Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

ettevõtte, kes sõlmis töövõtulepingu kindlustusvõtjaga oma majandus- või kutsetegevuses. Enne uue boileri paigaldamist oli samasse seina paigaldatud vana veeboiler, mis pidas vastu 5-6 aastat. Uus boiler paigaldati eelmise boileri kinnitusaukude alla (lisa 18). Kindlustusvõtja pöördus kostja kui spetsialisti poole veeboileri professionaalseks paigaldamiseks, tuginedes tema erialastele oskustele ja teadmistele. Lisaks oli ta varem kasutanud kostja teenuseid veeboilerite paigaldamiseks (lisa 18). Ta eeldas, et paigaldustöö tehakse professionaalselt ja kvaliteetselt.. Kindlustusvõtja soovis kasutada uut veeboilerit sihtotstarbepäraselt ehk sooja vee kasutamiseks. Ta ei saanud eeldada, et pärast töö üleandmist võib korteris tekkida ulatuslik veekahju veeboileri ebakvaliteetse paigaldamise tõttu. Kostja oli teadlik veeboileri paigaldamise eesmärgist ehk K. A. soovib kasutada boilerit vee soojendamiseks. Kostjalt sai eeldada spetsiifilisi eriteadmisi töö objekti kasutusvõimaluste ning sobivust tellijale tulenevalt kasutuse eesmärgist ja kostja pidi tagama, et töö oleks eesmärgipäraselt pikaajaliselt kasutatav. Kostja paigaldas veeboiler 25.10.2023 (lisa 20) ja andis töö üle K. A.ile samal päeval. Kahjujuhtum tekkis 24.11.2023 (lisa 2). Töö üleandmisest ei olnud möödunud 6 kuud. Kahju tekkis ebakvaliteetse paigaldustöö tõttu. Kuue kuu jooksul töö üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal VÕS § 642 lg 2 lause 2 järgi. VÕS § 642 lg 2 lause 1 kohaselt vastutab kostja töövõtjana töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmnesid kahe aasta jooksul alates töö K. A.ile üleandmisest. Rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1). K. A. teatas kostjale lepingutingimuste mittevastavusest mõistliku aja jooksul ehk koheselt pärast selle avastamist VÕS § 644 lg 1 lause 2 järgi (lisa 22). K. A. kirjutas piisavalt täpselt, milleni viis töö mittevastavus lepingutingimustele ja mis oli juhtunud tema korteriga. Täidetud on VÕS § 644 lg 2 sätestatud eeldus. Kahjujuhtumi tõttu sai kahjustada korteri siseviimistlus ja seal asuv muu vara. Korter vajas parandamistööd, et taastada eriomand sellisena, mis seisundis see oli enne kahju tekkimist (VÕS § 127 lg 1). Hageja hüvitas kindlustusvõtja vara ja taastamistööde eest kokku 10325,85 eurot. Kostja vastutab tekkinud kahju eest. Hagejal on nõue kostja vastu kindlustushüvitisena välja makstud summa ulatuses VÕS § 492 lg 1 järgi. Kindlustusvõtja saatis hagejale maksekorralduse, mille kohaselt oli ta maksnud boileri ja selle paigaldamise eest Atlanticbaltic OÜ-le 352 eurot (lisa 21). Kindlustusvõtja oli kahjujuhtumi järgselt teatanud kostjale boileri kukkumisest, mille peale kostja helistas kannatanule ja palus vabandust (lisa 22). Kostja ei pakkunud kindlustusvõtjale abi kahju hüvitamiseks. Hageja üritas kindlustusjuhtumi menetlemise käigus saada kostjalt saada arvamust boileri kukkumisese kohta, aga kostja päringule ei reageerinud (lisa 23). Hageja leiab, et kahjujuhtum toimus seetõttu, et boiler ei olnud piisavalt kvaliteetselt paigaldatud, sest vastasel juhul poleks paigaldatud boiler maha kukkunud 4 nädalat hiljem pärast selle paigaldamist. Hageja esitas 26.06.2024 kostjale tagasinõude 10325,85 euro hüvitamiseks ja palus selgitust (lisa 24, 25). 04.07.2024 vastas kostja, et ei ole nõus esitatud nõudega, selgitusi ei andnud ja võlga ei tasunud. Hageja saatis kostjale kaks meeldetuletuse e-kirja, millele kostja ei vastanud (lisa 26). 01.08.2024 palus kostja lepinguline esindaja esitada täiendavad dokumendid kahjujuhtumi kohta ning hageja esitas palutud dokumendid samal päeval (lisa 27). Hageja andis tähtaja nõudekirjale vastamiseks kuni 12.08.2024 (lisa 28). Kostja ei reageerinud kirjale.

