laste arvamusega.
20.Tallinna linn ei toeta laste ema määruskaebust. Laste ema ei ole oma sõltuvusprobleemidega järjepidevalt tegelenud ega suutnud oma laste heaolu ning vajadusi esiplaanile seada. Psühholoog HR hinnangul ei toeta Y heaolu kohtumised emaga, vaid hoiavad üleval lapse ärevust. W kardab ning keeldub emaga kohtumast. Lapsed on alates 2020. aastast vajanud psühholoogilist abi. Ema suhtlemise ja käitumise viis on mõjunud negatiivselt laste vaimsele tervisele ning laste heaolu kahjustavalt, seega on põhjendatud ja laste huvides piirata ema suhtlusõigust lastega selliselt, et emal on keelatud lastega suhelda. Menetluse edasine käik
21.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
2-23-12390
22.07.08.2026 arvamuses jäi Tallinna linn endisele seisukohale, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Laste ema ei ole oma sõltuvusprobleemidega järjepidevalt tegelenud ega suutnud oma laste heaolu ning vajadusi esiplaanile seada. Lapsed elavad koos isaga, isa on loonud lastele head tingimused kasvamiseks ning arenemiseks, isal ja lastel on usalduslik suhe. Laste ema suhtlemise ja käitumise viis on mõjunud negatiivselt laste vaimsele tervisele ning laste heaolu kahjustavalt. Kriminaalhooldusametnik tegi 30.07.2026 kodukülastuse laste ema elukohta. 06.08.2026 vastuses lapse heaolu spetsialisti päringule kirjeldas kriminaalhooldusametnik, et laste ema koju ei olnud võimalik sisse pääseda, kuna eluruumi põrand oli välisukseni täidetud toiduainete, riknenud toidu, toidupakendite ja muude esemetega. Laste ema on 28.07.2026 kriminaalhooldusametnikule teatanud SMS-i teel, et on toime pannud uue varguse.
23.Laste isa märgib 14.08.2026 seisukohas, et see, et lapsed ei ole rohkem kui aasta emaga suhelnud ja temaga kokku puutunud, on nende vaimsele tervisele ja heaolule positiivselt mõjunud. Lapsed ei ole enam pidanud taluma stressi ja pingeid, mida kokkupuuted emaga neis tekitasid. Laste õpitulemused on võrreldes varasemaga veelgi paremad. Ka psühholoogi hinnangul on emaga mittesuhtlemine ja psühholoogiline nõustamine mõjunud Y-le sedavõrd hästi, et kui laps ei pea hakkama uuesti emaga suhtlema, ei vaja ta ilmselt enam psühholoogilist nõustamist. W jätkab ka 2026. a septembris psühholoogi juures käimist, kuna temas tekitab see, et menetlus käesolevas asjas ei ole lõppenud, mõningast ärevust. W-l on hirm, et ta peab emaga taas suhtlema hakkama. Laste ema seisund ei ole võrreldes asja maakohtus läbivaatamise ajaga paranenud, vaid on oluliselt halvenenud. Sellele osutab kriminaalhooldusametniku kirjeldus sellest, milline nägi laste ema kodu välja 30.07.2026 tehtud kodukülastusel ning see, et laste ema on karistatud varguste toimepanemise eest, kuid ta ei ole vaatamata katseajale suutnud uue varguse toimepanemisest hoiduda. Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusest kriminaalasjas nr X-XX-XXXX nähtub, et laste ema on perioodil 13.07.2024 kuni 11.12.2025 korduvalt kauplustest toidu- ja esmatarbekaupu varastanud. Käesoleval juhul tuleb arvestada ka sellega, et ilmselt peab laste ema asuma kandma talle XX.XX.XXXX otsusega määratud 1 aasta 3 kuu ja 29 päeva pikkust vangistust, kuna laste ema on pannud katseajal toime uue varguse. Laste ema õigusi vähem kitsendavad suhtlusõiguse piiramise meetmed ei taga käesoleval juhul laste õiguste ja huvide kaitset määral, mis on nende heaolu tagamiseks vajalik. Mistahes kontaktid emaga põhjustaksid laste vaimsele tervisele olulist kahju.
24.Laste ema märgib 14.08.2026 vastuses, et tänaseks on kahe ja poole aasta jooksul emalt ja lastelt võetud võimalus kohtuda ja suhelda; suhtlemisi pole toimunud ka kolmandate isikute juuresolekul lastele neutraalsel pinnal.
