J. O. nõude osas 2 336,31 eurot S. O. nõude osas 1 909,35 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: J. O. (isikukood XXX) Hageja II: S. O. (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja: L. L. Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Katrin Orav (e-post XXX) Kostja: K. O. (isikukood XXX) Kostja esindaja: vandeadvokaat Tanel Mällas (e-post XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista K. O.lt elatisevõlgnevus perioodi 01.12.2024 - 29.12.2024 eest 80,41 eurot J. O. kasuks.
3.Välja mõista K. O.lt elatisevõlgnevus perioodi 01.12.2024 - 29.12.2024 eest 12,01 eurot S. O. kasuks.
4.Välja mõista K. O.lt elatis perioodi 30.12.2024 - 31.07.2026 eest 2 224,88 eurot J. O. kasuks.
5.Välja mõista K. O.lt elatis perioodi 30.12.2024 - 31.07.2026 eest 1 435,14 eurot S. O. kasuks
6.Välja mõista K. O.lt XXX sündinud alaealise lapse J. O. kasuks alates 01.08.2026 kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni XXX, igakuine elatis 264,12 eurot kuus (so indekseeritud baassumma 295,86 + 62,76 (viimane keskmine brutokuupalk 2 092 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) - 37,5 (lasterikka pere toetus 450:2:2:3 last) - 17 (vahetult saadava ülalpidamise väärtus)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) ja lasterikka pere toetuse (PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest, alates toetuse suuruse muutumise kuust.
7.Välja mõista K. O.lt XXX sündinud alaealise lapse S. O. kasuks alates 01.08.2026 kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni XXX, igakuine elatis 221,95 eurot kuus (so ((indekseeritud baassumma 295,86 + 62,76 (viimane keskmine brutokuupalk 2 092 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) - 37,5 (lasterikka pere toetus 450:2:2:3 last)) x 0,85 (PKS § 101 lg 7)) - 17 (vahetult saadava ülalpidamise väärtus)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda
1.aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) ja lasterikka pere toetuse (PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest, alates toetuse suuruse muutumise kuust.
8.Käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 6 ja 7 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 15. kuupäevaks L. L.i kontole nr XXX selgitusega „elatis J. ja S.“.
9.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate esitatud väited ja nõuded
1.Kostja on hagejate isa, hagejad elavad emaga. Lapsevanematel on veel üks laps, kes elab kostjaga. Hagejate emal on kokku 4 last, lasterikka pere toetust makstakse emale. Kostja ei ole andnud ülalpidamist piisavalt. Hagejad ei viibi kostja juures ühtegi ööd kuus. Hageja I igakuised vajadused on 853 eurot kuus (sh eluase 177 eurot, toit 294 eurot, transport 50 eurot, side 17 eurot, tervishoid 20 eurot, hügieen 20 eurot, kool 20 eurot, riided-jalanõud 45 eurot, huviharidus 150 eurot, meelelahutus ja vaba aeg 60 eurot). Hageja II igakuised vajadused on 788 eurot kuus (sh eluase 177 eurot, toit 309 eurot, transport 50 eurot, side 17 eurot, tervishoid 20 eurot, hügieen 10 eurot, kool 15 eurot, riided-jalanõud 40 eurot, huviharidus 90 eurot, meelelahutus ja vaba aeg 60 eurot). Vaatamata sellele, et vanemad leppisid 14.03.2024 kokku, et elatis ühe lapsele on 131,67 eurot kuus, on tänaseks asjaolud sedavõrd muutunud, et viidatud summa ei ole enam hagejate suhtes ülalpidamiskohustuse täitmiseks piisav. Hagejate igakuised vajadused on oluliselt tõusnud. Ühtlasi on hagejate emal sündinud neljas laps, mistõttu jaotub senine lasterikka pere toetus kolme lapse asemel nelja lapse vahel. Kostjal on piisavalt varalisi vahendeid, et täita ülalpidamiskohustust hagejate ees nõutavas ulatuses, s.o vähemalt seadusjärgses miinimummääras, ainuüksi oma transpordikulude arvelt. Hagejad I ja II paluvad kostjalt välja mõista vastavalt: -
hageja I kasuks elatisvõlgnevuse perioodi 01.12.2024 – 31.12.2024 eest 259,59 eurot ja igakuise elatise alates 01.01.2025 PKS (perekonnaseadus) § 101-järgses muutuvas määras, mis hagi esitamise seisuga oli 259,59 eurot kuus;
-
hageja II kasuks elatisvõlgnevuse perioodi 01.12.2024 – 31.12.2024 eest 212,15 eurot ja igakuise elatise alates 01.01.2025 PKS (perekonnaseadus) § 101-järgses muutuvas määras, mis hagi esitamise seisuga oli 212,15 eurot kuus.
Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud. Kostja on tasunud elatist vastavalt lapsevanemate 27.12.2023 kokkuleppele. Kostja ei ole majanduslikult võimeline enamas ulatuses elatist tasuma. Hagejate väidetud toidukulu on ülepaisutatud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Nähtuvalt esitatud sünnitõenditest (dtl 29) on kostja hagejate isa, mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist.
4.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hagejad elavad oma emaga.
5.Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18).
6.PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2024 on indekseeritud baassumma 272,76 eurot, alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot ning alates 01.04.2026.a. 295,86 eurot.
7.PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Lapsetoetus on 80 eurot kuus, alates kolmandast lapsest 100 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). Lasterikka pere toetus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot kuus (PHS § 21 lg 2). Nähtuvalt rahvastikuregistrist on lapsevanematel lisaks hagejatele veel üks ühine laps, so XXX sündinud G. O., ning XXX sündis hagejate ema neljanda lapsena T. T.. Poolte selgituste kohaselt elab G. kostjaga, kuid lasterikka pere toetust on makstud hagejate emale kuni neljanda lapse sünnini kolmelt lapselt, sh G., arvestatuna. Hagejad märkisid, et alates 2025.a. aprillist emale enam G. eest lapsetoetust ei maksta. Sotsiaalkindlustusamet vastas kohtu järelepärimisele, et 01.12.2024 kuni 31.03.2025 perioodil maksti kõigi nelja lapse lapsetoetused emale, hagejate I ja II kui teise ja kolmanda lapse toetus oli vastavalt 80 eurot ja 100 eurot kuus; samal perioodil maksti emale lasterikka pere toetust seoses nelja lapsega 450 eurot kuus. 02.03.2025 esitas ema taotluse loobuda G. eest makstavast lapsetoetusest kostja kasuks. Alates 01.04.2025 kuni käesoleva ajani on emale makstud kolme lapse lapsetoetused, sh hagejate I ja II, kui pärast G. välja arvamist ema pere esimese ja teise lapse toetused, on 80 eurot kuus. Alates 01.04.2025 makstakse emale lasterikka pere toetust 450 eurot kuus seoses kolme lapsega. Alates 2025. aasta aprillist ei ole G. kasvatamisega seoses perehüvitisi makstud. SKA saatis 2025.a. märtsis kostjale perehüvitise pakkumuse, et ta kinnitaks lapsetoetuse saamise enda nimele seoses G. kasvatamisega 80 eurot kuus, mida kostja käesoleva ajani kinnitanud ei ole (SKA vastus dtl 351-352).
8.PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hagejad ei viibi kostjaga keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus.
9.PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagejate I ja II vanusevahe on väiksem kui kolm aastat.
10.PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: hagejad I -
alates 01.12.2024 kuni 31.03.2025.a. 259,59 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) - 28,13 (pool poolest lasterikka pere toetusest 450:2:2 jagada 4 lapsega);
-
alates 01.04.2025 kuni 31.03.2026.a. 264,24 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 - 37,5 (pool poolest lasterikka pere toetusest 450:2:2 jagada 3 lapsega);
-
alates 01.04.2026.a. 281,12 eurot kuus (295,86 + 62,76 (viimane keskmine brutokuupalk 2 092 x 3%) - 40 - 37,5);
hageja II -
alates 01.12.2024 kuni 31.03.2025.a. 212,15 eurot kuus ((272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) - 28,13 (pool poolest lasterikka pere toetusest 450:2:2 jagada 4 lapsega) x 0,85);
-
alates 01.04.2025 kuni 31.03.2026.a. 224,60 eurot kuus ((282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) - 37,5) x 0,85);
-
alates 01.04.2026.a. 238,95 eurot kuus ((295,86 + 62,76 (viimane keskmine brutokuupalk 2 092 x 3%) - 40 - 37,5) x 0,85).
11.Tulenevalt PKS § 102 lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
12.Kostja on välja toonud, et tema majanduslik seisund ei võimalda nõutud ulatuses ülalpidamist anda ning tema ülalpidamisel on üks alaealine laps, so G. O.. Kostja avaldas (dtl 160-162), et tema netosissetulek 2024.a. detsembrist kuni 2026.a. märtsini on olnud keskmiselt 1835,09 eurot kuus ning tema igakuised kulud enda vajaduste tarbeks on 1673,20 eurot (eluase 315,10 eurot, toit 200 eurot, transport 780,1 eurot, tervishoid 100 eurot, trenn 50 eurot, hügieen 50 eurot, side 73 eurot, riided/jalatsid 75 eurot, aja veetmine koos lapsega 30 eurot), G. igakuised vajadused on 878,10 eurot kuus (eluase 315,10 eurot, toit 200 eurot, tervishoid 65 eurot, trenn 40 eurot, hügieen 50 eurot, side 38 eurot, riided/jalatsid 100 eurot, meelelahutus ja vaba aeg 70 eurot).
