Baltic Fence OÜ hagi EVSIK OÜ vastu kahju hüvitamiseks ja viiviste väljamõistmiseks. Hagi hind 57 922,78 eurot. Hageja: Baltic Fence OÜ (registrikood 10847631)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja
lepinguline esindaja: Gunnar Leht (e-post XXX) Kostja: EVSIK OÜ (registrikood 14330735) Kostja lepinguline esindaja: Roman Maksimenko (e-post XXX) Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Baltic Fence OÜ hagi EVSIK OÜ vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine • • •
Menetluskulud jätta Baltic Fence OÜ kanda. Rahuldada EVSIK OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus. Välja mõista Baltic Fence OÜ-lt menetluskulud summas 1 450 eurot EVSIK OÜ kasuks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2.Kohtule 23.01.2026. a esitatud hagiavalduse ja selle 13.03.2026. a täienduse kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu nr XXX, mis allkirjastati 17.07.2023 kostja juhatuse liikme I. K. ja 19.07.2023 hageja juhatuse liikme A. A. poolt. Vastavalt lepingu punktile 1.1. oli lepingu objektiks uue aspiratsioonisüsteemi ehitamine, paigaldamine ja seadistamine. Lepingu lahutamatuks osaks on IMAS Aeromeccanica S.R.L. hinnapakkumine nr XXX.
3.Aspiratsioonisüsteemi üleandmine tellijale pidi toimuma 3 tööpäeva jooksul alates paigaldustööde lõpetamisest, mille käigus pidi toimuma süsteemi reguleerimine ja töötajate koolitamine. Kuna paigaldustööd jäid lõpetamata, siis pole toimunud ka aspiratsioonisüsteemi üleandmist, süsteemi reguleerimist ega ka töötajate koolitamist.
4.Hageja on korduvalt nii suuliselt kui kirjalikult teavitanud kostjat aspiratsioonisüsteemi puudustest ja nõudnud vigade kõrvaldamist, kuid tänaseni ei ole kostja seda teinud. Kuivõrd kostja keeldus puuduste kõrvaldamisest ja tööde lõpuni teostamisest, on hageja sunnitud need tellima kolmandalt isikult, millega kaasnevad olulised lisakulud aspiratsioonisüsteemi nõuetekohase valmisehitamise ning spetsialisti reisi ja elamiskulude näol.
5.Pärast aspiratsioonisüsteemi tarnimist hagejale vormistasid pooled 24.01.2024 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mis käsitleb vaid välise filtersüsteemi elektritöid. Sisemine aspiratsioonisüsteem oli allkirjastamise ajaks välja ehitamata ja tööd lõpetamata.
6.Aspiratsioonitorude paigaldamistööde käigus septembris 2025 jättis kostja paigaldamata aspiratsioonitorud kahele seadmele. Hageja oli sunnitud tellima torud ja nende paigaldamise koos vajaminevate materjalidega Hydroscand AS-ilt, Weston Group OÜ-lt ja Erko Plekitööd OÜ-lt ning edastas arved kokku summas 1928,20 euro tasumiseks kostjale, kes aga keeldus nende tasumisest. 03.11.2025 saatis hageja kostjale nõudekirja, milles nõudis kõigi aspiratsioonisüsteemiga seotud lepinguliste tööde lõpetamist ja vajaliku dokumentatsiooni üleandmist hagejale, millele kostja vastas 10.11.2025 keeldumisega. Hageja tellis aspiratsiooni- ja filtersüsteemide müügile ja paigaldamisele spetsialiseerunud Kreltex OÜ-lt spetsialisti arvamuse.
7.Kahjuks on hageja poolt kinni makstud aspiratsioonisüsteem kostja poolt lõpuni paigaldamata, mistõttu see ei tööta nii, nagu lepinguga oli ette nähtud. Valmistaja firma IMAS Aeromeccanica pakkumine süsteemi kordategemiseks on kokku 22 600 eurot. Lisanduvad lennupiletid Bologna – Tallinn – Bologna 875 eurot, 4 päeva autorent Tallinna lennujaamast 700 eurot ja majutus Paides koos toitlustusega 510 eurot. Kõik eeltoodud veel tegemata lisakulutused seoses puuduste kõrvaldamise ja süsteemi lõpuni paigaldamisega moodustab kokku kulutuste summa 24 685 eurot.
8.Hageja oli sunnitud seoses kostja lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega tegema täiendavaid kulutusi süsteemi kasutamiseks kokku 24 355,78 euro väärtuses, millele lisanduvad aspiratsioonisüsteemi kordategemise kulud 24 685 euro väärtuses. Seega on hageja sunnitud kulutused kokku 49 040,78 eurot.