Kostja vastuväited hagile Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Ei ole võimalik aru saada, millest järeldab hageja, et veeboiler kukkus alla ebapiisava paigalduse tõttu. 25.11.2023 ega muul ajal ei kutsutud kostja esindajat XXX korterisse ja kostja ei saanud korterit üle vaadata ega tuvastada boileri seinalt kukkumise põhjuseid. Seda ei tõenda üksnes kindlustusvõtja enda arvamus, kes on huvitatud korteri remondist. Atlanticbaltic OÜ on tegutsenud märgitud alal alates 2013. a, so enam kui 10 aastat ning on selle aja jooksul paigaldanud tuhandeid veeboilereid, kuid varasemalt ei ole ükski veeboiler seinalt maha kukkunud. Veeboileri seinalt mahakukkumise tekkepõhjuseks ei pea tingimata olema üksnes paigaldaja poolne ebakvaliteetne paigaldustöö, vaid võimalik on asjaolu, et ebakvaliteetne oli vannitoa sein (nt ei olnud vannitoa sein piisava kandevõimega, vannitoa sein oli saanud niiskus- või veekahjustusi jne). Boileri seinalt iseeneslik allakukkumine, kus 10,00 mm läbimõõduga puidupoldid, mis kinnituvad keermega puitu, millega boiler oli paigaldatud ja kus polt töötab raskusjõuga lõikele, mitte tõmbele, on ilma kõrvalise abita vähe tõenäoline. Seega võib kahtlustada korteriomaniku poolset juhuslikku või tahtlikku boileri füüsilist mõjutamist, mis tingis boileri mahakukkumise. Välistatud ei ole seina ehitustehnilised puudused. Sagedased on kindlustuspettused. Hageja pidanuks koheselt peale kahju juhtumit võtma ühendust kostjaga, et selgitada välja kostja arvamus, ja et oleks saanud üle vaadata ka korteri. Kui kohus asub seisukohale, et varaline kahju on siiski tekkinud kostjast tulenevatel

asjaoludel, siis peab maakohus kohaldama VÕS § 139 lg 1 ja VÕS § 140 lg 1 ja hüvitist vähendama. Kahju on ülepaisutatud. Tööde teostamise eesmärgiks pidi olema endise olukorra taastamine, mitte parendamine. Tekib küsimus, miks paigaldati uus boiler Atlantic Genius maksumusega 301,04 eurot (Maalripoiss OÜ arve LHV Kindlustusele nr 2311501/4), samas kui eelnev boiler oli Atlantic OPRO+ VM80 maksumusega 157 eurot. Tööde nimistust nähtub ka põrandakütte paigaldus. Samas kui eemaldati kirjelduse järgi ainult keraamilised plaadid, on arusaamatu seinte plaatimisvajadus ja lae värvimine jne. Kahju hüvitamine kostja poolt täies ulatuses oleks äärmiselt ebaõiglane ning muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu, arvestades kõiki objektiivseid asjaolusid. Arvestades täiendavalt asjaoluga, et kostja esitas veeboileri ja selle paigaldamise eest XXX korteri omanikule K. A. arve summas 352 eurot (28.05.2025 vastus, dtl 185), siis oleks kostjalt kahju hüvitise 10325,85 eurot ja riigilõivu 840 eurot väljamõistmine vastuolus ka hea usu põhimõttega ning kostja suhtes karistuslik. Korteriomanik on rikastunud kindlustusandja arvel. VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Asjaolu, et kui kostja müüb ja paigaldab veeboileri ning saab selle eest 352 eurot, siis ei näe kostja lepingu sõlmimisel ette, et peab maksma kinni korteri remondi 10325,85 eurot.

