Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.08.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-121605
Kohtuasi
Bondora AS-i väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 15.08.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X-i apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg
hagi
X-i
vastu
võlgnevuse
Kostja X (isikukood XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 15.08.2025 otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p-d 6–9) ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
2.X-i apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud kohtukulud Bondora AS-i kanda ja ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
Määrata kindlaks X-i menetluskulude rahaline suurus ja mõista Bondora AS-ilt X-i kasuks välja menetluskulud 100 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-24-121605 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Bondora AS (hageja) esitas 06.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-ilt (kostja) 7412,32 euro saamiseks. Kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite, siis andis kohus nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 31.07.2024 (täiendatud 24.10.2024) hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 7714,97 eurot, millest 6246,74 eurot on tagastamata krediidisumma, 1036,06 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 129,52 eurot lepingu haldustasu ja 302,65 eurot viivis. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivise tagastamata krediidisummalt 32,3% aastas alates 31.07.2024 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.08.2023 tarbijakrediidilepingu nr BL3952924 mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 6379 eurot, poolte kokkulepitud intressimäär oli 32,3% aastas tagastamata krediidisummalt, kostja tasub igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas, lepingu sõlmimisel tasub kostja lepingutasu 379 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel, krediidi kulukuse määr lepingus on 49,67%. Pärast poolte vahel sõlmitud laenulepingu allkirjastamist tasus hageja kostjale 6000 eurot kostja märgitud arveldusarvele. Poolte kokku lepitud krediidi kulukuse määr vastab seaduses sätestatule, hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja (korduvalt) rikkus.
2.2.Hageja hoiatas 03.05.2024 saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Hageja ütles 04.06.2024 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 132,26 eurot, tagastamata krediidisummaks loeb hageja 6246,74 eurot. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 01.12.2023 kuni 02.06.2024 tasumisele intress 1124,94 eurot, mida kostja tasus summas 88,88 eurot, ülesütlemise ajaks oli sissenõutavaks muutunud intress summas 1036,06 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt haldustasu, milleks oli 4% laenusummast aastas. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu, mis on arvestatud perioodi 02.02.2024 kuni 02.06.2024 eest (s.o viis kuud) 129,52 eurot. Kostjal tuleb tasuda hagejale viivist kuni tagastamata krediidisumma täielikult tasumiseni viivisemääraga 32,3% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
2-24-121605 Hageja on rikkunud hoolsuskohustust vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisel. Kostja sooviks on laenulepingut jätkata ja teha tagasimakseid maksegraafiku alusel. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Pärnu Maakohus rahuldas 15.08.2025 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja poolte vahel 17.08.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL3952924 tuleneva sissenõutavaks muutunud võlgnevuse alates 01.07.2024 osamaksest (osaliselt tasutud, tasumata 36,35 eurot) kuni 01.08.2025 osamakseni, s.o kokku summas 934,78 eurot ja viivise põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt 17.08.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL3952924 tulenevad osamaksed alates 01.09.2025 kuni 03.07.2028, s.o kokku summas 4549,62 eurot maksegraafiku alusel ja viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvalt võlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagasimakse sissenõutavaks muutumisest. Menetluskulud jättis maakohus 62% ulatuses kostja ja 38% ulatuses hageja kanda. Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 1570 eurot ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 973,40 eurot ja viivise.
4.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja ja hageja 17.08.2023 sõlmitud lepingu nr BL3952924 puhul, mille alusel sai kostja laenu 6379 eurot, tegemist tarbijakrediidilepinguga. Tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr 49,67% aastas vastab seaduses sätestatud nõuetele. Hageja rikkus kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud kostja krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on tarbijakrediidileping VÕS § 403 4 lg-test 6 ja 7 tulenevalt tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas, intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ning hagejal on kohustus tagasimaksed uuesti määrata.
