Elisa Eesti AS-i hagi A.F-i vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
795 eurot 58 senti
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja AS Elisa Eesti AS (registrikood 10069659), esindaja Sigrid Rahkema Kostja A.F (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
14. mai 2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi ja mõista A.F-ilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja põhivõlg 397 eurot 73 senti ja viivis 397 eurot 73 senti.
2.Jätta menetluskulud A.F-i kanda.
3.Mõista 800 eurot.
A.F-ilt
Elisa
Eesti
AS-i
kasuks
välja
menetluskulude
katteks
4.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb A.F-il tasuda Elisa Eesti AS-ile menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
5.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.AS Elisa Eesti AS (hageja) esitas 17. jaanuaril 2024 Tartu Maakohtule hagi A.F-i (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 735 eurot 38 senti ja sissenõutavaks muutunud viivised 239 eurot 10 senti ning viivised alates 18. jaanuarist 2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 4. juunil 2019 seadmete rendilepingu ja teenuse osutamise lepingu nr L-1148749, mille alusel osutas hageja kostjale interneti- ja teleteenuseid ja kostja rentis hagejalt vajalikud seadmed. Lepingute alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Kostja ei tagastanud renditud seadmeid hagejale. Kostja on jätnud tasumata arved summas 735 eurot 38 senti. Viivis alates 1. juunist 2020 kuni 17. jaanuarini 2024 on 239 eurot 10 senti. Hageja 12. novembri 2025. a seisukoha kohaselt on kostja esitatud täitemenetluse lõpetamise otsus tehtud seoses teise võlaga. Kostja on selle võla tasunud ja menetlus lõpetati 17. juunil 2021. Hageja selgitas, et kostja on tasunud hagejale 329 eurot 11 senti, mille hageja arvestab põhivõla katteks. Hageja arvestab põhiosast maha viivised 8 eurot 54 senti. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 397 eurot 73 senti ja sissenõutavaks muutunud viivised 263 eurot 69 senti ning edasiulatuva viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni lepingus ettenähtud määras, s.o 0,05% aastas. Kostja põhivõlg 14. juuni 2026. a seisuga hageja ees on 397 eurot 73 senti, mis koosneb järgmistest arvetest: 1) arve nr TA-121755, mis esitati 29.02.2020, maksetähtajaga 31.03.2020 summas 124,38 eurot, millest on tasumata 116,18 eurot; 2) arve nr TA-121768, mis esitati 29.02.2020, maksetähtajaga 31.03.2020 teenuse ennetähtaegse katkestamise eest summas 124,38 eurot; 3) arve nr A-36627729, mis esitati 01.03.2020, maksetähtajaga 31.03.2020 seadmete veebruarikuu rendi ja võla tõttu piiratud teenuse eest summas 22,97 eurot; 4) arve nr A-36722392, mis esitati 01.04.2020, maksetähtajaga 30.04.2020 seadmete märtsikuu rendi eest summas 8,97 eurot; 5) arve nr NA-122711, mis esitati 28.04.2020, maksetähtajaga 28.04.2020 summas 117,00 eurot, mis on esitatud seadme Üle õhu modem tagastamata jätmise eest; 6) arve nr A-36930484 (hagiavalduse lisa 4, lk 10), mis esitati 01.05.2020, maksetähtajaga 31.05.2020 summas 8,23 eurot, mis on esitatud seadmete aprillikuu rendi eest. Arved nr NA-122630 ja NA-122631, mis esitati hübriidbokside tagastamata jätmise eest on kostja tasunud. Nõude aegumine algas 2020. a lõppemisest ning hagiavalduse esitamise ajaks ei ole nõue aegunud.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja on võla tasunud (lisatud täitemenetluse lõpetamise otsus nõude rahuldamise kohta). Kostja väitel ei ole hageja esitanud arveid ega teenuse osutamist tõendavat dokumenti. Iseteenindus ei näita ühtki arvet ega lepingut.