Kohtu põhjendused I Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kannatanu nõue kahju põhjustanud isiku vastu. Selle sätte mõtte kohaselt eeldab nõude üleminek seda, et isik on teisele isikule põhjustanud kahju, teine isik on kannatanu ja kannatanu ja tema kindlustusandja vahel on kahjukindlustusleping (leping), mille kohaselt kindlustusandja täidab lepingust tulenevalt kannatanule kahju hüvitamise kohustust. Selle kohustuse täitmise korral ehk kannatanule kahju hüvitamise korral läheb hüvitatud ulatuses kindlustusandjale üle (kahju hüvitamise) nõue kolmanda isiku vastu. Tegemist on seaduse alusel nõude üleminekuga. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, lg 2 sätestab, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis, lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 127 lg 4 alusel isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 103 lg 1 ja 2 sätestavad, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. VÕS § 128 lg 2,3 järgi võib kahju olla varaline. VÕS § 132 lg 1, 3 järgi kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, lg 2 sätestab, et kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. II Kahju tekkimine, nõude üleminek Hageja ja K. A.i vahel oli sõlmitud kodukindlustusleping korteriomandi XXX eriomandi ja seal asuva muu vara kohta, mida tõendab poliis nr XXX (dtl 7). K. A. oli lepingus soodustatud isik (tõendab poliis). Kindlustusvõtja K. A. esitas hagejale 25.11.2023 kahjuteate, mille kohaselt kukkus kindlustuskohas vannitoas veeboiler seinalt alla 24.11.2023 (tõendab lisa 2, dtl 10). Teate

kohaselt oli kahju järgmine: purunenud boiler, WC- pott, vann, boilerit hoidnud sein, mis tuleb asendada ja uuesti plaatida, eemalda tuleb selleks WC- pott ja vann. Hinnanguline kahju on teate kohaselt 10000 eurot, tegelik kahju sõltub hinnapakkumisest. Hageja on tõendanud kohtule esitatud Toruvana24 OÜ hinnapakkumisega, et vana boileri eemaldamise, tühjendamise, WC-poti vahetuse, abimaterjalide ning vana WC-poti utiliseerimise kulud on 950 eurot, mille hageja hüvitas kindlustusvõtjale. Viimane oli need kulud esmalt maksnud arve alusel Toruvana24 OÜ-le (tõendatud, hagi lisad 3,4,6, dtl 12-16). Hageja esitas kohtule varakahju vaatluse aktid (dtl 18-19). Aktist nähtuvalt oli boiler asunud vannitoa seinas ja akti kirjeldavas osas on akti koostajad märkinud, et värskelt paigaldatud boileri kinnitused tulid sinest lahti ja et paigaldaja oli kostja. Akti kohaselt said kahjustada vannitoa plaadi, kraanid, WC-pott, vannitoa ees laminaat ja aluspõrand, uksepakk ja ukseliistud (joonis märkmetega 1,5 korda 1,7). Aktile on alla kirjutanud kindlustusvõtja ja Maalripoiss OÜ esindas V. P.. Aktil ei ole kuupeva, kuid taastamistööde hulka kuulub selle akti järgi põranda vahetus ning vannitoa remont (lisa 7, 8, dtl 18-19.). Hageja esitas kohtule Maalripoiss OÜ remonttööde pakkumise nr 2311501 29.11.2023 (lisa 9, lk 20) 9334,81 eurot, mis sisaldab santehnika paigaldust, torude kontrolli, muid töid ja lisaks ka korteri muudes osades tehtavaid töid nagu lae viimistlust, köögimööbli, garderoobi eemaldamist, pesuruumi ukse eemaldamist, mööbeldamist, mööbli