Võlaõigus

TsMS 444 lg I ja 2 järgi „kohus vöib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nöuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud töendid, samuti riigi- vöi kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse 405 löikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, vöib ta kohtuotsuse pöhjendavas osas piirduda üksnes öigusliku pöhjenduse ja töendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega." Hagiavaldusest nähtuvalt esitas kostja 13.03.2021 laenutaotluse XXX iseteeninduskeskkonnas, järgides saadud juhiseid. Hagiavalduse kohaselt on kostja esitanud laenutaotlused kokku 44 korral. Samal kuupäeval edastas krediidiandja läbi iseteeninduskeskkonna kostja poolt taotluses märgitud eposti aadressile teavituskirja, millega edastas kostjale lepingu üldtingimused ning eritingimused koos hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mis moodustasid lepingu lahutamatu osa. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades XXX iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping sölmituks 13.03.2021. Krediidilepingu eritingimuste punkti B kohaselt vöimaldati kostjale limiiti kuni 3000 eurot. Leping sölmiti tähtajatult. 13.03.2023 sölmisid pooled lepingu Iisa laenulimiidi suurendamiseks ning pooled kehtestasid uueks limiidiks 3700 eurot. Hageja märkis hagiavalduses, et kostja on kasutanud laenuandja poolt vöimaldatud laenulimiiti kokku summas 8663 eurot. Kostja poolt kasutusse vöetud krediidilepingu eritingimuste punkti E kohaselt kohustus klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 48,107% aastas ehk 0,1318% päevas. Lepingu eritingimuste punkti F kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 60,27% aastas. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku summas 10 683,14 eurot, millest arvestati pöhinöude katteks 5480,68 eurot, kulude katteks 323,45 eurot ja intressi katteks 4879,01 eurot. Hageja märkis, et kuivörd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud löppes leping 13.04.2025 ning kostja kohustus tasuma kogu olemasoleva völgnevuse. Hageja töi välja, et krediidiandja kontrollis kostja isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete pöhjal ja maksehäire registrist saadud andmeid ning tuvastas, et lepingu sölmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Kostja esitatud ja krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides leidis krediidiandja, et kostja on krediidivöimeline. Hageja palub kohtul möista välja kostjalt hageja kasuks lepingust tulenev völgnevus summas 3413,90 eurot, millest pöhivölgnevus on 3182,32 eurot ja sissenöutavaks muutunud Viivis 231 , 58 eurot. Kostja on esitanud vastuse hagile, milles töi välja, et ta ei tunnista hagiavalduse nöuet sellises summas nagu hageja nöuab. Kostja selgitas, et ta laenas perioodil 28.12.22 - 03.05.24 XXX 4785 eurot ning maksis tagasi 4171,78 eurot. Kostja esitas eelnevat töendavad pangakonto väljavötted. Kostja Iisas, et hagiavalduses kajastuvad ümbriku failid (leping, tarbijakrediidi info jms) viitavad eelnevale perioodile ning kunagisele (eelnevale) laenule, mis sai köik tagasi makstud. Kostja märkis, et kahjuks ei ole pooltel önnestunud kompromissi saavutada. Kohus on teinud pooltele kompromissettepaneku. Pooled kompromissi ei saavutanud. Lisaks andis kohus hagejale tähtaja esitada kohtule nöude ümberarvestus, kuivörd kostja pangakonto väljavötet hageja kohtule ei esitanud. Hageja esitas kohtule selgituse, milles töi välja, et krediidiandja kontrollis kostja isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete pöhjal ja hindas maksevöimet maksehäire registrist saadud andmete alusel ning tuvastas, et lepingu sölmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Lisaks lähtus krediidiandja sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud andmetest. Hageja leidis, et krediidiandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise pöhimötet. Nöude ümberarvestust hageja kohtule ei esitanud.