Kostja vastus
9.Kostja ei tunnista hagi. Hageja poolt hagile lisatud 24.01.2024 vastuvõtu-üleandmise aktist nähtub, et kõik tööd teostas kostja vastavalt lepingu punktis 3.1 sätestatud hinnale 88 200 eurot. Hageja ei tagastanud kostjale allkirjastatud akti ega esitanud kirjalikku põhjendust tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta 5 päeva jooksul pärast selle allkirjastamist. Seega tuleb kostja poolt teostatud tööd lugeda täielikult teostatuks ja hageja poolt vastuvõetuks ning hagejal puudub õiguslik alus allkirjastatud vastuvõtuakti vaidlustamiseks.
10.Oma hagis väidab hageja, et vastuvõtuakt puudutab väidetavalt üksnes välise filtreerimissüsteemi elektritöid, mitte aga sisemist aspiratsioonisüsteemi. Need väited on aga täiesti alusetud, kuna kostja teostas kõik töövõtulepingus ette nähtud tööd vastavalt kokkulepitud hinnale 88 200 eurot. See tähendab, et kostja täitis täielikult kogu töövõtulepingus ette nähtud tööde mahu. Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja esitas nõuded kostja vastu alles peaaegu kaks aastat pärast vastuvõtu-üleandmise akti allkirjastamist, viidates seejuures süsteemile kehtivale 2-aastasele garantiiajale.
11.Pärast seadmete paigaldamist ei allkirjastanud hageja mitte ainult kostja poolt teostatud tööde vastuvõtu-üleandmise akti, vaid tasus tööde eest ka enne töövõtulepingu punktis 3.2.3 sätestatud lõpptähtaega. Pärast vastuvõtu-üleandmise akti allkirjastamist toimusid 2024. aasta jooksul poolte vahel tegelikult läbirääkimised süsteemi parendamise üle.
12.Perioodil 01.–02.05.2024 teatas kostja kirjalikult, et hageja peab ette valmistama konteinerid konteiner ei olnud valmis ning selle ettevalmistamise tähtaegu lükati hageja poolt korduvalt edasi. Ilma konteinerita ei ole võimalik süsteemi täielikult kokku panna ega käivitada. Lisaks on pärast konteineri paigaldamist vajalikud eraldi tööpäevad ühendamiseks, käivitamiseks ja testimiseks ning samuti peab hageja tagama õhuvarustuse vastavatele sõlmedele.
13.Hageja ei täitnud neid süsteemi käivitamiseks vajalikke tingimusi. 21.06.2024 kirjutas kostja hagejale, et poolte vahel puudub kokkulepe kõikide masinate klappide osas ning ilma töörežiimi kirjaliku kinnitamiseta ei ole võimalik edasi liikuda.
14.Hageja poolt kaasatud kolmandad isikud viisid ilma kostja osaluseta iseseisvalt sisse õhuvarustuse, eemaldasid mehaanilised lukustused ning viisid süsteemi ohtlikku töörežiimi, mille tulemusena deformeerus põhitrassitoru Ø350 mm. Seega tuleb kõik 2025. aasta sügisel tekkinud kulud seostada just selle juhtumiga.
15.Hageja on lisanud hagile eksperdiarvamuse Kreltex OÜ. Kostja hinnangul ei ole tegemist ekspertiisiga ning nimetatud ettevõte ei ole pädev andma käesolevas vaidluses eksperdiarvamust. Ettevõtte põhitegevusalades puudub viide sellistele kitsalt spetsialiseeritud töödele nagu käesolev vaidlus puudutab.
16.Arve nr 25212, 17.09.2025, summas 675,80 € sisaldab: 1) aspiratsioonitoru Ø350 mm — 365 €; 2)vanade torude demonteerimine ja uute paigaldus — 180 €; 3) kokku 675,80 €. See arve on ühepoolselt esitatud kostjale ilma poolte kokkuleppeta ning puudutab toru Ø350 mm asendamist pärast hilisemat intsidenti süsteemis, mis toimus hageja süül ning millega kostjal puudub seos. Arve ei tõenda, et 24.01.2024 seisuga ei olnud süsteem üle antud ega kinnita, et kahjustus tulenes algsest puudusest, mitte kolmandate isikute
tegevusest. Arve nr 25240, 16.10.2025, summas 1 252,40 € sisaldab:1) süsteemi torude komplekt — 560 €; 2) paigaldus 10 tundi — 450 €; 3) kokku 1 252,40 €. Need kulud on seotud süsteemi hilisema asendamise või täiendamisega pärast vastuvõtuakti sõlmimist ega tõenda, et 2024. aasta jaanuaris oleks hageja vastu võtnud üksnes „välise osa“.
17.Erko Sheet Metal Works OÜ-ga seotud arve nr 2025145, 15.09.2025, summas 452,60 € (nimetus: aspiratsioonitoru Ø350 mm, tsink 0,7 / kiirkinnitusega klambrid; tasutud 22.09.2025) vastab toru Ø350 mm soetamisele pärast magistraaltoru kahjustamist. Need kulud on seotud hageja süül tekkinud kahjustuse ja sellele järgnenud remondiga pärast 24.01.2024 vastuvõtuakti allkirjastamist.