4.2.Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise teatise saatmise (03.05.2024) ega ka lepingu ülesütlemise (04.06.2024) ajal ei olnud kostja, tingituna vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest hageja poolt, viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandjal ei olnud alust tarbijakrediidilepingut üles öelda. Seega ei ole poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping ülesütlemisega lõppenud ja hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt kogu võlgnevuse kohest tagastamist. Samuti ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kogu põhinõudelt, sest kostja ei ole hageja nimetatud ajal ja ulatuses maksetega viivituses olnud.
4.3.Hageja esitas 17.03.2025 nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks tuvastama, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning laenuleping pole üles öeldud kehtivalt. Kuna hageja avaldas, et on nõude ümberarvestamisel loobunud intressist (st arvestanud intressimääraks 0% ja ei ole esitanud intressinõuet VÕS § 94 järgses määras) ning muudest kõrvalnõuetest (lepingu sõlmimise tasu, lepingu haldustasu, sissenõudmiskulud, viivis), siis jättis maakohus hageja intressinõude ja kõrvalkulude nõuded kostja vastu rahuldamata.
4.4.Tarbijakrediidilepingu nr BL3952924 kohaselt anti kostjale laenu summas 6379 eurot, millest lepingutasu 379 eurot tasaarvestati laenu väljastamisel ja kostja arvelduskontole kanti 6000 eurot. 17.03.2025 esitatud nõude ümberarvestuse kohaselt on kostja teinud tarbijakrediidilepingu nr BL3952924 alusel tagasimakseid kogusummas 515,60 eurot, mille hageja on arvestanud kõik tasutuks põhivõlgnevuse katteks. Seega on kostjal hagejale tasumata põhivõlgnevus summas 6000 – 515,60 = 5484,40 eurot.
2-24-121605
4.5.Kuivõrd laenulepingu viimase osamakse tähtpäev on maksegraafiku järgi 01.08.2028, siis ei ole laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses. Tulenevalt hageja ümberarvestustest, on kohtuotsuse tegemise ajaks põhivõla osamaksed sissenõutavaks muutunud alates 01.07.2024 osamaksest (osaliselt tasutud, tasumata 36,35 eurot) kuni 01.08.2025 osamakseni, s.o kokku summas 934,78 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
4.6.Hageja 17.03.2025 nõude ümberarvutuse alusel taotles hageja kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kostja on teinud hagejale viimase tagasimakse 02.02.2024 ega ole peale seda hagejale rohkem tagasimakseid teinud, sh ka kohtumenetluse kestel. Kuigi kohtumenetluses on kostja avaldanud soovi jätkata hagejale lepingu alusel saadu tagastamist maksegraafiku alusel, siis ei ole kostja esile toonud, et temal on olemas sissetulekud, mille arvelt teha hagejale tagasimakseid. Seetõttu on põhjendatud eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi ka tulevikus ning hageja nõue on laenu tagastamise maksegraafiku alusel tulevikus sissenõutavaks muutunud osamaksete alates 01.09.2025 kuni 03.07.2028, s.o kokku summas 4549,62 euro väljamõistmise nõudes on põhjendatud.
4.7.Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse summalt alates kohtuotsuse tegemisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Tulevikus sissenõutavaks muutuvalt võlalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagasimakse sissenõutavaks muutumisest.
4.8.Maakohus leidis, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega TsMS § 163 lg 1 alusel. Maakohus võttis menetluskulude jaotamisel arvesse, et kostja on 25.06.2024 teinud hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, kuid kompromissi sõlmimiseni pooled ei jõudnud. Samuti võttis maakohus arvesse seda, et hageja tegi 12.06.2025 kostjale pakkumise kompromissi sõlmimiseks, millise kohaselt tulnuks kostjal hagejale tagastada laenu põhiosa jääk vastavalt hageja 17.03.2025 esitatud ümberarvestusele, osaliselt riigilõiv summas 505 eurot ja osaliselt lepingulise esindaja õigusabikulud summas 450 eurot, millega kostja ei nõustunud. Arvestades hagi hinda 9732,67 eurot, rahuldas maakohus hageja nõude ca 62% ulatuses (põhivõlg 5484,40 eurot + edasiulatuv viivis aastas kohtuotsuse koostamise ajal kehtiva määraga 10,15% ehk 556,67 eurot). Maakohus jättis hageja menetluskulud 62% ulatuses kostja kanda ja 38% ulatuses hageja kanda.
4.9.Hageja 25.06.2025 menetluskulude nimekirjas märgitud ja tasutud riigilõivud 770 eurot hagiavalduse esitamisel ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses on vajalikud menetluskulud TsMS § 138 lg 2 ja § 139 ning § 484 2 alusel. Hageja lepingulisel esindajal on menetluskulude nimekirja järgi kulunud hagiavalduse koostamisele, lisade komplekteerimisele, riigilõivu tasumisega seotud toimingutele ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamisele – 1 h 30 min; 24.10.2024 hagiavalduse täiendamisele – 15 min; kostja seisukoha analüüsimisele, suhtlemisele kliendiga, hageja seisukoha koostamisele, nõude ümberarvestuse koostamisele ja kohtule esitamisele – 1 h 30 min; 24.03.2025 – kostja seisukohaga tutvumisele, selle analüüsimisele, kliendiga suhtlusele – 30 min; 25.03.2025 ja 31.03.2025 kohtukirjadega tutvumisele – 10 min; 18.04.2025 seisukoha koostamisele, täiendava maksegraafiku koostamisele ja kohtule esitamisele – 1 h 20 min; 06.05.2025 kostja seisukohaga tutvumisele, analüüsimisele, kliendiga suhtlusele – 20 min; 25.06.2025 hageja seisukoha koostamisele, lisa
2-24-121605 komplekteerimisele, maakohtule esitamisele – 25 min; menetluskulu nimekirja koostamisele ja kohtule esitamisele – 30 min. Hageja on esitanud käesolevas menetluses kohtule korduvalt seisukohti, milliste koostamise ja kohtule esitamise ajakulu vastab dokumentide sisule ja mahule. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja eeltoodud ajakulu kokku 6 tundi ja 30 minutit oli põhjendatud ja vajalik. Hagejale osutatud õigusabi tunnitasuga 120 eurot, millele käibemaksu ei lisandu, ei ole ebamõistlikult kõrge, see vastab kohtupraktikas aktsepteeritud keskmisele juristi tasumäärale. Samuti vastab selline tasumäär asja keerukusele. Seega on hageja õigusabikulu 6 tunni ja 30 minuti eest 780 eurot (6,5 x 120) põhjendatud ja vajalik.
4.10.Hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on kokku 1570 eurot (780 + 770 + 20), millest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude jaotust arvestades 973,40 eurot.
4.11.Kuna kostja kohtu määratud tähtajaks enda menetluskulude nimekirja ei esitanud ja kohtule teadaolevalt osales kostja kohtumenetluses ilma esindajata, siis puuduvad kostjal menetluskulud. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Pärnu Maakohtu 15.08.2025 otsus osas, milles maakohus jaotas ja määras kindlaks menetluskulud. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5.1.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostjal tuleb tasuda hageja menetluskulud. Kostja pakkus hagejale juba maksekäsu kiirmenetluse ajal kompromissi, et kostja tasub hagejale maksegraafiku alusel 10 000 eurot, kuid hageja keeldus sellest põhjendamatult. Maakohus oleks pidanud jätma menetluskulud poolte endi kanda, sest just kostja vastuväidete tulemusel hageja hagi tema soovitud viisil ei rahuldatud.