25.Lastele määratud esindaja jäi 14.08.2026 vastuses endisele seisukohale, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Lapsed on püsivalt, järjekindlalt ja kindlameelselt väljendanud täielikku soovimatust suhelda oma emaga nii vahetult kui ka sidevahendite teel, olles blokeerinud ka ema telefoninumbri. Laste ema käitumine menetluse vältel kinnitab tema hoidumist sisulisest koostööst lastekaitse ja tugispetsialistidega ning kohtu ettekirjutuste eiramist. Laste ema õiguskuulekus on lagunenud, kuivõrd ta paneb kohtumenetluse ja määratud katseaja jooksul toime uusi süstemaatilisi kuritegusid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2-23-12390
27.Esmalt lahendab kolleegium lahendamata taotlused. Lastele määratud esindaja esitas vastuses määruskaebusele taotluse võtta vastu täiendavad tõendid (laste esindaja kirjad laste emale) ning 14.08.2026 seisukohas taotluse võtta vastu täiendav tõend (kiri laste ema esindajale). Tallinna linn esitas 07.08.2026 arvamuses taotluse võtta vastu täiendav tõend (Tallinna Vangla 06.08.2026 vastus päringule). Laste isa esitas 14.08.2026 seisukohas taotluse võtta vastu täiendav tõend (Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX). TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et laste esindaja poolt määruskaebuse vastusele ja 14.08.2026 seisukohale, laste isa poolt 14.08.2026 seisukohale ja Tallinna linna poolt 07.08.2026 arvamusele lisatud tõendid on asjakohased ja ringkonnakohus võtab need vastu.
28.Vanema õiguste määramisel lapse suhtes tuleb kohtul teha kaalutlusotsustus. Seejuures tuleb kohtul arvestada lapse ja mõlema vanema õigusi ning kaaluda kõiki asjaolusid, mis hooldusõiguse määramise eesmärke mõjutavad. Kohtul tuleb kaalumisel arvestada kõiki neid asjaolusid, mis võivad lapse heaolu ja arengut mõjutada. Tsiviilasja vaatab esimesena läbi maakohus (TsMS § 9 lg 3, § 11 lg 1), kuulates võimalusel ära kõik puudutatud isikud, hinnates kõiki asjaolusid vahetult ning kujundades menetluses kõikide asjaolude kaalumise põhjal seisukoha. Kõrgema astme kohus saab maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole ületanud diskretsioonipiire ja on teinud otsuse, mis vastab laste huvidele.
29.Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(te) hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda, kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21). Maakohus on eelnevat arvestades teinud laste huvidest juhinduva lahendi ja põhjendatult keelanud laste emal lastega suhtlemise. Riigikohus on selgitanud, et kui lahus elava vanemaga suhtlemine ei oleks lapse huvides, sh avaldaks lapsele kahjulikku mõju, võib vanem lapse heaolu tagamiseks takistada lahus elaval vanemal lapsega suhelda (RKTKm 14.03.2012, 3-2-1-6-12, p 18 ja 19). Suhtluskorra kindlaksmääramisel võtab kohus lapse arvamust arvesse ühe asjaoluna lapse huvide väljaselgitamisel (RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895, p 14). Praegusel on juhul on lapsed 10 ja 12-aastased, kelle selget ja järjepidevat keeldumist emaga suhtlemiseks tuleb arvesse võtta. Laste survestamine suhtlemiseks emaga ei ole nende huvides. Lapsi ei saa kohustada vastu nende tahtmist emaga suhtlema. Seejuures ei ole tõendeid selle kohta, et laste keeldumine emaga suhtlemast oleks põhjustatud laste isa poolsest mõjutusest.
30.Tõendatud on, et laste ja ema vaheline suhtlus on kahjustanud laste turvatunnet ja tekitanud neis hirme ning on viinud selleni, et lapsed vajavad oma toimetulemiseks regulaarset psühholoogilist nõustamist (psühholoog/loovterapeut HR 29.07.2024 nõustamiste kokkuvõte dtl 249–251). Esile toodud asjaolude ja tõendite kohaselt ei suuda laste ema enda probleemidega toime tulla ja selle tulemusel ei suuda laste ema lastega suhelda ilma neid kahjustamata. Laste ema toimetulematust ilmestab alkoholisõltuvus ja psühholoog HR nõustumiskokkuvõtte kohaselt ka käitumisviis, mille puhul laste ema on taandanud ennast lapse rolli, käitudes lapsikult ja sellises olukorras võtavad lapsed vastutuse, taludes ema tundepuhanguid ning püüdes käituda vähima kahju printsiibil, mis on omane kaassõltuvusele (dtl 249–251). Lisaks on laste ema asunud uuesti toime panema kuritegusid – lisaks varasemale kriminaalses joobes sõiduki juhtimisele (dtl 93) on Harju Maakohus XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX laste ema süüdi mõistnud perioodil
2-23-12390 13.07.2024 kuni 11.12.2025 korduvalt kauplustest toidu- ja esmatarbekaupade varguste eest (kokku 21 kuriteoepisoodi) ja karistanud teda 1 aasta ja 4 kuu vangistusega tingimisi 1 aasta pikkuse katseajaga (dtl 514–523). Samuti on Tallinna Vangla kriminaalhooldusametnik teatanud Tallinna linnale, et laste ema elamistingimused on väga halvad (teave selle kohta edastati Põhja-Tallinna Valitsusele isiku võimaliku abivajaduse hindamiseks) ja laste ema on 28.07.2026 teavitanud kriminaalhooldusametnikku, s.o pärast eeltoodud süüdimõistva otsuse tegemist, uue kuriteo (varguse) toimepanemisest (dtl 508). Laste ema käitumisprobleemid ja kuriteod on tõenäoliselt põhjustatud tema alkoholisõltuvusest, kuid laste ema ei ole oma sõltuvusprobleemidega järjepidevalt tegelenud ega suuda oma laste heaolu ning vajadusi esiplaanile seada. Sellises olukorras ei ole võimalik võimaldada laste emal lastega kohtuda, seda ka neutraalsel pinnal kolmandate isikute juuresolekul.