13.Hagejad vaidlevad vastu G. väidetud vajadustele tervishoiu, hügieeni ja riiete-jalanõude osas. Kohus nõustub hagejatega. Kostja ei ole vaatamata kohtu 20.03.2026 selgitusele välja toonud, et G. oleks ühegi kulukategooria osas erivajadusi, kuid välja toodud kulud ületavad vastavate kulude tavapärase keskmise ulatuse. G. on XXX-aastane. 2020.a. veebruaris valminud „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise“ uuringus (RAKE uuring) on hinnatud vastava vanusegrupi laste keskmiseks kuluks seoses riiete ja jalanõudega 52 eurot kuus. Statistikaameti andmete kohaselt on tarbijahinnaindeks 2026.a. II kvartalis võrreldes 2020.a. I kvartaliga tõusnud 51,7% võrra 1. Kohus
leiab, et G. vajadused seoses riiete ja jalanõudega jäävad hinnanguliselt 80 euro piiresse ühes kuus. Tavapärane kulu tervishoiule, so käsimüügiravimite ja vitamiinide soetamiseks, jääb 20 euro piiresse kuus ning kulutused harilikele hügieenitarvetele (nt seep, šampoon) ei ületa 15 eurot kuus. G. vajadused kokku on seega 778,10 eurot kuus.
14.Kostja märkis, et lapse ema tasub G. igakuist telefoniarvet 20 eurot kuus. Kohus tuvastab, et ema on tasunud kostjale seoses G. elatist detsembrist 2024 kuni märtsini 2025.a. 395,85 eurot kuus (dtl 51, 343-344), 2025.a. aprillist kuni 2026.a. märtsini 329,87 eurot kuus ja alates 2026.a. aprillist 346,75 eurot kuus. Kostja kanda on olnud G. kulud nimetatud perioodidel vahemikus 362,25 428,23 eurot kuus, seejuures alates 2025.a. aprillist on kostjal olnud võimalik vähendada talle langevat osa 80 euro võrra kuus seoses lapsetoetusega.
15.Kohus leiab, et sissetulek 1 835,09 eurot kuus võimaldab nii ülalpidamise andmist G. kuni 428,23 eurot kuus, kui kummalegi hagejale elatise maksmist PKS § 101-järgses määras, so käesoleval ajal vastavalt 281,12 eurot ja 238,95 eurot kuus. Kostjale jääb omaks tarbeks veel 886,79 eurot. Juhul kui sellest kostja vajaduste katteks ei piisa, tuleks kostjal leida võimalusi oma sissetulekute suurendamiseks. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (RKTKo 25.04.2018, 2-16100215/85, p 20). Püsivaid puuduseid oma töövõimes kostja välja toonud ei ole, samuti märkis kostja, et on vajadusel teinud lisatööd, nt oma hambaravi eest tasumiseks.
16.Kohus leiab, et ka kostja konto väljavõtetelt (dtl 167-262, 263-294) nähtuv kostja väidetega oma majandusliku seisundi kohta kooskõlas ei ole. Ei nähtu, et kogu sissetulek kuluks vältimatute püsikulutuste katteks. 01.12.2024 seisuga oli kontol hoiustatud 10 168,26 eurot ning 31.03.2026 seisuga 2 468,02 eurot. 14.01.2025 on sularahas kahe maksega välja võetud kokku 3 000 eurot. 30.09.2025 on kostja soetanud mootorratta kogumaksumusega 7 800 eurot (30.09 ja 29.09.2025 maksed). Seejuures on vahendid selleks kontole sisse makstud sularahas: 29.09.2025 sularaha sissemakse 7 500 eurot. 01.10.2025 on kontole täiendavalt makstud 900 eurot sularahas. Kostja märkis, et tema mootorratta väärtus käesoleval ajal on 7 000 eurot. Kostjal on võimalik saada vahendeid hagejatele ülalpidamise andmiseks ka nimetatud vara võõrandamisega.