Nõue on aegunud TsÜS § 146 lg 1 kohaselt. Aegumistähtaeg lõppes hiljemalt 20. november 2023, maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud pärast 3 aasta möödumist. Kostja tagastas seadmed hagejale postiga. Hagejalt ei saabunud tagastuse kinnitust. Kostja selgitas 28. mail 2026, et ta on tasunud Elisa Teleteenused AS-i arveldusarvele 140 eurot (maksekorraldus lisatud).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Kohus loeb asja materjalide põhjal tuvastatuks alljärgnevad asjaolud:
hageja ja kostja sõlmisid 4. juunil 2019 seadmete rendi- ja/või müügilepingu (dtl 31), mille kohaselt renditi kostjale üle õhu modem Huawei B525 (vara maksumus 117 eurot), hübriidboks Netgem N7800 (vara maksumus 70 eurot) (seadme komplekti kuuluvad hübriidboksi kaugjuhtimispult (10 eurot), HDMI kaabel (10 eurot), Modemi/ ruuteri võrgukaabel (2 eurot), hübriidboksi adapter (20 eurot), SIM kaart (vara maksumus 10 eurot); hageja ja kostja sõlmisid 4. juunil 2019 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu (dtl 33), mille kohaselt tellis kostja endale hagejalt Elisa Elamuse üle õhu: TV + piiramatu koduinternet, hübriidboksi, SIM kaardi ja modemi rendi; sõlmitud lepingute alusel sai kostja endale soodushinnaga (0 eurot) teleri LG 32" HD (dtl 34); eritingimustel teenuslepingu sõlmimise tingimuseks oli kliendi poolt teenuslepingus nimetatud põhiteenuse tarbimine 24 kuu jooksul müügilepingu sõlmimisest (dtl 34). hageja on esitanud kohtule arved nr A-36098162 (dtl 48) ja nr A-36306295 (dtl 49), mille alusel hageja võlga sisse ei nõua. Hageja on esitanud kohtule ka 27. aprillil 2020. a arve nr NA-122630 (dtl 54) ja arve nr NA-122631 (dtl 55) summas 70 eurot (hübriidboksi maksumus), kokku 140 eurot. Ka nende arvete alusel hageja võlga ei nõua. Kostja on esitanud kohtule maksekorralduse väljavõtte (dtl 159), mille kohaselt on kostja tasunud hagejale 8. aprillil 2022 140 eurot, selgitusega rendiseadmed. Hageja on selles osas oma nõuet vähendanud; kostjale on esitatud 22. jaanuaril 2020 lepingu ülesütlemise teade (dtl 167), milles anti tähtaeg 31. jaanuarini 2020 võla tasumiseks. Teates on selgitatud, et kui võlgnevust nimetatud tähtajaks ei tasuta, siis piiratakse teenust ning lõpetatakse leping, mistõttu tuleb seadmed tagastada Elisa esindusse või tellida neile järele tehniku (tasuline teenus).
5.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooled sõlmisid 4. juunil 2019 TV ja koduinterneti teenuse osutamise lepingu ning seadmete rendilepingu, mille alusel kohustus hageja osutama kostjale lepingus kokkulepitud teenuseid ning võimaldama kasutada lepingus nimetatud seadmeid. Kostja kohustus tasuma teenuste eest lepingus ja hinnakirjas sätestatud tasu ning täitma muud lepingust tulenevad kohustused. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta on lepingus kokkulepitud teenust saanud, sh väljastati temale renditud seadmed. Asja materjalidest nähtub, et kostja jäi lepinguliste arvete tasumisega viivitusse ning hageja lõpetas teenuse osutamise.
6.Kohus võtab esmalt seisukoha hageja nõude aegumise kohta. Hageja on esitanud nõude ajavahemiku 29. veebruarist 2020 kuni 1. maini 2020 esitatud arvete alusel. Kõige varasem arve nr TA-121755 on esitatud 29. veebruaril 2020 maksetähtajaga 31. märts 2020.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 154 sätestab, et korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Käesoleval juhul tulenevad hageja nõuded perioodilistest teenustasudest, mida esitati eraldi arvete alusel. Kõige varasema arve nr TA-121755 alusel muutus nõue sissenõutavaks maksetähtpäeva järgnevast päevast, s.o 1. aprillil 2020. Järelikult algas selle nõude kolmeaastane aegumistähtaeg 1. jaanuaril 2021. Nõue saaks aeguda seega 1. jaanuaril 2024, kui aegumine ei katkenud ega peatunud. Sama põhimõte kehtib ka teiste hageja poolt ajavahemiku 29. veebruar 2020 kuni 1. mai 2020 eest esitatud arvete suhtes. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse
20.novembril 2023. Kohtute praktika kohaselt peatub nõude aegumistähtaeg maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega. Seega ei saanud hageja nõuded, mille suhtes oleks aegumistähtaeg lõppenud alles 1. jaanuaril 2024, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks olla aegunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue ei ole aegunud.