katmist, välikäimla renti, tühjendust, transporti jms. Hageja esitas kohtule Remondikompanii OÜ pakkumise, mille kohaselt on tööde maksumus 11382 eurot (lisa 10, dtl 23-24). Hageja on tõendanud, et otsustas hüvitada remondikulud 9074,31 eurot (lisa 13, dtl 27, kindlustusandja otsus 30.11.2023, lisa 14, dtl 28) vaatavalt Maalripoiss OÜ pakkumisele ning vastav summa on talle ka üle kantud (tõend maksekorraldus 23.12.2023, dtl 30). Lisaks esitas Maalripoiss OÜ arve 2311501/4 boileri kohta 301,04 eurot, mis on hageja poolt talle hüvitatud (tõend maksekorraldus 03.01.2024, lisa 17, dtl 32). Hageja on ülaltoodud tõenditega tõendanud, et on hüvitanud kindlustusvõtjale remontööde ja kukkunud boileri mahavõtmisega seotud tööde ja uue boileri maksumuse eest kokku 10325,85 eurot, arvestades maha kindlustusvõtja omavastutuse 200 eurot. Seega on hagejale üle läinud VÕS § 492 lg 1 alusel kindlustusvõtjast kannatanu nõue kahju põhjustanud isiku vastu. Seda, kas kahju ulatus on tõendatud, põhjendatud ja kas kostja vastutab tekkinud kahju eest, vaatab kohus edaspidi. III Kohustus Kostja paigaldas 25.10.2023 vaidlusaluse boileri XXX korteri vannituppa. Selles ei olnud vaidlust ja seda kinnitavad ka esitatud tõendid (boileril olevast sildist foto, kostja ja kindlustusvõtja vaheline e-kirjavahetus 24.10.2023 boileri paigaldamiseks, maksekorraldus tasumise kohta 26.10.2023, dtl 34, 35, 36, 38). Kohus asub järeldusele, et kindlustusvõtja ja kostja vahel oli vallasasja kohta sõlmitud tarbijatöövõtuleping VÕS 635 lg 1, 4 järgi.1 VÕS § 641 lg 2 p 5 sätestab, et töö ei vasta lepingu tingimustele, kui tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult

VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu, lg 4 sätestab, et tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes.

eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist. VÕS § 642 lg 2 lause 1 kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmnesid kahe aasta jooksul alates töö tellijale üleandmisest VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija teavitama töövõtjat töö lepingu mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. VÕS § 649 sätestab, et tellija võib nõuda töövõtjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis tööna tehtud asja otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui kahju tulenes tellija ebapiisavast teavitamisest töövõtja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. VÕS § 127 lg 1-4, § 128 lg 2, 3, § 115 lg 1, § 132 lg 1-3 järgi on võimalik kahjustatud isikul seega töövõtjalt nõuda varalise kahju hüvitamist, mis peab olema tekkinud kohustuse rikkumise tagajärjel, ettenähtav kohustuse rikkumise tagajärjena ja põhjusliku seoses tekkinud kahjuga. Hageja väidab, et kuivõrd boiler kukkus seina pealt alla kuu aja jooksul pärast selle paigaldamist, siis oli boiler paigaldatud ebaõigesti, millega kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust tellija (kindlustusvõtja) ees. Hageja väidab, et töö ei vastanud VÕS § 641 lg 1, 2 p 5 järgi lepingu tingimustele. Hageja on tõendanud kohtule esitatud kindlustusvõtja (tellija) e-kirjaga 24.11.2023 kl 17.08 (dtl 59), et kindlustusvõtja