Võlaõigus

Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus vöetakse Tallinna Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks vöi kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaöigesti kohaldatud materiaalöiguse normi vöi on selgelt rikutud menetlusöiguse normi vöi on selgelt ebaöigesti hinnatud töendeid ja see vöis oluliselt möjutada lahendit (TsMS 637 lg 2 1 ). Apellatsioonkaebuse vöib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Kohtu pöhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 405 lg 1 sätestab, et „kohus menetleb hagi oma öiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspöhimötteid, kui tegemist on varalise nöudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna pöhinöudelt vastab 3500 eurole ja koos körvalnöuetega 7000 eurole." Kuna käesolev hagi mahub eelpool sätestatud piirmäära, menetleb kohus antud asja lihtmenetluses. Hageja on taotlenud asja menetlemist ilma kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kostja on nöustunud kirjaliku menetlusega. Kohus peab vöimalikuks asja arutada ilma istungita. TsMS 405 lg I p 9 vöib kohus teha otsuse lihtsustatud korras. TsMS 444 lg 1 ja 2 järgi vöib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nöuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud töendid, samuti riigi- vöi kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse 405 löikes I nimetatud hagi lihtmenetluses, vöib ta kohtuotsuse pöhjendavas osas piirduda üksnes öigusliku pöhjenduse ja töendite, millele on rajatud kohtu j äreldused, märkimisega. Hagiavaldusest nähtuvalt sölmisid hageja ja kostja 30.04.2024 laenulepingu nr XXX. Laenulepingust tulenevalt moodustavad hageja nöuded kokku 3922,76 eurot. Kostja maksis kuumakseid kuni 30.01.2025 ning osaliselt 28.02.2025 kuumakse 15,01 euro ulatuses. Tasumata pöhiosajääk pärast 30.01.2025 kuumakset on 3297,56 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata intressid laenu pöhiosa kasutamise eest summas 395,14 eurot. Lisaks on kostjal tasumata lepingu haldustasu summas 58,80 eurot ning völamenetlustasud summas 50 eurot, milles sisalduvad lepingu kehtivuse ajal arvestatud völamenetlustasud 15 eurot ja lepingu löpetamise järgne völamenetlustasu 35 eurot. Laenusumma mittetähtaegsest tasumisest arvestatud viivis on summas 121,26 eurot. Hageja ja kostja vahel sölmitud laenulepingu eritingimustes on toodud päevane viivisemäär 0,06%. Hagiavaldusest nähtuvalt on krediidi kulukuse määr 47,38%. Enne laenulepingu söimimist tuvastas hageja, et kostja töötas XXX oÜ-s alates 13.06.2023. Keskmine sissetulek oli kostjal 2134,75 eurot kuus, millest töötasu oli 947,96 eurot, elatisraha 292 eurot, peretoetus 80 eurot, töövöimetoetus 574 eurot ja sotsiaaltoetus 221,98 eurot. Hageja selgitas, et laenu summa väljamaksmisel on hageja kostjalt kinni pidanud lepingutasu koos ZenFund tasuga kogusummas 156 eurot (toodud eritingimustes). Vastavalt hageja hinnakirjale oli väljamakse teenuse tasu 0,90 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi summas 1710,23 eurot. Kuumaksed 28.02.2025 - 30.05.2025 jäid kostja poolt tasumata. 09.06.2025 edastas hageja kostjale kirjaliku hoiatuse laenulepingu ennetähtaegseks löpetamiseks, kuna kostja oli tähtaegselt jätnud tasumata 4 järjestikust igakuist