7.Järgmisena käsitleb kohus, kas hageja põhivõla ja viivisenõue on põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning sama lõike p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
7.1.Hageja on edastanud kostjale 29. veebruaril 2020. a arve nr TA-121755 (dtl 50) summas 124 eurot 38 senti, millest on hageja hinnangul tasumata 116 eurot 18 senti. Hageja on edastanud kostjale ka samal kuupäeval arve nr TA-121768 (dtl 51) summas 124 eurot 38 senti Hageja selgituste (dtl 170) kohaselt on tegemist trahviarvetega lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest (leppetrahv summas 124 eurot 38 senti ja seadme jääkväärtus 124 eurot 38 senti). Poolte vahel sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingu eritingimuste (dtl 34) kohaselt sai kostja LG 32" HD teleri soodushinnaga 0 eurot. Teleri 0-eurose hinnaga saamise eelduseks oli kostja kohustus tarbida lepingus nimetatud põhiteenust 24 kuu jooksul müügilepingu sõlmimisest. Eritingimustes on kokku lepitud, et kui kostja tähtajalise kohustuse ajal ütleb teenuslepingu üles, lõpetab teenuse tarbimise, peatab teenuse tarbimise, vormistab teenuse ümber teise isiku nimele, vahetab teenuse mõne muu teenuse vastu või teenuse osutamine piiratakse kostjast tuleneva asjaolu tõttu, tuleb kostjal tasuda hagejale leppetrahv summas 199 eurot. Samuti oli kokku lepitud, et leppetrahvi suurus väheneb kuupõhiselt proportsionaalselt lepingu täitmise ajavahemiku võrra. Kostja rikkus nimetatud tähtajalist kohustust, kuna tema lepinguline teenuse tarbimine lõppes enne 24-kuulise tähtaja möödumist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 kohaselt võib kahjustatud lepingupool lepingu rikkumise korral nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Kuna kostja ei ole vaidlustanud ega tõendanud asjaolu, et ta oleks 24-kuulise kohustuse nõuetekohaselt täitnud, ning teenuse kasutamine lõppes enne tähtaja möödumist, siis on hagejal õigus nõuda lepingus ette nähtud leppetrahvi. Leppetrahvi suuruse määramisel tuleb
lähtuda lepingus kokkulepitud kuupõhisest vähendamisest. Seega ei ole hagejal alust nõuda suuremat summat kui eritingimustes kokkulepitud ja lepingu täitmise aja võrra proportsionaalselt vähendatud leppetrahv. Hageja arvestuste järgi on leppetrahvi suuruseks 116 eurot 18 senti. Kostja ei ole leppetrahvi suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata leppetrahv summas 116 eurot 18 senti arve nr TA-121755 alusel. Lisaks leppetrahvile tuleneb eritingimustest kostjale kohustus hüvitada teleri väärtus ehk jääkmaksumus juhul, kui 24-kuuline tähtajaline kohustus jääb täitmata. Lepingus on sätestatud, et teenuslepingu korralisel ülesütlemisel kohustub klient hüvitama seadme jääkväärtuse. Seadme jääkväärtus võrdub kokkuleppe kohaselt seadme tavahinnaga, mis on 199 eurot, jagatuna proportsionaalselt tähtajalise kohustuse perioodiga. Kohus leiab, et nimetatud lepingutingimus reguleerib olukorda, mil tähtajalise kohustuse lõppemise asemel lõpeb leping enne tähtaja saabumist. Tingimuse eesmärk on sätestada, milline rahaline kohustus jääb kliendile juhul, kui teenusleping lõpetatakse enne kokkulepitud tähtajalise kohustuse lõppemist. Teleri jääkväärtuse nõue ei ole seega käsitatav leppetrahvina, vaid lepingust tuleneva seadmega seotud hüvitisena, mille suurus on poolte vahel lepingus ette kindlaks määratud. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks teleri jääkväärtuse tasunud, ega esitanud tõendeid arve tasumise kohta. Samuti ei ole kostja esitanud konkreetset vastuväidet selle kohta, et teenusleping ei oleks lõppenud enne tähtajalise kohustuse perioodi lõppu, et teleri jääkväärtuse arvutamisel oleks lähtutud lepingust erinevatest alustest või et nõutav jääkväärtus 124 eurot 38 senti oleks valesti arvutatud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on tõendanud oma nõude aluseks oleva lepingulise suhte ning esitanud lepingutingimuse, millest tuleneb seadme jääkväärtuse hüvitamise kohustus ja selle arvutamise alus. Hageja on samuti esitanud andmed, millest tuleneb nõutava jääkväärtuse suurus. Asjaolu, et lepingu lõpetamise põhjuseks oli kostja poolt arvete tasumata jätmine, ei vabasta kostjat lepingus kokku lepitud seadmega seotud rahalise kohustuse täitmisest. Kostja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid, millest nähtuks, et hagejal puudus õigus teenusleping lõpetada või et teleri jääkväärtuse nõudmine oleks vastuolus poolte kokkuleppega. Kohus leiab seega, et hageja on tõendanud teleri jääkväärtuse hüvitamise nõude aluse ja suuruse. Kostja ei ole nõuet konkreetsete väidete ega tõenditega ümber lükanud. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista teleri jääkväärtus summas 124 eurot 38 senti.
7.2.Hageja on edastanud kostjale 1. märtsil 2020. a arve nr A-36627729 (dtl 52) summas 22 eurot 97 senti (veebruarikuu seadmete rent ja võla tõttu piiratud teenus), 1. aprillil 2020. a arve nr A-36722392 (dtl 53) summas 8 eurot 97 senti (märtsikuu seadmete rent), 1. mail 2020 arve nr A-36930484 (dtl 57) summas 8 eurot 23 senti (seadmete aprillikuu rent). Hageja väitel on kostja jätnud nimetatud arved tasumata. Hageja on esitanud lepingu ning arved, millest nähtub kostjale osutatud televisiooni- ja koduinterneti teenusega seotud seadmete renditasu suurus ja tasumise tähtajad. Kostja ei ole esitanud konkreetseid väiteid ega tõendeid selle kohta, et nimetatud renditasud oleksid tasutud, samuti ei ole kostja väitnud, et hagejal puudus õigus seadmete eest renditasu nõuda või et renditasu suurus ei vastanud poolte kokkuleppele. Arvestades, et seadmete kasutamise eest renditasu maksmise kohustus tulenes poolte vahel sõlmitud lepingust, hageja on tõendanud renditasu suuruse ja sissenõutavuse ning kostja ei ole
esitanud konkreetseid väiteid ega tõendeid selle kohta, et nimetatud summad oleksid tasutud, on hageja tõendanud seadmete renditasu nõude aluse ja suuruse. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista arvete nr A-36627729, nr A36722392 ja nr A-36930484 alusel arvestatud võlg, s.o kokku 40 eurot 17 senti.