teavitas kostjat, et boiler kukkus, ta ei süüdista kedagi, kuid oleks vaja lahendust, oleks vaja see tühjaks lasta. Seega teatas tellija VÕS § 644 lg 1 järgi koheselt töövõtjat juhtunust. Ehkki midagi täpsemat pole selles e-kirjas tellija kostjale kirjutatud, on sellest võimalik aru saada, et kui boiler kukub seina pealt alla, siis võiks olla tegemist millegagi, mis põhjustab boileri seina pealt allakukkumise, sj võimalik ebaõige paigaldus. Hageja esitas kohtule fotod juhtunust (lisa 30, fotod, dtl 50-62, 109-111). Fotodelt on näha katkiläinud WC-poti loputuskast, selle peal tagurpidi asendis olev boiler, mille juhe on seinast eemaldatud ning kokku keritud, mõlkidega boiler, väändunud boileri kinnituskonksud (kinnitusaasad), kinnituskruvid (kruvid, dtl 57). Boiler on asetatud põrandale tagurpidi (kinnituskonksud, -aasad allpool; dtl 58). Samuti on fotod osaliselt kukkunud asendis olevast boilerist vannitoas (dtl 109 -111). Hageja esitatud varakahju vaatluse aktis on selle koostajad märkinud, et boiler oli asunud vannitoa seinas, et see oli värskelt paigaldatud ja boileri kinnitused tulid seinast lahti (dtl 18-19). Aktile on alla kirjutanud tellija (kindlustusvõtja) ning Maalripoiss OÜ poolt V. P.. Aktil endal pole kuupäeva ning sellest ei nähtu, mida V. P. tegelikult nägi ning kuidas jõuti aktis järeldusele, et boileri kinnitused tulid seinast lahti. Esitatud vannitoa fotol on näha nelja kinnituskohtade auku, kus kahe alumise augu juures on väiksed katkised kahhelplaadid (dtl 91).V. P. ütles, et ta käis kohapeal asjaga tutvumas ja siis ei olnud enam boilerit seinas, see oli eemaldatud, WC-pott oli kliendi poolt vahetatud, uut boilerit seinas polnud. Ta ei mäletanud täpselt, millal ta seal käis, kuid ütles, et saab kahjuteate üldjuhul 3-5 päeva jooksul ning tal on kohustus võtta ühendust 3 tööpäeva jooksul. Tema eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas

taastada pärast juhtunut endine olukord. Ta ütles, et boileri kinnituskruvid (foto, dtl 58) olid õiged, kuid seda ei saa siiski foto pealt silma järgi hinnata, kuid seib võinuks olla laiem. Ta ei osanud seletada, miks boileri kinnitusvahendid on erinevad, lisaks ei osanud öelda, kas tegemist oli sama boileri kinnitusvahenditega, kuna tema boilerit maha ei võtnud. Kostja seaduslik esindaja M. A. andis vande all ütlusi. Ütluste kohaselt tegeleb kostja 13 aastat boilerite müügi, paigaldamise, hooldusega. Ta ütles, et ta vahetas selles korteris vana boileri, mis lekkis. Kohapeal paigaldas ta vajaliku 10-mm läbimõõduga puidupoldid, veendus, et pikkus oleks jõudnud kandva seinani. Teostas vajalikud veeühendused, täitis boileri veega ja andis töö kliendile üle. Ta selgitas, et kinnituspoldid (polt) töötavad nn lõikele mitte tõmbele, boiler ripub poldi otsas ning boileri kinnituse kronstein määrab ära seibide suuruse. Ta seletas, et kandeseina ja välisplaatide vahe oli umbes 10-15 cm. Paigaldatud puidupolt oli umbes 20 cm pikkune ning tööala, mis hoiab teda kandvas seinas, on 5 cm. Seibi töö eesmärk on takistada boilerit libisemast poldipeast maha. Seib ja polt toetuvad boileri kinnituse ülemise serva taha. Ta seletas, et see osa, mis