makset ning andis kostjale kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega üles öelda leping selle tasumatajätmise korral. 26.06.2025 ütles hageja laenulepingu ennetähtaegselt üles, teavitades kostjat kohustusest tasuda laenulepingu järgne nöue. Hageja palub välja möista kostjalt hageja kasuks laenulepingust tulenev kohustus summas 3922,76 eurot, mis koosneb tasumata pöhivölast summas 3297,56 eurot, tasumata intressist summas 395,14 eurot, tasumata haldustasudest summas 58,80 eurot, völamenetlustasudest summas 50 eurot ning kuni 25.08.2025 arvestatud viivistest summas 121,26 eurot. Lisaks palub hageja välja möista kostjalt hageja kasuks lepingujärgne viivis 0,06% päevas tasumata pöhivölalt alates 26.08.2025 kuni pöhivöla tasumiseni, kuid arvestusega, et käesoleva otsusega välja möistetud viivis ei ületaks pöhivöla summat. Kostja on esitanud vastuse hagiavaldusele. Kostja märkis vastuses, et ta on tänaseks 100% töövöimetu, tal on tuvastatud epilepsia ning ta on kaotanud 2 töökohta tänu tervisele. Kostja avaldas, et tema tervis on progresseeruvalt halvenenud, ta on tubane ning ei Ole vöimeline öues käima seoses tervisega. Kostja märkis, et ta on maksejöuetu ja pankrotis. Kostja palub Iahendada asja kirjalikus menetluses, kuivörd ta ei saa ftiüsiliselt kodust väljas käia. Kohus on teinud pooltele kompromissettepaneku. Pooled kompromissi ei saavutanud. Kohus on kohustanud hagejat esitama kohtule nöude ümberarvestuse. Hageja on esitanud kohtule täiendavad selgitused vastutustundliku laenamise pöhimötte järgimise kohta ning avaldanud, et hageja hinnangul ei Ole hageja rikkunud vastutustundliku laenamise pöhimötet. Hageja esitas kohtule ka nöude ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise pöhimötet. Pärast ümberarvestust on hageja nöue kostja vastu kokku 2341 eurot, mis koosneb laenu tasumata pöhiosajäägist summas 2132,86 eurot, laenu kasutamise eest tasumisele kuuluvast intressist summas 194,54 eurot ning viivisest 05.06.2026 seisuga summas 14,60 eurot. Lisaks nöuab hageja edasiulatuvat viivist pöhinöudelt alates 06.06.2026 völaöigusseaduse 113 löike 1 teises lauses sätestatud viivisemääras. Hageja lisas, et juhul, kui kohus otsustab, et hageja ei täitnud vastutustundliku laenemise pöhimötet ja rahuldab hageja ümberarvestatud nöuded, siis hageja loobub hagist osaliselt. Hageja selgitas, et vastavalt esialgsele hagiavaldusele Oli hagi hind 4635,03 eurot ning hageja tasus riigilöivu summas 560 eurot. Pärast ümberarvestust on uus hagi hind on 2558,48 eurot ning riigilöiv eeltoodud hagihinnalt on 385 eurot. Hageja palub tagastada riigilöivu summas 87,50 eurot. TsMS 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud töenditele. Kohus asub seisukohale, et hagi on pöhjendatud ümberarvestatud nöude ulatuses ning kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist osaliselt loobumiseks. Vastavalt TsMS 428 lg 1 p-le 3 löpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS 429 lg 1 järgi vöib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud Iahendi jöustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus vötab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi löpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldusest osaline loobumine (so seadusjärgseid nöudeid ületavas osas) tuleb vastu vöttaja löpetada tsiviilasja menetlus osaliselt. Kohus ei vöta TsMS 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovöimetu isiku huvidega vöi kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei

kahjusta avaldusest loobumine kohtu tsiviilkohtumenetlusteovöimetu isiku huvisid.