7.3.Hageja on edastanud 2. aprillil 2020 kostjale arve nr NA-122711 (dtl 56) summas 117 eurot (üle õhu modemi tagastamata jätmise eest). Seadmete rendi ja/või müügilepingu p-st 3 tuleneb, et lepingu lõppemisel on klient kohustatud seadme tagastama 7 päeva jooksul Elisa esinduses või tellib tehniku järele (tasuline teenus). Kui klient ei tagasta seadet, on Elisal õigus nõuda kliendilt sisse seadme lepingu - või hinnakirjajärgne väärtus vastavalt Elisa poolt esitatud nõudele. Hageja väitel ei ole kostja talle üle õhu modemit tagastanud. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks modemi hagejale tagastanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt lasub pooltel kohustus tõendada asjaolusid, millele nad tuginevad. Kui kostja väidab, et tema tagastamiskohustus on täidetud, peab ta esitama selle kohta asjakohased tõendid. Kuna selliseid tõendeid esitatud ei ole, ei ole kostja seadme tagastamist tõendanud. Kuna kostja ei ole lepingust tulenevat seadme tagastamise kohustust täitnud, on hagejal õigus nõuda seadme tagastamise asemel selle väärtuse hüvitamist ulatuses, milles see on lepingu ja asjaolude kohaselt põhjendatud. Sõlmitud lepingu kohaselt oli üle õhu modemi väärtus 117 eurot. Seetõttu tuleb kostjalt välja mõista tagastamata jäetud üle õhu modemi lepingus näidatud väärtus, s.o 117 eurot.
7.4.Eeltoodust lähtudes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg kogusummas 397 eurot 73 senti.
7.5.Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist põhivõlalt alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni lepingus ette nähtud määras 0,05% päevas. Viivise nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingusu üldtingimuste p-st 10,1, mille järgi on hagejal õigus nõuda rahalise maksega viivitamise korral viivist tähtaegselt laekumata summalt 0,05% kalendripäevas. Kostja on jätnud lepingust tulenevad rahalised kohustused tähtaegselt täitmata ning on seega sattunud kohustuse täitmisega viivitusse. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist nende rahaliste kohustuste osas, mille tasumisega kostja on viivitanud. Hageja on arvestanud viivist viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast, s.o 1. juunist 2020 kuni 14. juunini 2026 (viimase seisukoha esitamise kuupäev) saades viivise suuruseks 438 eurot 50 senti, kuid hageja nõuab viivise väljamõistmist põhivõla suuruses summas, s.o 397 eurot 73 senti. Hageja on esitanud andmed tasumata arvete, nende tasumise tähtpäevade ning viivise arvestuse kohta. Hageja esitatud arvestusest nähtub, millisest põhivõlast, millise ajavahemiku eest ja millises ulatuses viivist nõutakse. Kostja ei ole viivise arvestust konkreetselt vaidlustanud ega esitanud tõendeid selle kohta, et põhivõlg oleks tasutud või et viivise arvestamisel oleks lähtutud valest ajavahemikust või määrast. Samuti ei ole kostja esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et viivise nõudmise õigus oleks välistatud.
Poolte kokkulepitud viivisemäär on 0,05% päevas. VÕS § 113 lg 1 võimaldab pooltel kokku leppida seadusjärgsest viivisemäärast erineva viivisemäära. Seega tuleb lähtuda poolte lepingus kokku lepitud viivisemäärast, kui puudub alus kokkuleppe kohaldamata jätmiseks. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 397 eurot 73 senti. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
8.Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
9.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 2497 eurot (riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 13 tunni eest 169 eurot tund (käibemaksuta), s.o 2197 eurot, dtl 168). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga (280 eurot). Hageja lepinguline esindaja taotleb menetluskulu hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse eest summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. See tähendab, et need kulud kannab TsMS § 162 lg 1 alusel kostja. Seadusega on avaldajale maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse osutamisele kulunud aeg ei ole põhjendatud täies ulatuses. Hageja lepingulisel esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 13 tundi. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Hinnates ja analüüsides õigustoimingutele kulunud aega, kohtule esitatud menetlusdokumentide arvu, sisu ja mahtu ning asja keerukust, sh seda, et asjas toimus üks kohtuistung ning menetlusosalised ei esitanud menetluses palju seisukohti ja menetlusdokumente, leiab kohus, et põhjendatud ja mõistlik ajakulu kokku tehtud toimingutele on 5 tundi. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et hageja on esitanud selge täpsustatud nõudeavalduse alles 2026. a juunis (varasemalt kohtuistungil vaidlesid pooled asjaolude üle, mille osas hiljem pole hageja nõuet esitanud). Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta). Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot. Seega on hageja lepingulise esindaja tasu 500 eurot (5 x 100, käibemaksuta). Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 800 eurot (280 + 20 + 500, käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 800 eurot.
Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
10.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.