lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-11204/9

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 31.08.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-11204/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.08.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1341
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(TAGASELJAOTSUS)

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. august 2026. a, Jõhvi

Kohtuasja number

2-26-11204

Kohtuasi

A. K. hagi S. K. vastu elatise suurendamise nõudes

Menetlusosalised

Hageja: A. K. (ik XXX) Hageja seaduslik esindaja: A. B. (ik xxx, elukoht: xxx, epost: xxx) Hageja lepinguline esindaja: N. B., (e-post XXX) Kostja: S. K. (ik XXX, elukoht: XXXe-post XXX)

RESOLUTSIOON

A. K. hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Muuta Viru Maakohtu 24.04.2024 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-24-5156 S. K.lt väljamõistetud elatise suurust (suurendada) ja välja mõista S. K.lt alates 21.05.2026.a. elatis A. K. kasuks igakuise elatusrahana 318 (kolmsada kaheksateist) 62 senti (sh baassumma 295,86 eurot, lisandub 3% Eesti vabariigi keskmist brutokuupalgast 62,76 eurot, millest on maha võetud pool lapsetoetusest ehk 40 eurot) kuni A. K. täisealiseks saamiseni s.o kuni xxx või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele.
3.Väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks A. B. arvelduskontole nr EExxx selgitusega „A. K. elatis“. 1(5)

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 14.10.20262-25-130932/16Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 13.10.20262-26-7415/16Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 13.10.20262-26-17452/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 13.10.20262-26-10616/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 13.10.20262-26-18970/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 12.10.20262-26-17996/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
4.
Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (RLS § 59 lg 19) 385 eurot ja maksekorraldus esitada kohtule.

ASJAOLUD

1.A. K. esitas 21.05.2026 oma seadusliku esindaja kaudu Viru Maakohtule hagi S. K. vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõistis Viru Maakohus 24.04.2024 otsusega tsiviilasjas nr 2-24-5156 S. K.lt hageja A. K. kasuks välja elatise 200 eurot kuus alates 1.04.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja taotleb väljamõistetud elatise suurendamist. Pärast kohtuotsuse tegemist on A.i vajadused ja ülalpidamiskulud oluliselt suurenenud; lisandunud on hariduse, huvitegevuse ja keeleõppega seotud kulud (sealhulgas koolikulud, ujumistreening ning eesti keele lisatunnid). Samuti on suurenenud toidu-, kommunaal-, hügieeni- ja muud igapäevased kulutused seoses üldise hinnatõusuga. A.i igakuised kulud kokku ligikaudu 811 eurot, millest suurema osa moodustavad toidu-, eluaseme-, hariduse- ja huvitegevusega seotud väljaminekud. Kostjal on tekkinud elatise võlgnevus, mille sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlus. S. K. ei osale alates 2026. aasta märtsist lapse kasvatamises ega veeda lapsega aega. Hageja palub suurendada 24.04.2024 kohtuotsusega väljamõistetud elatist kehtiva miinimummäärani 318,62 euroni kuus alates hagi esitamisest kuni A.i täisealiseks saamiseni.
2.Kohus võttis 22.05.2026. a määrusega hagi menetlusse, saatis kostjale hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega ning kohustas kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kui viimane ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata. S. K.le toimetati hagiavaldus lisadega isiklikult kätte 31.07.2026.a. Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastanud ega vastuväiteid esitanud ei ole. 2(5)
3.Hageja taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega kui kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vasta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.

6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna S. K. ei ole kohtu määratud tähtajaks hagile vastanud, loeb kohus, et kostja on hagis esitatud väited (sh nõude suuruse) omaks võtnud.
7.Hageja taotleb hagiavalduses Viru Maakohtu 24.04.2024.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-245156 väljamõistetud elatise suurendamist kehtiva miinimummäärani (PKS § 101 järgi arvestatud miinimummäärani). TsMS § 459 lg 1 kohaselt võib pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda kumbki pool uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist lahendis, kui: - oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja - hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib lahendit muuta alates uue hagi esitamise ajast. Käesolevas tsiviilasjas esitati hagiavaldus elatise suuruse muutmiseks 21.05.2026.
8.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lg 2 tulenevalt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja soovib elatise väljamõistmist muutuva suurusena. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa.
9.Elatist arvutatakse järgmiselt: 9.1 Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma (PKS § 101 lg 3). Baassumma ühe lapse kohta on alates 1.04.2026 295,86 eurot. Baassummat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. 9.2 Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 g 4). Keskmine brutokuupalk 2025. aastal oli 2092 eurot. Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. Arvestus kujuneb järgmiselt: 3(5)

2092 x 0,03 = 62,76 eurot ehk 295,86+62,76 = 358,64 eurot. 9.3 PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot (alates 1.01.2023.a.). Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 40 eurot. PKS § 101 järgi arvestatud elatise miinimummäär on seega alates 1.04.2026 358,64 – 40 = 318,64 eurot. 9.4 PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hagiavalduse kohaselt kostja lapse ülalpidamises ega kasvatuses ei osale (kostja eeltoodud väidet millegagi ümber lükanud ei ole), seega PKS § 101 lg 6 käesoleval juhul kohaldatav ei ole.

10.Hagiavaldus esitati kohtule 21.05.2026.a. Kohus suurendab elatist alates 21.05.2026. aastast (so alates elatise suuruse muutmise hagi kohtule esitamisest) PKS § 101 arvestatud määrani, mis alates 1.04.2026 on 318,64 eurot ja mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil. Kohus mõistab suurendatud elatise kostjalt välja kuni A. K. täisealiseks saamiseni või lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist näiteks kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras või on lapse vajadused oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada).
11.TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 4(5)

Piret Raik kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.10.20262-26-21737/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 09.10.20262-26-4526/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja