2-25-125411 Elisa Eesti AS hagi J G vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
1709,86 eurot Hageja: Elisa Eesti AS, registrikood 10069659, asukoht: Sõpruse pst 145, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema või Kristiine Urb, e-posti aadress: [email protected] Kostja: J G, isikukood xxxx; elukoht: xxxx; e-posti aadress: xxxx, xxxx Lihtmenetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Elisa Eesti AS hagi osaliselt.
2.Välja mõista J Glt Elisa Eesti AS kasuks Elisa Eesti AS ja J G vahel 27.09.2011 lepingu nr xxxx, 12.10.2011 lepingu nr xxxx, 17.10.2018 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu nr xxxx, 17.10.2018 seadmete rendi- ja/või müügilepingu nr xxxx, 22.10.2018 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu nr xxxx, 22.10.2018 seadmete rendi- ja/või müügilepingu nr xxxx ja 15.06.2019 seadmete rendi- ja/või müügileping nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 829,93 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 690,50 eurot ning edasiulatuv viivis alates 04.03.2026 põhinõudelt 829,93 eurolt kuni põhinõude täitmiseni lepingus kokku lepitud määras s.o 0,065% päevas.
3.Jätta rahuldamata Elisa Eesti AS hagi J G vastu sissenõudmiskulu 25 euro osas.
5.Välja mõista J Glt Elisa Eesti AS kasuks menetluskulud 605,16 eurot.
6.Mõista J Glt Elisa Eesti AS kasuks välja hüvitatavatelt menetluskuludelt 605,16 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.
7.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad
1.Elisa Eesti AS esitas Viru Maakohtule hagi J G vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt on nõude aluseks kostja ja Elisa Eesti AS vahel 27.09.2011 sõlmitud leping nr xxxx, 12.10.2011 sõlmitud leping nr xxxx, 17.10.2018 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise leping nr xxxx, 17.10.2018 sõlmitud seadmete rendi- ja/või müügilepingu nr xxxx, 22.10.2018 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise leping nr xxxx, 22.10.2018 sõlmitud seadmete rendi- ja/või müügileping nr xxxx ja 15.06.2019 sõlmitud seadmete rendi- ja/või müügileping nr xxxx. Lepingute sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi, Elisa Eesti AS täitis omapoolsed kohustused ja on kostjale esitanud arved teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Elisa Elisa Eesti AS esitas kostjale järgnevad tasumata jäänud arved (summades ei ole arvestatud arvetel kajastuvat viivist ja võlahaldustasu): Arve number Summa Laekumised Maksetähtaeg A-41504426 76,19 31.03.2022 A-41699609 78,47 30.04.2022 A-41892175 42,95 31.05.2022 A-42081722 46,87 30.06.2022 A-42268850 32,87 31.07.2022 NA-138497
26.07.2022 NA-138498
26.07.2022 NA-138499
26.07.2022 NA-138500
26.07.2022 NA-138501
26.07.2022 NA-138502
26.07.2022 NA-138503
26.07.2022 NA-138504 59,90 26.07.2022 NA-138505
26.07.2022 NA-138506 39,90 26.07.2022 NA-138507
26.07.2022
NA-138508
26.07.2022 NA-138509
26.07.2022 A-42453581 25,50 31.08.2022 Kokku: 866,65 36,72 Kostja on hagejale tasunud 36,72 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostjal hageja ees põhivõlgnevus summas 829,93 eurot (886,65 – 36,72). Vastavalt üldtingimuste punktile 6.10 arvestab hageja maksetähtaja ületamisel 0,065% viivist võlasummalt iga viivitatud päeva eest, alates maksetähtajale järgnevast päevast. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast s.o 1.09.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 3.03.2026 valemi abil: põhivõlgnevus 829,93 eurot x viivitatud päevade arv x 0,065% päevas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 690,50 eurot. Lisaks eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista edasiulatuv viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni 0,065% päevas. Vastavalt üldtingimuste p-le 4.2.3 ja VÕS § 113 lg 2 on hagejal pärast lepingu lõppemist õigus nõuda võla sissenõudmiskulusid. Sissenõudekulu on olnud kulutus, mis on olnud vajalik võlgnikuga ühenduse saamiseks. Hageja on võla sissenõudmiseks teinud korduvalt toiminguid, s.t. saatnud võlgnikule sõnumeid, kirju posti teel, e-kirju, helistanud, teostanud registripäringud jms. Tulenevalt eeltoodust moodustub võla sissenõudmiskulude nõue summas 50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 829,93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 690,50 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja edasiulatuva viivise alates 4.03.2026 kuni põhivõlgnevuse summas 829,93 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud määras s.o 0,065% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 729,32 eurot (sh riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 414,32 eurot) ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. Kostja vastuväited
2.13.05.2026 avalduses kostja palus võimaldada koostada võla tasumise kava mida on valmis alates
15.juunist 2026 tasuma igakuiselt 50 eurot. Kostja on puudega inimene, täielikult pime, ning tema ainus sissetulek on pension.
3.Vaatamata kohtu korduvatele ettepanekutele pooled kompromissile ei jõudnud. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 20.04.2026 menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16).
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
7.Kohus tuvastas, et Elisa Eesti AS (endise ärinimega AS Starman) ja kostja vahel olid sõlmitud järgmised lepingud: 27.09.2011 sõlmitud leping nr xxxx, 12.10.2011 sõlmitud leping nr xxxx, 17.10.2018 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise leping nr xxxx, 17.10.2018 sõlmitud seadmete rendi- ja/või müügilepingu nr xxxx, 22.10.2018 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise leping nr xxxx, 22.10.2018 sõlmitud seadmete rendi- ja/või müügileping nr xxxx ja 15.06.2019 sõlmitud seadmete rendi- ja/või müügileping nr xxxx.