Kohus, analüüsinud hagiavaldust ning hagiavaldusele Iisatud töendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb j ätta rahuldamata. TsMS 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nöudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel vördne öigus ja vöimalus oma nöuet pöhjendada ja vastaspoole esitatu ümber Iükata vöi sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nöude pöhjendamiseks esitab ja milliste töenditega neid asjaolusid töendab. TsMS 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses töendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nöuded ja vastuväited. TsMS 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja töendamist, kui vastaspool vötab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvöttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesönaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. VÖS 403 4 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise pöhimötet. Vastutustundliku laenamise pöhimötte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sölmimist kohustatud omandama teabe, mis vöimaldab hinnata, kas tarbija on vöimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivöimelisus) ja hindama tarbija krediidivöimelisust. VÖS 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivöimelisuse hindamisel nöuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivöimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse vötma köik talle teadaolevad asjaolud, mis vöivad möjutada tarbija vöimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste vöimaliku suurenemise möju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja vöetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja vahendajate seaduse 49 löike 1 punktides 1—7, löike 2 punktides 1—3, löike 3 punktides 1—3 ja löikes 7 sätestatust. VÖS 4034 lg 6 kohaselt vöib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sölmida üksnes juhul, kui ta on krediidivöimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivöimeline. VÖS 403 4 lg 13 kohaselt töendab vastutustundliku laenamise pöhimötte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. KAVS 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi pöhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille pöhjal analüüsida tarbija vöimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. KAVS 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja vöi -vahendaja tegema möistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja völaöigusseaduses sätestatud nöudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes vöimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise pöhimötet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÖS 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise pöhimötte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis vöimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivöimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivöimelisust (krediidivöimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe köigi teadaolevate asjaolude kohta, mis vöivad möjutada tarbija vöimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÖS 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste vöimaliku

suurenemise möju kohta (VÖS 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) 49 lg 1 p-des 17 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÖS 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevötja tegevusest, tulud ettevötlusest, üüritulu, hüvitised, toetusedja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, vöimaluse korral ka nende pöhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis vöi asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS 49 lg I p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste vöimaliku suurenemise (sh intressimäära töusu) möju (KAVS 49 lg I p 5). Kui krediidiandjal puudub möne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivöimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat vöi krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivöimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavötet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivöime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavötet küsinud, siis peab ta töendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivöimelisuse hindamiseks. Vastutustundliku laenamise pöhimötte kohta on hageja märkinud, et hageja omandas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja avalikest registritest saadud info alusel. Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja töendite pöhjal, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise pöhimötet. Kohtul ei ole vöimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÖS 403 4 lg 2 möttes tarbija laenuvöime kontrollimisel. Hageja ei ole kohtule kostja pangakonto väljavötet ega nöude ümberarvestust esitanud. Seega on laenuandja eiranud VÖS 4034 lg-s 2 ning KAVS 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi vöimaldamise osas. Laenuandja on eiranud VÖS S-s 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivöimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud. Kohus selgitab, et kostja sissetulekud ja väljaminekud nähtuvad eelköige kostja pangakonto väljavöttelt, mida krediidiandja hinnanud ei ole. VÖS 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÖS 403 4 löikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÖS S-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei völgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seega on tarbijakrediidilepingud tühised intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÖS S-s 94 sätestatud intressimäär. Hageja kohtule nöude ümberarvestust ei esitanud. Hageja on hagiavalduses toonud välja, et kostja on kasutanud laenuandja poolt vöimaldatud laenulimiiti kokku summas 8663 eurot. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku summas 10 683,14 eurot, millest arvestati pöhinöude katteks 5480,68 eurot, kulude katteks 323,45 eurot ja intressi katteks 4879,01 eurot. Kuivörd kohus tuvastas, et krediidiandja ei Ole järginud vastutustundliku laenamise pöhimötet, sh

on jätnud hindamata kostja arvelduskonto väljavötte, arvestab kohus köik kostja tagasimaksed pöhinöude katteks. Kohus, tuvastanud, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise pöhimötet ning arvestanud kostja tagasimaksed pöhivölgnevuse katteks, asub seisukohale, et kostja on völgnevuse hagejale tasunud. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, kuivörd hagejal puudub nöue kostja vastu. TsMS 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel. TsMS 162 lg I kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega poolte menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja pöhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, vöttes aluseks menetluskulude nimekirja vöi tsiviilasja materjalid. Kostjal menetluses esindajat ei olnud, mistöttu kostjale menetluskulusid tekkinud ei Ole. Vastavalt TsMS 637 lg 2' „käesoleva seadustiku SS 405 löikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus vöetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks vöi kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaöigesti kohaldatud materiaalöiguse normi vöi on selgelt rikutud menetlusöiguse normi vöi on selgelt ebaöigesti hinnatud töendeid ja see vöis oluliselt möjutada Iahendit." anna .

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.