17.Tulenevalt PKS § 100 lg 3 võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Kostja tõi välja, et lapsevanemad sõlmisid elatise osas 27.12.2023 kokkuleppe (dtl 49), mida kostja on järginud. Nähtuvalt kokkuleppest lepiti kokku, et kostja maksab alates 2024.a. jaanuarist hagejatele elatist iga kuu 15. kuupäevaks; elatisraha suurus on vastavuses peretoetustega; 2023.a. aastal tasutakse elatisraha 100 eurot lapse kohta, kui peretoetuse summa muutub, siis vaadatakse üle ja lepitakse kokku ka uus elatisraha summa lapse kohta. Kohtule on esitatud ka lapsevanemate e-kirjavahetus 2024.a. märtsist (dtl 50), milles ema vastab kostja küsimusele, et kuidas see kuu elatisraha arvestame, et elatis on 131,67 eurot lapse kohta kuus. Kostja esitatud väljavõtte (dtl 51-52) kohaselt on kostja tasunud alates 2024.a. märtsist hagejatele elatist 263,34 eurot kuus (so 131,67 x 2). Esitatud e-kirjavahetuse (dtl 83-86) kohaselt kirjutas ema 10.12.2024 kostjale, et alates sellest kuust tuleb kostjal maksta hagejatele elatist kokku 471,74 eurot viidates PKS § 101-järgsele arvestusele ning oma uue lapse sünnile; kostja vastas, et tal ei ole võimalik senisest rohkem maksta.
18.Riigikohus on selgitanud, et vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud; kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni vanemate kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine tagatud, ei ole
üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks elatist välja mõista, küll aga ei takista see vanemalt tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmist lapse kasuks erinevalt kokkuleppest (RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-78-13, p 13).
19.Peretoetuste summad kokku muutusid 2024.a. augustis seoses täiendava lapse sünniga, kuid kokkuleppele uue elatise summa osas perioodi eest alates 2024.a. detsembrist lapsevanemad ei jõudnud. Kohus leiab, et kostja on alates 2024.a. detsembrist hagejatele piisava ülalpidamise andmise kohustust rikkunud.
20.PKS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi esitamise aeg oli arvestatuna maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 30.12.2024.
21.Tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Perioodi 01.12.2024 29.12.2024 eest pidi kostja andma hagejale I ülalpidamist 242,84 eurot (259,59:31x29p) ja hagejale II 198,46 eurot (212,15:31x29p).
22.Nähtuvalt konto väljavõttest (dtl 51) tasus kostja 01.01.2025 viitega hagejate detsembri elatisele 263,34 eurot ja 27,51 eurot, so kokku 290,85 eurot, mis võrdsel jagamisel on 145,43 eurot kummalegi hagejale. Lisaks on kostja välja toonud, et ta tasub igakuiselt hagejate telefoniarveid, millele hagejad vastu vaielnud ei ole. Nähtuvalt esitatud XXX arvetest (dtl 305-309) on need suuruses ca 17 eurot kuus. Kohus leiab, et vastavaga annab kostja ülalpidamist vahetult. Kohus rahuldab hagejate tagasiulatuvad nõuded osaliselt ning mõistab kostjalt perioodi 01.12.2024 29.12.2024 eest välja elatisevõlgnevuse hagejale I 80,41 eurot (242,84 - 145,43 - 17) ja hagejale II 12,01 (198,46 - 145,43 - 17) eurot.
23.Kohtule on esitatud andmed kostja poolt elatise tasumise kohta kuni 15.07.2026 (dtl 338). Perioodil 30.12.2024 - 31.07.2026 pidi kostja andma hagejale I ülalpidamist kokku 5 090,88 eurot ((259,59:31x2p) + (259,59x3k) + (264,24x12k) + (281,12x4k)) ning hagejale II kokku 4 301,14 eurot ((212,15:31x2p) + (212,15x3k) + (224,6 x 12k) + (238,95x4k). Kostja tasus 15.01.202515.07.2026 kokku 5 085,99 eurot, so võrdsel jagamisel 2 543 eurot kummalegi hagejale. Samal perioodil kummagi hageja poolt saadud vahetu ülalpidamise väärtus oli 323 eurot (17 x 19k). Kohus mõistab kostjalt perioodi 30.12.2024 - 31.07.2026 eest hageja I kasuks välja elatise 2 224,88 eurot (5 090,88 - 2 543 - 323) ning hageja II kasuks 1 435,14 eurot (4 301,14 - 2 543 - 323).
24.Tulenevalt PKS § 101 lg 2 kohus võib elatise välja mõista mh muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Alates 01.08.2026 mõistab kohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise kuni täisealiseks saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas summas, millest arvestatakse maha vahetult saadava ülalpidamise väärtus (seoses sideteenusega) 17 eurot kuus, so kohtuotsuse tegemise seisuga 264,12 eurot kuus (281,12-17) hageja I kasuks ja 221,95 eurot kuus (238,95-17) hageja II kasuks.
25.Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda hagejate ema kontole. Vastavalt poolte senisele korraldusele määrab kohus, et igakuine makse tuleb tasuda hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks.
26.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.