hinnangul

avalikku

huvi

ega

puuduta

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS 429 lg 1 ja 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagiavaldusest loobumine vastu vötta ja asja menetlus löpetada. TsMS 432 kohaselt, kui menetlus on löpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama isiku vastu vaidluses samal alusel sama eseme üle. Kui menetlus on löpetatud avaldusest loobumise töttu vöi kompromissiga, on löpetamisel samad materiaalöiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse löpetamisel kohtulahendiga, kui seadusest ei tulene teisiti. Peale osaliselt nöuetest loobumist on hagihinnaks 2558,48 eurot (pöhinöuded 2132,86 eurot + körvalnöuded 209,13 eurot + edasiulatuv Viivis (aasta) 216,49 eurot). Hageja on taotlenud enamtasutud riigilöivu tagastamist. Kohtute Infosüsteemi kohaselt on hageja tasunud hagi esitamisel riigilöivu 560 eurot. Nimetatud hagihinnalt tuleb riigilöivuseaduse (RLS) 59 ja RLS Iisale 1 tasuda riigilöivu 385 eurot. TsMS 150 lg 2 p 2 kohaselt, pool menetluses tasutud riigilöivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Loobumise tagajärjel on hageja riigilöivu tasunud enam 175 eurot. Seega rahuldab kohus hageja taotluse ning tagastab hagejale pool enamtasutud riigilöivust 87,50 eurot hageja taotluses märgitud arvelduskontole. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub Iisaks siseriiklikule öigusele Euroopa Parlamendi ja nöukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel Iisaks siseriiklikule öigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud pöhimötetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise pöhimötet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr c-679/18, p-d 20-23). TsMS 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nöudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel vördne öigus ja vöimalus oma nöuet pöhjendada ja vastaspoole esitatu ümber Iükata vöi sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nöude pöhjendamiseks esitab ja milliste töenditega neid asjaolusid töendab. TsMS 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses töendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nöuded ja vastuväited. Hageja on esitanud kostja vastu nöuded tulenevalt kostja ja Moneyzen OÜ vahel 30.04.2024 sölmitud krediidilepingust nr XXX. Kohtu hinnangul on hageja töendanud, et kostja ja Moneyzen OÜ vahel oli 30.04.2024 sölmitud krediidileping nr XXX völaöigusseaduse (VÖS) 402 lg 1 möttes. Moneyzen OÜ oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÖS 1 lg 5). Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata völgnevus summas 3922,76 eurot. Kostja ei ole völgnevust kuni käesolevani tasunud. Kostja on avaldanud, et seoses kostja tervisliku seisundiga on kostja maksevöimetu. VÖS 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivöimelisuse hindamisel nöuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivöimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse vötma köik talle teadaolevad asjaolud, mis vöivad möjutada tarbija vöimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste vöimaliku suurenemise möju. Kohus hindab, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise pöhimötet. Hageja on selgitanud, et krediidilepingute sölmimisel veenduti kostja krediidivöimekuses, küsides informatsiooni tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta ning teostades päringud

avalikesse andmebaasidesse. Lisaks analüüsiti kostja pangakonto väljavötet, et kontrollida kostja sissetulekute ja väljaminekute andmeid. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise pöhimötet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÖS 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise pöhimötte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis vöimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivöimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivöimelisust (krediidivöimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe köigi teadaolevate asjaolude kohta, mis vöivad möjutada tarbija vöimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÖS 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste vöimaliku suurenemise möju kohta (VÖS 403 4 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) 49 lg 1 p-des 17 ja Ig 3 p-des 1-3 (ka VÖS 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevötja tegevusest, tulud ettevötlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS 49 lg I p I ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, vöimaluse korral ka nende pöhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis vöi asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS 49 lg I p

3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste vöimaliku suurenemise (sh intressimäära töusu) möju (KAVS 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub möne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivöimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat vöi krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS SS 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivöimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavötet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivöime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavötet küsinud, siis peab ta töendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivöimelisuse hindamiseks. Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja töendite pöhjal, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise pöhimötet. Kohtul ei ole vöimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÖS 4034 lg 2 möttes tarbija laenuvöime kontrollimisel. Hageja on edastanud kohtule kostja konto väljavötte, millelt nähtub, et kostja sissetulek koosneb töötasust summas 947,96 eurot, elatisrahast summas 292 eurot, peretoetusest summas 80 eurot, töövöimetoetusest summas 574 eurot ja sotsiaaltoetusest summas 221,98 eurot. Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavöttelt, et kostjal on suures mahus erinevaid kohustusi ka teiste krediidiandjate ees. Kohtu hinnangul ei saanud kostja olla isikuks, kes on vöimeline laenu teenindama, arvestades siinjuures, et kostja näol oli tegemist isikuga, kelle sissetuleku moodustasid suuremas osas toetused. Kohtu hinnangul oleks hageja pidanud arvestama, et kostja sissetulekuks on suuremas osas toetused ning toetustest saadavast summast ei pruugi kostjal olla vöimalik finantskohustusi täita. Kohus asub

