Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja A T, e-posti aadress: XXX Kostja: S.O (isikukood XXX), elukoht: XXX kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Jätta B2 Impact OÜ hagi S.O vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
3.Jätta B2 Impact OÜ taotlus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-st 10 ja § 637 lg-st 21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes seaduses sätestatud juhul, muu hulgas kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ning see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 27.08.2025 Viru Maakohtule hagi S.O (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt välja arvelduskrediidilepingust nr xxxx tuleneva põhivõla 1157,32 eurot, intressi 202,65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 52,96 eurot, seadusjärgse viivise põhivõlalt alates 29.08.2025 kuni põhivõla tasumiseni ja sissenõudmiskulu 30 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning tunnistada otsus viivitamata täidetavaks.
2-25-13981
1.1.Hagi kohaselt sõlmisid ESTO AS ja kostja 27.11.2019 tähtajatu arvelduskrediidilepingu nr xxxx krediidilimiidiga 2000 eurot, fikseeritud intressimääraga 41,9% aastas ja krediidi kulukuse määraga 54,16% aastas. Lepingu järgi tuli tasuda igakuiselt 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ning intress.
1.2.Hageja väitel sai kostja lepingu kestel krediiti kokku 2965 eurot ja tasus enne lepingu lõppemist kokku 4610,10 eurot. Hageja arvestas maksetest põhiosa katteks 1592,78 eurot, intressi katteks 2993,52 eurot ning tasude katteks 23,80 eurot. Pärast lepingu lõppemist tasus kostja veel 214,90 eurot.
1.3.Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega 17.12.2024 seisuga: arve kuupäev: 01.09.2024 arve nr U2227163, arve kuupäev: 01.10.2024 arve nr U2298603, arve kuupäev: 01.11.2024 arve nr U2312017, arve kuupäev: 01.12.2024 arve nr U2353390. Krediidiandja saatis 02.12.2024 kostja lepingus märgitud eposti aadressile teate, andes 224,90 euro suuruse võlgnevuse tasumiseks tähtaja 16.12.2024 ja teatades, et tähtaja edutul möödumisel loetakse leping lõpetatuks. Teates märgiti tasumata krediidijäägiks 1372,21 eurot.
2.Kohus jättis 15.09.2025 hagi käiguta ja kohustas hagejat muu hulgas esitama vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kinnitavad konkreetsed andmed, krediidianalüüsi, kostja pangakonto väljavõtte ning selgituse kahe ülalpeetava arvestamise kohta. Kohus märkis, et esitatud selgitused ja hagi lisa 3 ei olnud piisavad.
3.Hageja jäi 15.09.2025 seisukohale, et krediidiandja ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ning teatas, et rikkumise tuvastamisel tuleb nõue lugeda tasutuks, sest ümberarvestust ei ole võimalik esitada. Hageja ei esitanud pangakonto väljavõtet ega täiendavat krediidianalüüsi.
4.Kohus võttis hagi 26.09.2025 menetlusse ja määras asja lahendamiseks lihtmenetluse. Kostjale olid hagimaterjalid kätte toimetatud 10.12.2025 tööandja kaudu. Kostja ei ole tähtajaks ega käesolevaks ajaks vastust hagile esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus varalise nõudega hagi lihtsustatud korras, kui hagi hind ei ületa seaduses sätestatud määra. Käesolev asi on menetlusse võetud lihtmenetlusena. TsMS § 444 lg 2 alusel võib kohus lihtmenetluse otsuse põhjendavas osas piirduda õigusliku põhjenduse ja nende tõendite märkimisega, millele kohtu järeldused rajanevad.
7.Poolte 27.11.2019 sõlmitud leping (dtl 19-20) on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Krediidiandja tegutses majandus- ja kutsetegevuses ning kostja sõlmis lepingu füüsilise isikuna. Kohtul tuleb tarbijakrediidilepingu imperatiivsete piirangute järgimist kontrollida omal algatusel (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 13).
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg-te 1 ja 2 järgi peab krediidiandja enne lepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija võimet krediit lepingutingimustel tagasi maksta, ning hindama muu hulgas tarbija varalist seisundit, regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja lepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimalikku suurenemist. VÕS § 4034 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud andmeid mõistlikul viisil kontrollida. Kohustuse täitmist tõendab VÕS § 4034 lg 13 järgi krediidiandja.
9.Hagiavalduse p 6 järgi lähtus krediidiandja kostja taotluses avaldatud 1600-eurosest sissetulekust, Pensionikeskuse nelja kuu keskmisest sissetulekust 1027,34 eurot ja kostja avaldatud 450-eurostest finantskohustustest ning tegi päringud Creditinfo ja taust.ee andmebaasidesse. Selle tõendamiseks on hageja esitanud hagiavaldusega koos Lisa 3 (dtl 58), mis ei kajasta aga kostja tavapäraseid majapidamiskulusid, kahe ülalpeetavaga seotud kulusid, kohustuste algdokumente ega automatiseeritud metoodika arvulist tulemust.
10.Hageja ei esitanud kohtu 15.09.2025 määruses nõutud pangakonto väljavõtet ega muid tõendeid, mille põhjal saaks kontrollida kostja tegelikke regulaarseid kulusid, olemasolevaid 2(3)
2-25-13981
kohustusi ja ülalpidamiskohustuste mõju. Andmebaasipäringutele viitamine ja tarbija avaldatud kohustuste summa ei tõenda nende andmete piisavat kontrollimist. Kostja hilisem lepingu täitmine ei tõenda, et krediidivõimelisust hinnati enne lepingu sõlmimist seaduses nõutud viisil.
11.Seetõttu leiab kohus, et krediidiandja ei ole tõendanud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustuse täitmist ning vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.
12.VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse rikkumise korral tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr, kui see ei ole suurem kokkulepitud määrast, ning muid tasusid tarbija ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Lepingu sõlmimise ajal oli VÕS § 94 lg 1 järgne intressimäär 0%.
13.Hageja enda andmetel sai kostja krediiti kokku 2965 eurot (dtl 25-57) ja tasus juba enne lepingu lõppemist 4610,10 eurot ning pärast lepingu lõppemist veel 214,90 eurot. Kui VÕS § 4034 lg 7 kohaselt jätta arvestamata lepinguline intress ja muud lepingulised tasud ning lugeda kostja maksed põhiosa katteks, ületavad kostja maksed talle kasutusse antud krediidi 2965 eurot. Seega ei ole kostjal tasumata põhivõlga.
14.Kuna tasumata põhivõlga ei ole, ei kuulu rahuldamisele ka lepingulise intressi nõue, sissenõutavaks muutunud viivise nõue ega edasiulatuva viivise nõue. Samal põhjusel ei ole tõendatud, et hagejal tekkis kostja makseviivituse tõttu õigus nõuda 30 euro suurust kohtuvälist sissenõudmiskulu.
15.Hageja on 15.09.2025 vastuses ise märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb nõue lugeda tasutuks.
16.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta tervikuna rahuldamata. Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda. Toimikust ei nähtu kostja menetluskulude olemasolu ega nende kindlaksmääramise taotlust. Seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. (digitaalselt allkirjastatud) Kaire Pullerits kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.