K. M. maksejõuetusavaldus Võlgnik: K. M. (isikukood XXX), lepinguline esindaja Mart Kuusk, e-post: XXX
Menetlusosalised ja nende esindajad
Usaldusisik: H. I., e-post: XXX Pankrotihaldur: vandeadvokaat Ene Ahas (isikukood XXX), Advokaadibüroo Tetris, XXX, tel XXX, e-post: XXX Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada K. M. maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja K. M. (isikukood XXX) pankrot 10. septembril 2026.a kell 13.00.
3.Nimetada K. M. pankrotihalduriks vandeadvokaat Ene Ahas (isikukood XXX), Advokaadibüroo Tetris, XXX, tel XXX, e-post: XXX.
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 01. oktoober 2026 kell 12.00. Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 3004). Virtuaalselt üldkoosolekul osalemise soovist teatada Harju Maakohtule kolm kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist. Videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga.
Kohustada K. M. vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 01. oktoobril 2026.a kell 11.50. Kui K. M. vannet ei anna, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud
nõuded rahuldatakse viimases järgus.
7.Vabastada usaldusisik H. I. K. M. usaldusisiku kohustustest.
8.Algatada K. M. kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
9.Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta aruande. Esimese aruande esitamise tähtaeg on 10.09.2027.
12.Määrata usaldusisiku H. I.i tasuks 564 eurot (käibemaksu ei lisandu), mis mõista välja võlgnikult K. M. usaldusisiku H. I.i kasuks.
13.Hüvitada usaldusisikule H. I.i kindlaksmääratud usaldusisiku tasu osaliselt, s.o 396 eurot (käibemaksu ei lisandu) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Arexius OÜ (registrikood 14848900) arvelduskontole nr XXX (AS XXX).
14.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
15.Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded Edasikaebamise kord Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD
1.Võlgnik K. M. esitas 18.06.2026 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku makseraskused saanud alguse 2016. aastal, mil ta oli lapsega üksi ning oli sunnitud igapäevaste kulude katmiseks võtma laenu. Esialgu suutis ta laene nõuetekohaselt teenindada, kuid pärast töökoha vahetust tekkisid sissetulekutes katkestused, mille ületamiseks võttis ta täiendavaid laene. Selle tulemusena kasvas laenukoormus selliseks, et töötasust ei piisa enam igapäevaste elamiskulude katmiseks ega võlakohustuste täitmiseks. Võlgnik leiab, et tema maksejõuetus on püsiv ning ainsaks lahenduseks on maksejõuetusmenetluse läbiviimine. Võlgniku hinnangulise on vara väärtus kokku 3000 eurot, mille moodustab 2011. aasta sõiduauto Škoda Superb. Avalduse esitamise seisuga on arvelduskontode jääk kokku 1611,65 eurot. Kinnisvara ega muud olulist vara avalduse kohaselt ei ole. Võlgniku igakuine töine netosissetulek on 2220 eurot, millele lisandub 80 euro ulatuses sotsiaaltoetusi, kokki on tema igakuine kogusissetulek 2300 eurot. Igakuised väljaminekud on avalduse kohaselt kokku 1430 eurot, hõlmates muu hulgas eluasemekulusid, toidu-, transpordi-, side-, tervishoiu- ja ülalpeetavaga seotud kulusid. Võlgniku kohustuste kogusumma on 78 139,93 eurot. Suuremad kohustused on XXX AS-i, XXX AS-i, XXX AS-i
ja XXX OÜ ees ning lisaks on kohustused XXX AS-i ja AS XXX ees. Võlgnik soovis avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohus võttis avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks H. I.i.
2.Usaldusisik esitas kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnik töötab alates 15.05.2023 XXX Aktsiaseltsis ning tema keskmine netosissetulek on ligikaudu 2200–2300 eurot kuus. Võlgnik elab koos täisealise tütrega üürikorteris; tütar töötab 0,5 koormusega ja teenib ligikaudu 400–500 eurot kuus, kuid eluasemekulude kandmises ei osale ning plaanib sügisel õpinguid jätkata. Võlgnikule kuulub 2011. aasta Skoda Superb, mille hinnanguline väärtus on 4500 eurot ja millele on XXX OÜ nõude tagamiseks seatud registerpant. Võlgniku arvelduskontode jääk oli 13.08.2026 seisuga kokku ligikaudu 295 eurot, muu vara võlgnikul puudub. Võlgniku kohustuste kogusumma on ligikaudu 73 673 eurot, millest põhinõuded moodustavad ligikaudu 68 858 eurot. Kohustused tulenevad peamiselt tarbijakrediidi-, refinantseerimis-, krediitkaardi- ja järelmaksulepingutest ning võlausaldajateks on muu hulgas XXX AS, XXX AS, XXX AS, XXX AS, XXX AS ja XXX OÜ. Võlgniku maksejõuetus on kujunenud pikema aja jooksul. Võlgnik alustas kiirlaenude võtmist ligikaudu kümme aastat tagasi ning kasutas laene muu hulgas igapäevaste elamiskulude katmiseks. Hiljem võttis ta refinantseerimislaene varasemate kohustuste tasumiseks, kuid võttis pärast varasemate laenude tasumist uuesti krediiti, mille tulemusena kujunes välja suur laenukoormus. Usaldusisiku hinnangul ei ole võlgnik tema sissetulekuid, vara, vältimatuid elamiskulusid ja ligikaudu 73 600 euro suurust kohustuste mahtu arvestades võimeline oma kohustusi tavapärases korras täitma ning maksejõuetus ei ole ajutine. Usaldusisik peab põhjendatuks võlgniku pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
3.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub rahuldamisele.
4.Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).
5.Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).
6.Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku vara koguväärtus on hinnanguliselt 4795 eurot, kuid teadaolevaid kohustusi on vähemalt 73 673 euro ulatuses (vt p 2). Võlgnikul ei ole seega piisavalt vara, et oma sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused täita.
7.Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti.
8.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui FIMS-s ei ole sätestatud teisiti.
9.Kohus nimetab usaldusisikuks pankrotihalduri, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Usaldusisik H. I. ei ole Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel pankrotihaldur.
10.Ene Ahas on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus nimetab pankrotihalduriks Ene Ahase (PankrS § 31 lg 6).
11.Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).
12.Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja tegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FIMS § 18 lg 8). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
13.FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
14.Võlgnik taotleb enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka usaldusisik peab seda põhjendatuks. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud FIMS § 45 lõikes 3. Kohtule teadaolevalt neid aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohus algatab seetõttu ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
15.Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).
16.Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta aruande (FIMS § 46 lg 3).
17.Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 1).
18.Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4, PankrS § 33 lg 1). Menetluskulud
19.Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).
20.Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).
21.Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 189,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).
22.Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 6 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 94 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Usaldusisikule tuleb seega määrata tasuks 564 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).
23.FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.
24.Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 946 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
25.Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 6 tunni eest summas 396 eurot (alustatud pooltunde 12 × 33), s.o 396 eurot. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et see hüvitatakse usaldusisikule osaliselt riigi vahenditest.
KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE
26.Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.
27.Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2): tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
28.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7). (allkirjastatud digitaalselt) Gerly Kask kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.