Võlaõigus

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda AS-is SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank AS-is EE062200221059223099, Luminor Bank AS-is EE221700017003510302, EE567700771003819792 LHV Pank. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud Hageja esitas 06.01.2026 hagiavalduse, mis on menetlusse võetud 09.06.2026. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX OÜ ja kostja 03.04.2023 laenulepingu nr XXX, mille kohaselt lepiti kokku laenusummas 1855 eurot, intressimääras 40,81% aastas, viivisemääras 24% aastas (päevamääraga 0,067%) ja krediidi kulukuse määras 45% aastas. Kostja poolt on tehtud tagasimakseid kokku 1415,42 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 276,46 eurot, intressi katteks 1123,46 eurot, viivise katteks 0,49 eurot ja võlateatise tasu katteks 15,01 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid, jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuse osamakse tasumisega, andis krediidiandaja kostjale 07.04.2025 teatisega võimaluse täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks. Kuna kostja võlgnevust hiljemalt 23.04.2025 ei likvideerinud ega pöördunud võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks krediidiandaja poole, ütles krediidiandja 24.04.2025 seisuga lepingu üles. Kostjat teavitati 24.04.2025 edastatud kirjaga nõude loovutamisest hagejale. Hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte isiklikult kättetoimetamisportaali Käpo kaudu 23.07.2026. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (so 12.08.2026) hagile vastanud. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17; RKTsKo 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). Hagi aluseks olev leping kvalifitseerub tarbijakrediidilepinguks

ning kohus on kontrollinud, et lepingu krediidikulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra. Kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034), mille kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediiti lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muuhulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Kostja märkis sissetulekuks 1100 eurot. Krediidiandja kontrollis kostja märgitud sissetuleku andmeid Maksu-ja Tolliameti päringust saadud andmete alusel. Samuti tehti päringuid avalikesse andmebaasidesse (krediidiinfo, krediidiregister, Ametlikud teadaanded). Krediidiandaja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, mis võisid mõjutada kostja kohustuste nõuetekohast täitmist. Samuti puudusid kostjal rahvastikuregistri päringust tulenevalt ülalpeetavad. Krediidiandaja lähtus krediidiotsuse tegemisel konservatiivsuse põhimõttest, tehes krediidiotsuse järgnevate arvuliste näitajate põhjal: Maksu- ja Tolliameti päringu analüüsi tulemusel saadud keskmisest netosissetulekust 1180,97 eurost; kostja esitatud finantskohustusest 200 eurost; muudest kohustustest (majapidamiskulud) summas 398 eurost; puhvrist 59 eurost. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leiab, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. Kohtu hinnangul leidis krediidiandja põhjendatult, et kostja oli krediidivõimeline ja suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõiv 315 eurot. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.