31.Ringkonnakohus ei nõustu laste ema väitega, et maakohus on põhjendamatult eelistanud Diakoonia Perekeskuse arvamustele psühholoog HR nõustamise kokkuvõtet. Maakohus on seejuures lisaks psühholoogi kokkuvõttele arvestanud ka laste poolt ärakuulamisel väljendatut. Sellest tulenevalt ei nõustunud maakohus õigesti perekeskuse kokkuvõttes esitatud järeldusega, et ema ja Y vaheline suhtlemine on stabiliseerunud ning et ema käitub lapse juuresolekul adekvaatselt. Lisaks tuleb arvestada, et psühholoog HR on lastega tegelenud ja neile psühholoogilist teenust osutanud alates 2020. a, kuid perekeskus tegeles lastega üksnes perioodil 2023. a detsember kuni 2024. a mai. Seejuures osales perekeskuse kohtumistel üksnes Y (W keeldus emaga kohtumistest) (dtl 218–219).
32.Laste ema heidab maakohtule ette, et maakohus ei täitnud TsMS § 5601 lg-s 5 sätestatud kohtu selgituskohustust. Maakohus selgitas määruses, et kohus ei ole käesolevas menetluses suunanud vanemaid läbima riiklikku lepitusmenetlust (TsMS § 5601), kuna laste ema on avalduses viidanud sellele, et laste isa poolt on kooselu jooksul esinenud lähisuhtevägivalda ja ema ei tunne end isa juuresolekul turvaliselt. Eeltoodust lähtudes asus kohus seisukohale, et kuna laste ema on avalduses viidanud lähisuhtevägivalla esinemisele, ei tule lepitusmenetlust läbida (TsMS § 5601 lg 2). Kuna maakohus põhjendas, miks ta ei suuna vanemaid lepitusmenetlusse, ei oma tähtsust, kas maakohus oleks pidanud Sotsiaalkindlustusameti poole pöördumist laste emale selgitama. Lisaks on laste emal olnud menetluses vandeadvokaadist määratud esindaja, mistõttu laste ema väide vanemate ebavõrdsest seisundist menetluses ei ole põhjendatud. Laste ema ei ole ka määruskaebuses selgitanud, kuidas mõjutas maakohtu poolne selgitamiskohustuse rikkumine lahendi tegemist.
33.Laste ema väitel on põhjendamatu ja tõele mittevastav kohtumääruse põhjendus, et laste ema ei otsi oma seisundile abi – laste ema on olnud ravil Confidos (psühholoog, psühhiaater), Sensuses (psühholoog, psühhiaater) ja Tallinna Vaimse Tervise keskuses (psühholoog). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et laste ema väide on jäänud paljasõnaliseks. Laste ema märkis oma 27.02.2025 vastuses, et on olnud ravil Confidos (psühholoog, psühhiaater), Sensuses (psühholoog, psühhiaater) ja Tallinna Vaimse Tervise keskuses (psühholoog). Psühhiaatri juurde ei ole laste emal õnnestunud registreeruda pikkade ravijärjekordade tõttu (dtl 387). Ühtegi tõendit psühhiaatri või psühholoogi visiidi kohta laste ema oma vastusele ei lisanud.
34.Ringkonnakohus ei nõustu eeltoodust tulenevalt laste emaga, et maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1–4 ei lähtu laste huvidest. Tegemist on laste huvide tagamiseks hädavajaliku meetmega. Laste ema enda käitumisest ja otsustest sõltub, kas need meetmed tulevikus leebemaks muuta või siis üldse kaotada. Maakohus selgitas põhjalikult määruse punktis 33, mida peab laste ema tegema, et lastega jälle suhelda saaks. Ka lapsed ise on tulevikus pidanud võimalikuks emaga suhte taastamist. W sõnul kohtuks ta emaga, kui ema
2-23-12390 hakkab jälle „normaalseks“. Y sõnul kohtuks ta emaga, kui ema läheks ravile (06.12.2024 ärakuulamise protokoll, dtl 375–377). Paraku näitab laste ema käitumine pärast maakohtu määruse tegemist, et laste ema neid juhiseid tõsiselt ei võta.
35.Võttes arvesse, et tegemist on lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramisega seotud vaidlusega ning asjaolu, et määruskaebuse esitamine on olnud ajendatud eelkõige lapse huvidest, jätab ringkonnakohus menetlusosaliste määruskaebemenetluses kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel nende endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
36.Laste emale anti 06.11.2023 riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulu, mistõttu jäävad vaatamata määruskaebuse rahuldamata jätmisele laste ema õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.