on kandvas seinas, kannab kuni 450 kg ja 80-liitrise boileri tühikaal on 30-35 kg ning oma jõuga boiler niisama alla ei kuku. Ta ütles, et boileri kinnitusel (foto dtl 58 kus boiler on tagurpidi), ei tohi olla kõveraid vahesid ja ütles, et need on deformeerunud tõmbejõu tõttu. Lisaks ütles ta, et kohtule esitatud fotod poltidest on need, mida kasutati, need pole kõverad; polt läheb läbi kinnitusavade ja toetub ülemise osa peale. Lisaks märkis, et küsimus on see, et kui boiler ripub ülemise serva taga, siis kuidas saab alumine osa kõver olla. Ta seletas, et käesoleval juhul pidi olema väline tegur kukkumise põhjuseks ja lisas, et kui ta boilerit paigaldas, siis küsiti temalt, et „Kas teeme vannitubade remonti, vaja on vann välja, dušinurk asemele saada.“. Ta andis kohtule ka oma kirjaliku selgituse 10.12.2024, mis sisult ei erine istungil antud seletustest, sj sellest, et boileri mahakukkumine, arvestades seda, et polt töötab raskusjõuga lõikele, mitte tõmbele, on kõrvalise abita välistatud (dtl 161). Asjas oli vaatlus 03.03.2026 ning vaatlusel näitlikustas kostja boileri kinnitust niivõrd kuivõrd see oli võimalik sarnaselt vaidlusaluse juhtumiga (dtl 251jj). Vaatlusel tehtud fotodelt on näha, et boileri kinnitusaas on seina vastas, so seina ja poldipea vahel oleva seibi vahel. Kuskilt ei nähtu võimalust, et see boileri kinnitusaas võiks üle seibi ja poldiääre painduda ja alla vajuda. Kinnitusaasal endal on osa, mis on omakorda seibi taga. Boileri kinnitusaas toetub poldile, olles seibi ja seina vahel (dtl 257, 256, 260, 262, 265). Fotodelt on näha, et polt läbib kahte seina ja on kinnitatud tagumisse seina (dtl 258-259) ning poldid on samasugused nagu ülalviidatud hageja esitatud aktil kukkunud boileril (dtl 255). Kostja juhatuse liige seletas, et õnnetuse kohapeal olid tegelikult pikemaga keermega poldid. Lisaks avas ta vaatlusel ühe kinnituspoldi (keeras selle seinast välja) ning seletas, et on võimalik kangutada ja siis on näha, kuidas boiler kukub maha. Arvestades olukorda, ei lasknud kohus vaatlusel seda situatsiooni simuleerida (foto 16, 17, dtl 252, 253 vaatluse protokoll, dtl 251). Kostja juhatuse liige seletas, et kui polt rohkem lahti keerata ja seinast lahti tõmmata, hakkab kinnitus väänduma seina suunas. Veel seletas kostja juhatuse liige vaatlusel, et boileri kinnituse iseärasused määravad ära seibi suuruse ja näiteks suurema läbimõõduga seib ei mahu sinna. Kuigi hageja hinnangul ei olnud vaatlusel tegu sama situatsiooniga, mis vaidlusaluse juhtumi korral, ei ole asjas tõendeid, millest oleks näha, millises asendis ja kus olid boileri kinnituspoldid ja seibid pärast boileri mahakukkumist. Kõik kindlustusjuhtumi kohast tehtud fotod on sellised, millest on näha osaliselt kukkunud boileri asend, tühjade aukudega sein,