5.2.Hageja lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot on ülepaisutatud, see ei saa olla rohkem kui 90 eurot tund. Hageja lepingulise esindajal kulunud aeg on ebamõistlikult suur ning seda oleks tulnud vähendada 50% ulatuses. Vastustaja seisukoht
6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab maakohtu menetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
8.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse üksnes menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Hageja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes menetluskulude jaotuse ja selle alusel kindlaks määratud hüvitatavate menetluskulude suuruse osas. Sealjuures on ringkonnakohus seotud
2-24-121605 kaebuse piiridega, st kohus ei saa teha maakohtu menetluskulude kohta kostjale soodsamat otsustust võrreldes sellega, mida ta kaebuses taotleb.
9.Kolleegiumi hinnangul eksis maakohus TsMS § 163 lg 1 kohaldamisel ja jättis sellest tulenevalt ekslikult menetluskulud 62% ulatuses kostja ja 38% ulatuses hageja kanda.
10.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega, kuid selline kaalutlus peab siiski tagama menetluskulude õiglase jaotuse. Lisaks näeb TsMS § 163 lg 2 ette võimaluse jätta menetluskulud tervikuna või osaliselt poole kanda, kes ei nõustunud lõpplahendile piisavalt sarnase kompromissiga.
11.Käesolevas asjas esitas hageja kostja vastu rahalised nõuded ning maakohus põhjendas hageja kulude jätmist 62% ulatuses kostja kanda hagi rahuldamise ulatusega. Iseenesest on ülaltoodut arvestades õige maakohtu arusaam, et eelkõige tuleks sellise asja menetluskulud hagi osalise rahuldamise korral jaotada eelkõige vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile, kuid see ei takista kohtul arvestada konkreetses asjas hageja rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse kõrval ka muid asjaolusid, sh seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel menetluses kulud tekkinud (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 31).
12.Kolleegiumi arvates on maakohus menetluskulude jaotamisel ebaõigesti arvestanud poolte tehtud kompromissiettepanekutega. Kostja tegi 25.06.2024 hagejale maksekäsu kiirmenetluse vastuväites ettepaneku vaidlus lõpetada kompromissiga selliselt, et kostja tasub hagejale põhivõla maksegraafiku alusel. Vaidlust ei ole aga selles, et hageja kostja kompromissiga ei nõustunud ja nõudis kostjalt jätkuvalt põhivõla ja muude kõrvalnõuete kohest tasumist hagimenetluses ning uut maksegraafikut, mille alusel oleks kostja saanud teha laenu tagasimakseid, ei koostatud. Hageja esitas maakohtu nõudmisel juhuks kui maakohus peaks tuvastama, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning tarbijakrediidilepingut pole kehtivalt üles öeldud, põhivõla ümberarvestamiseks maksegraafiku alles 17.03.2025 ja sedagi alternatiivselt. Kostja ei pidanud nõustuma hageja 12.06.2025 kompromissipakkumisega, milles ta nõudis kostjalt lisaks põhivõla tasumisele maksegraafiku alusel ka hageja menetluskulude osalist kandmist. Juhul kui hageja oleks vastanud kostja 25.06.2024 kompromissipakkumisele ja koostanud juba siis nõuetekohase uue maksegraafiku, siis on põhjendatud järeldada, et hagejal menetluskulud ei olekski suurenenud, et nõuda nende tasumist kostjalt.
13.Praegusel juhul tuleb menetluskulude jaotamisel arvestada eelkõige seda, et hageja algselt esitatud nõue ei olnud nõude esitamise aja seisuga suures osas põhjendatud, sest hageja oli rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning ei olnud kostjaga sõlmitud laenulepingut kehtivalt üles öelnud. Kuna hageja oli rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega olnud laenulepingut kehtivalt üles öelnud, siis ei saanud hageja nõuda ka laenu tagasimakseid vana maksegraafiku alusel, vaid hageja pidi selleks tegema ümberarvutused, mida hageja tegi alles maakohtu nõudel 17.03.2025.