8.Üldtingimuste p 6.1. kohaselt, ELISA esitab Kliendile arveid ja Klient on kohustatud tasuma ELISA-le arveid Kliendile osutatud või vahendatud või koostöös kolmandate isikutega osutatud Teenuste eest Liitumislepingus kokkulepitud tingimuste kohaselt ja lähtudes Teenuste osutamise või vahendamise ajal kehtivast Hinnakirjast ja/või Teenustingimustest. Seadme kasutamise lepingu kohaselt lepingu lõppemisel on Klient kohustatud Seadme tagastama 7 päeva jooksul Elisa esinduses või tellib tehniku järele (tasuline teenus). Kui Klient ei tagasta Seadet, on Elisal õigus nõuda Kliendilt sisse Seadme lepingu - või Hinnakirjajärgne väärtus vastavalt Elisa poolt esitatud nõudele. Väärtuse hüvitamisega läheb Seadme omandiõigus Kliendile üle. Lepingu üldtingimuste p 4.2.2. järgi klient on kohustatud tasuma õigeaegselt ELISA poolt esitatud arved. Lähtuvalt eeltoodust võttis kostja endale kohustuse tasuda talle osutatud teenuste eest Elisa Eesti AS-ile vastavalt esitatud arvetele. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 829,93 eurot.
9.Vaidlustamata asjaoluna on hageja kostjale esitanud põhinõude aluseks olevad teenuse ja vara tagastamata jätmisest vara väärtust sisaldavad arved nr A-41504426, A-41699609, A-41892175, A42081722, A-42268850, NA-138497, NA-138498, NA-138499, NA-138500, NA-138501, NA138502, NA-138503, NA-138504, NA-138505, NA-138506, NA-138507, NA-138508, NA-138509, A-42453581 kogusummas 886,65 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejale põhinõude katteks tasunud 36,72 eurot. Seega on põhinõue 829,93 eurot. Kohus leiab, et kostja on hagejaga
eelviidatult sõlmitud lepinguid VÕS § 76 lg 1 mõistes rikkunud ning hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 108). Kohus on seisukohal, et põhivõlgnevus summas 829,93 on põhjendatud.
10.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1).Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). Kostjal on hageja ees sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus summas 690,50 eurot ning edasiulatuv viivis alates 04.03.2026 kuni põhivõlgnevuse summas 829,93 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud määras s.o 0,065% päevas. Lepingus on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,065% päevas, mis on VÕS § 113 lg 1 kohaselt lubatav ja kohaldatav. Hageja nõuab viivist lepingujärgses määras. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja pidi ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole põhivõlgnevust nõuetekohaselt täitnud, seega leiab kohus, et hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel viivise nõudeõigus kostja vastu. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on lepingule, seadusele ja tuvastatud asjaoludele tuginedes põhjendatud. Seega tuleb viivise nõue rahuldada ja kostjalt välja mõista sisse nõutavaks muutunud viivis 690,50 eurot ja alates 04.03.2026 viivis põhinõudelt (829,93 eurot) kuni põhinõude täitmiseni lepingus kokku lepitud määras s.o 0,065% päevas.
11.VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu summas 50 eurot. Antud juhul on põhjendatud ja tõendatud sissenõudmiskuluks 25 eurot (28.09.2022 tasulise kirja nr 3349350 saatmine 15 eurot; 11.10.2022 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 31.10.2022 tasulise kirja saatmine 5 eurot, kokku 25 eurot). Makseviivitusega tekkinud sissenõudmiskulusid ei ole hageja tõendanud ja kohus jätab sissenõudmiskulud 25 euro osas rahuldamata.
12.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus rahuldab Elis Eesti AS-i ja kostja vahel 27.09.2011 sõlmitud lepingu nr xxxx, 12.10.2011 sõlmitud lepingu nr xxxx, 17.10.2018 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingu nr xxxx, 17.10.2018 sõlmitud seadmete rendi- ja/või müügilepingu nr xxxx, 22.10.2018 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingu nr xxxx, 22.10.2018 sõlmitud seadmete rendi- ja/või müügilepingu nr L-1106431 ja 15.06.2019 sõlmitud seadmete rendi- ja/või müügilepingu nr xxxx alusel tekkinud järgmised nõuded: põhivõlgnevus 829,93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 690,50 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot,
edasiulatuv viivis alates 04.03.2026 kuni põhinõude täitmiseni lepingus kokku lepitud määras s.o 0,065% päevas. Kohus jätab rahuldamata 25 eurot sissenõudmiskulud.
13.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 729,32 eurot (riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 414,32 eurot, käibemaksuta). Õigusabikulud koosnevad järgnevast: maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot; täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule 2 h x 169=338 eurot, käibemaksuta); 24.06.2026 dokumendi koostamine ning dokumentide kohtule esitamine 20 min summas 56,32 eurot. Kohus on seisukohal, et riigilõiv 315 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot on põhjendatud menetluskulud. Kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele sisulist vastust ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 338 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) on asja keerukust ja mahtu ning esindaja juristi kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlik. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 615 eurot (õigusabikulu kokku: 2 tunni tasu x 120 eur = 240 eurot, käibemaksuta, millele lisandub riigilõiv summas 315 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot, ja 24.06.2026 dokumendi koostamine 40 eurot). Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 1,60% ulatuses ja kostja kanda 98,40% ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 605,16 eurot.
14.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
15.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.