terved, puhtad poldid ja seibid, mis on asetatud juba mahavõetud boileri peale. Maalripoiss OÜ ja kindlustusvõtja ülevaatuse aktis on vaid järeldus juhtumi põhjuste kohta, kuid V. P. ei näinud ise kohe vahetult juhtunu järgset olukorda. Kohus asub hageja esitatud fotosid, kahju ülevaatuse akti, V. P.i ütlusi kogumis hinnates järeldusele, et asjas ei ole tõendatud hageja väide, et boiler kukkus alla põhjusel, et boileri kinnitused tulid ise seinast lahti. Kostja seletustest saab järeldada, et aastaid sellel alal töötades on kostjal vastavad teadmised ja oskused boilerit paigaldada ning seda tehti ka vaidlusalusel korral nõuetekohaselt ning selleks, et boileri kinnitusaas saaks üldse hakata liikuma, mis võimaldaks boileril kukkuda, tuleb polt lahti keerata. Tema seletusest saab järeldada veel seda, et kinnituspoldid töötavad mitte tõmbele vaid lõikele ning poldi osa, mis on kandvas seinas, kannab kuni 450 kilo ning boiler niisama alla ei kuku. Seda, et poldid kandsid boilerit, on näha fotodelt, sest need ei ole paindunud ega katki ja terved on ka seibid ning kinnitusaasade deformatsioon viitab hoopis välisele tõmbamisele, ja nagu istungil arutleti - võimalikule boileri tõstmisele kinnitusaasadest ülespoole. Kohus asub järeldusele, et kostja lükkas ümber hageja väited vaidlusaluse boileri ebaõigest paigaldusest ja seega ka VÕS § 641 lg 1, lg 2 p 5 järgi töö mittevastavusest tellija (kindlustusvõtja) ning kostja vahel sõlmitud lepingu tingimustele. Seega ei ole kostja tellija ees kohustusi rikkunud VÕS § 100 mõttes ning ta ei vastuta VÕS § 642 lg 1, 2 järgi töö väidetava mittevastavuse eest. Nii ei vastuta ta ka kindlustusvõtjale ehk tellijale boileri kukkumisega tekkinud kahjude eest. Hageja ei saa nõuda kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 3, 115 lg 1, § 127 lg 1-4, 128 lg 2, 3, § 132 lg 1-3, § 115 lg 1, § 492, § 649 järgi kahju hüvitamist. Samal põhjusel ei hinda kohus kostja väited sellest, kas kahju hüvitis kuuluks VÕS § 140 alusel vähendamisele. Hagi jääb eeltoodu tõttu rahuldamata. Kohus ei hinda sisuliselt poolte väiteid, tõendeid, milline kahju tekkis boileri kukkumise tõttu, milline kahju oleks üldse ettenähtav kui kostja oleks rikkunud kohustust, kas ja millises ulatuses oleks see põhjuslikus seoses kui kohustust oleks rikutud, milline on kahju ulatus, kas kahju tekkimine ja ulatus on hagetavas ulatuses tõendatud. Ka ei ole vaja hinnata seetõttu kostja esitatud tõendit kukkunud boileri maksumuse ja paigaldamise kulude kohta. Kohus märkis eelpool otsuses vaid seda, et kindlustusandja hüvitas kannatanule kahju vastavate kalkulatsioonide, arvete järgi tulenevalt kindlustuslepingust, mis andis hagejale võimaluse esitada tagasinõue kostja vastu. Märgitu ei tähenda iseenesest VÕS § 127 lg 1-4, 128 lg 2, 3, § 132 lg 1-3, § 649 sätestatud eelduste tõendatust, põhjendatust kahju tekitaja vastu, mis võib kindlustusvõtjal oli töövõtja vastu nendevahelisest töövõtulepingust. IV Menetluskulude jaotus, suurus TsMS § 162 lg 1, 2 järgi jäävad poolte menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus. Hagi jäi rahuldamata ja poole menetluskulud jäävad hageja kanda. Hagejal maksis lõivu 840 eurot, mis jääb tema kanda. Menetluskulud on TsMS § 138 lg 1, 2, § 143 p 3, § 144 p 1, 2 järgi lepingulise esindaja põhjendatud kulud, sõidu ja muud sellesarnased kulud (parkimise kulud), vaatluse kulud. Kohus kontrollib kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust TsMS § 175 lg 1 järgi, sõltumata sellest, kas hageja on vastuväiteid esitanud.