14.Maakohtu otsuse tegemise ajaks oli hageja sissenõutavaks muutunud põhivõlg 934,78 eurot ja ülejäänud nõude osas 4549,62 euro ulatuses ei olnud see põhjendatud, kui hageja poleks teinud kohtumenetluses uut maksegraafikut hageja nõude ümber arvutamiseks, mille kohaselt on kostja kohustatud tegema laenu tagasimakseid alates 01.09.2025 kuni 03.07.2028. Seega on suur osa menetluskuludest tingitud hagejapoolsest vastutustundliku laenamise
2-24-121605 põhimõtte rikkumisest ja lepingu ülesütlemise reeglite järgimata jätmisest. Sellisel juhul ei ole põhjendatud menetluskulude jaotamisel lähtuda tulevikus sissenõutavate osamaksete suurusest, kui pooled oleksid saanud laenu tagastamises kokku leppida kostja 25.06.2024 kompromissiettepaneku alusel uue maksegraafiku alusel (kui hageja oleks selle koostanud). Asjaolu, et hageja alternatiivse nõude alusel kajastuvad maksegraafiku alusel tulevikus sissenõutavad osamaksed ja nendega tasumise viivitamise korral seadusjärgne edasiulatuv viivise nõue on märgitud kohtuotsuse resolutsioonis, ei ole praegusel juhul selliseks asjaoluks, millega arvestada menetluskulude jaotamisel.
15.Kuna suur osa menetluskuludest tekkis seetõttu, et hageja ei olnud järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja ei öelnud nõuetekohaselt laenulepingut üles, aga ka seda, et nende rikkumiste tõttu ei olnud avalduse/hagi esitamise ajal ega ka maakohtu otsuse tegemise ajal hageja nõue suuremas osas sissenõutavaks muutunud, ei ole siinses asja õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda vastavalt tulevikus sissenõutavaks muutuva suurema osa võlgnevuse rahuldamise ulatusele. Arvestades lisaks kostja kompromissettepanekut, on kirjeldatud olukorras kolleegiumi hinnangul tervikuna õiglane jaotada menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel nii, et kohtukulud jäävad hageja kanda ja poolte muud menetluskulud nende endi kanda. Kuivõrd kostja taotles kaebuses kulude poolte endi kanda jätmist, siis jäävad maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Sel juhul puudub ka vajadus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.
16.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kolleegium apellatsioonkaebuse, tühistab maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskulud poolte endi kanda.
17.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud taotlusele maakohtu otsuse resolutsiooni p-s kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 934,78 euro tasumise ajatamiseks märgib ringkonnakohus, et praegusel juhul ei ole põhjendatud ilma vastava hageja nõusolekuta kostja kohustust ajatada. TsMS § 445 lg 1 näeb ette, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. TsMS § 445 lg 1 kohaldamisel peab kohus kaaluma, kas selline võlgniku taotluse rahuldamine on mõistlik ega kahjusta ülemäära teise poole õiguspäraseid huve. Tasumise ajatamine riivab paratamatult hageja huve, mistõttu on ajatamine võimalik vaid väga erandlikel asjaoludel. Kostja ei ole välja toonud ja tõendanud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust kostja kohustuse täitmist edasi lükata. Riigikohtu praktika kohaselt ei annaks ka menetlusosalise võimalikud raskused enda kohustuse täitmisel TsMS § 445 lg 1 järgi alust kohustuse täitmise edasilükkamiseks (RKTKo 10.10.2024, 2-21-20188, p 17). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, jaotuvad apellatsioonimenetluse kulud samuti TsMS § 162 lg 2 järgi, st kohtukulud jäävad hageja kanda ja muud kulud poolte endi kanda.
19.Arvestades menetluskulude jaotust, määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lg 1 järgi kindlaks kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud apellatsioonimenetluses.
20.Kohtute infosüsteemist nähtub, et kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 100 eurot, mida saab pidada põhjendatud ja vajalikuks kohtukuluks TsMS § 138 lg 2 tähenduses, ja see tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
2-24-121605
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.