seisukohale, et kostja pangakonto väljavötetelt ei nähtu, et kostja saanuks olla isikuks, kes on vöimeline krediiti nöutud ulatuses tagastama. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÖS 403 4 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivöimeline. Seega on laenuandja eiranud VÖS 403 4 lg-s 2 ning KAVS 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi vöimaldamise osas. Laenuandja on eiranud VÖS S-s 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja Oleks tarbija krediidivöimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud. Vastavalt VÖS 100 on kostja rikkunud kohustust kohustuse mittekohase täitmisega. VÖS 108 lg 1 kohaselt, kui völgnik rikub raha maksmise kohustust, vöib völausaldaja nöuda selle täitmist. Hageja on esitanud kohtule nöude ümberarvestuse. Hageja palub ümberarvestuses möista välja kostjalt hageja kasuks laenulepingust tulenev kohustus summas 2341,99 eurot, mis koosneb tasumata pöhivölast summas 2132,86 eurot, tasumata intressist summas 194,54 eurot ning kuni 05.06.2026 arvestatud viivistest summas 14,60 eurot. Lisaks palub hageja välja möista kostjalt hageja kasuks seadusjärgne viivis tasumata pöhivölalt VÖS 113 järgses määras alates 06.06.2026 kuni pöhivöla tasumiseni, kuid arvestusega, et kostjalt välja möistetud viivis ei ületaks pöhivöla summat. Kohus asus eelnevalt seisukohale, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise pöhimötet, kuivörd kostja pangakonto väljavöttelt ei nähtunud, et kostja saanuks Olla isikuks, kes on vöimeline laenu teenindama. Kostja on saanud esialgselt laenu summas 3843,09 eurot ning on teostanud tagasimakseid summas 1710,23 eurot. Seega on tagastamata pöhiosa jääk 2132,86 eurot. Kostja ei Ole völgnevuse summale ega selle kujunemisele vastu vaielnud. Kohus möistab kostjalt hageja kasuks välja pöhivölgnevuse summas 2132,86 eurot. VÖS 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt vöib völausaldaja nöuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÖS 113 lg 1 kohaselt vöib völausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nöuda völgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenöutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS 367 kohaselt vöib ajaks viivisenöude koos pöhinöudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei Ole hagi esitamise veel sissenöutavaks muutunud, väljamöistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult vöi osaliselt protsendina pöhinöudest kuni pöhinöude täitmiseni. Eelköige vöib viivist nöuda selliselt, et kohus möistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina pöhinöudest. Hageja nöuab viivist alates makse sissenöutavaks muutumisest kuni ümberarvestuse esitamiseni (05.06.2026) VÖS 113 lg 1 määras summas 14,60 eurot. Hageja lisas, et hageja nöuab edasiulatuvat viivist pöhinöudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 06.06.2026 seadusjärgses viivisemääras. Kuivörd kohus on tuvastanud, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise pöhimötet, möistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenöutavaks muutunud viivise summas 14,60 eurot ja edasiulatuva viivise pöhinöudelt (2132,86 eurot) VÖS 113 lg I teises lauses sätestatud määras alates 06.06.2026 kuni pöhinöude täitmiseni. Kostja ei Ole viivisearvestusele vastu vaielnud. Vös 403 4 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÖS 4034 löikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÖS S-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei Ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei völgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seega on tarbijakrediidilepingud tühised intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÖS S-s 94 sätestatud intressimäär. Hageja nöuab kostjalt intressi perioodi 30.04.2024-05.06.2026 eest summas 194,54 eurot. Kostja ei Ole hageja intressiarvestusele vastu vaielnud. Kohus möistab kostjalt hageja kasuks välja intressi summas 194,54 eurot.

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses vöi menetlust löpetavas määruses (TsMS 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja pöhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, vöttes aluseks menetluskulude nimekirja vöi tsiviilasja materjalid (TsMS 174 lg 1). Kohus leiab, et pöhjendatud on jätta hagist osalise loobumisega seonduvad menetluskulud TsMS 168 lg 2 ja 4 alusel hageja enda kanda. Ülejäänud nöude menetlemisega seonduvad menetluskulud jätab kohus TsMS 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilöiv 385 eurot. Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväidet esitanud ei Ole. Riigilöivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest ning seega on tegemist pöhjendatud kuluga. Kuivörd kohus rahuldab hagi ümberarvestatud nöude ulatuses, mille puhul on hagihind 2558,48 eurot, möistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulud 55% ulatuses ehk summas 21 1 , 75 eurot. Lisaks, vastavalt hageja taotlusele, möistab kohus kostjalt välja menetluskulude viivise. TsMS 637 lg 2' näeb ette, et käesoleva seadustiku 405 löikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus vöetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks vöi kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaöigesti kohaldatud materiaalöiguse normi vöi on selgelt rikutud menetlusöiguse normi vöi on selgelt ebaöigesti hinnatud töendeid ja see vöis oluliselt möjutada Iahendit. Maakohus edasikaebamise luba ei anna.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.