Kostja menetluskulud on järgmised (nimekiri 10.06.2026, dtl 302): lepingulise esindaja kulud 5837,10 eurot koos käibemaksuga, vaatluse kulud, milleks olid materjalide kulud 398 eurot koos käibemaksuga ning parkimise kulud 18,2 eurot, kõik kokku 6253,34 eurot koos käibemaksuga. Kostja menetluskulude nimekiri on hagejale kätte toimetatud 17.06.2026. Hageja ei ole kostja menetluskulude taotlusele vastanud (tähtaeg 31.07.2026, vt protokoll 03.06.2026). Kostja esitas arved, mis on lepingulise esindaja poolt talle esitatud (arved numbritega 24067, 249334, 250069, 250094, 260007, 260020, dtl 303-313). Arvetest nähtuvalt on esindaja teinud tööd 28,5 tundi, mis teeb 8- tunnise tööaja arvestuse juures ca 3,6 tööpäeva. Kostja esitas lepingulise esindaja kaudu vastuse hagile, täiendava seisukoha (hageja vastusele), vastas hageja taotlustele. Lepinguline esindaja osales kahel istungil, mis kestsid kokku ca 4 tundi. Istungite ettevalmistamise aeg tuleb eelnevale juurde arvestada. Kohtu hinnangul sisaldavad hagivastus, täiendav seisukoht hageja väidetele liigselt samu väiteid ja muid kordusi ning suures osas viiteid kohtupraktikale ja viimase tsiteerimist. Kohtu hinnangul on esindaja tööaeg 28,5 tundi ülepaisutatud. Tasu määr vastab kohtupraktikale: 2014.a. 183 eurot tunnis, 2025.a. 219,60 eurot tunnis, 2026.a. 223,20 eurot tunnist, sisaldades käibemaksu. Lisaks ei pidanud hagejale olema ettenähtav, et kostja lepingulise esindaja kulud on kokku rohkem kui pool hagetavast summast. Kohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud lepingulise esindaja tööaeg on kokku 16 tundi, millest 2025.a. istungile kulunud aeg on 1 tund (tasu määr 219,60 eurot), 2026.a. istungile kulunud aeg 3 tundi ja nende ettevalmistamise aeg kokku sama moodi 4 tundi (1 + 3). Lisaks on põhjendatud 2024.a hagile vastamise ning täiendava vastuse koostamise aeg kokku 6 tundi (tasu määr 183 eurot tunnis) ning ülejäänud 2 tundi 2026.a. hageja taotlusele vastamiseks (tasu määr 223,20 eurot tunnis). Kostja ei ole avaldanud et ta ei saa käibemaksu tagasi TsMS § 174 lg 10 järgi ja seetõttu tuleb tasu määrata käibemaksuta. Arvetest nähtub, et esindaja tasu määr oli ilma käibemaksuta 2024.a 150 eurot, 2025.a. 180 eurot, 2026.a 180 eurot (tunnis). Nii kujuneb kostja lepingulise esindaja tasu 16 tunni eest kokku 2700 eurot ilma käibemaksuta. Vaatluse kulud 2026.a. aastal 398 eurot on TsMS § 143 p 3 järgi põhjendatud, mis on käibemaksuta 326,23 eurot. Kostja seaduslik esindaja osales istungitel ning vaatlus toimus parklas. Nii on põhjendatud parkimiskulu 18,24 eurot TsMS § 144 p 2 järgi (ei nähtu käibemaksu). Ülaltoodu alusel on kostja põhjendatud menetluskulud kokku 3044,57 eurot käibemaksuta (2700 + 326,23 + 18,34). Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 3044,57 eurot käibemaksuta.

/digitaalne allkiri/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.