18.Arve nr 2025151, 19.09.2025, summas 570,40 € (nimetus: aspiratsioonitorustiku detailid Zn 0,7 / kiirkinnitusega klambrid; tasutud 25.09.2025) kujutab endast samuti hilisemat torustiku detailide soetamist ega tõenda töövõtulepingu (2023) alusel esinenud algset puudust. Arve nr 2025172, 06.10.2025, puudutab kättesaadava info põhjal väiksemaid torustiku lisakomponente ega tõenda puuduse olemasolu vastuvõtuakti allkirjastamise ajal. Arve nr 2025216, 11.12.2025, s.o peaaegu kaks aastat pärast vastuvõtuakti, ei viita samuti puuduste kõrvaldamisele, mis oleksid seotud kostja ebakvaliteetse tööga.
19.Arve nr 2145672, 31.10.2025, summas 527,74 € sisaldab:1) antistaatiline voolik 120 mm, 15 m; 2)klambrid. Tegemist on kulumaterjalide/voolikutega. Samas nähtub pakkumisest, et voolikud olid juba tarne osa, kuid elektrilised ja pneumaatilised ühendused, nagu ka osa kliendi infrastruktuurist, lasusid tellijal, s.o hagejal. Seega ei tõenda selline arve iseenesest ei kostja süüd ega väidetava võla suurust.
20.Arve nr 2122296, 29.08.2025, summas 951,80 € sisaldab suurt hulka pneumaatilisi komponente:1)voolikud 140/150 mm; 2)niplid; 3)kraan; 4) manomeetrid; 5) filtridregulaatorid; 6)kiirühendused jne. See on oluline, kuna kostja pakkumisest nähtub, et elektropneumaatilised siibrid tuli pneumaatiliselt ja elektriliselt ühendada tellija, s.o hageja poolt. Seega puudutab see arve suures osas kas kliendipoolset ühendust, hilisemat moderniseerimist või töid pärast kolmandate isikute sekkumist hageja korraldusel. Seda ei saa automaatselt käsitada kostja võimaliku puuduse tagajärjel tekkinud kahjuna.
21.Arved kuupäevadega 25.03.2024, 30.09.2024 ja 31.07.2025 – isegi kui need on tasutud, peab hageja iga arve puhul tõendama:1) milline konkreetne kaup osteti; 2) miks see ei kuulu tavapärase kasutuse, kliendipoolse osa või hilisema täienduse hulka; 3) kuidas see on otseselt seotud kostja lepingurikkumisega. Hagis puudub sellele küsimusele vastus.
22.Weston Group OÜ arve nr 16/2025, 30.09.2025, summas 8 250,96 € sisaldab:1) ehitus- ja remonditööd — 5750 €; 2)aspiratsioonitorude paigaldus — 180 €; 3) tööd kopaga ja laaduriga — 315 €; 4) tehnika ja muu. Kogusummast on vaid 180 € otseselt seotud aspiratsioonitorude paigaldamisega. Ülejäänu on ehitus- ja kaasnevad tööd. Seega ei saa seda arvet tervikuna seostada väidetavalt lõpetamata aspiratsioonisüsteemiga ega kostja töödega. Arve nr 17/2025, 31.10.2025, summas 12 404,14 € sisaldab:1)ehitus- ja demonteerimistööd (aukude sulgemine) — 6 737,50 €; 2) aspiratsioonitorude paigaldus — 450 €; 3) tööd kopaga ja laaduriga — 1 552,50 €; 4) liiva täitmine ja transport — 722,60 €; 5) tehnika, põranda silikoon, diiselpuhuri filter jms. Ka siin on vaid 450 € otseselt seotud aspiratsioonitorude paigaldamisega. Ülejäänu on ehitus- ja remonditööd, tehnika, materjalid
jms. Sellise arve sisu näitab, et hageja püüab lisada hagisse laia hulga ehitus- ja ekspluatatsioonikulusid, millel puudub otsene põhjuslik seos töövõtulepinguga. Seega ei ole hageja tõendanud, et kõik hagile lisatud arved on seotud käesoleva vaidlusega kostja poolt töövõtulepingu alusel tehtud tööde osas.
23.Hageja ei ole hagis tõendanud põhjusliku seose olemasolu kostja poolt töövõtulepingu alusel tehtud tööde ning hageja väidetavate kulude vahel. Lisaks, isegi kui selline põhjuslik seos oleks tuvastatav, peab tellija VÕS § 644 lg 1 kohaselt teatama töö mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Hageja enda esitatud kirjavahetusest nähtub, et ta esitas pretensioonid kostjale alles 2025. aasta novembris. Seega ei saa sellist teatamist pidada mõistlikuks ega vabandatavaks.
24.Samuti tuleb jätta rahuldamata hageja nõue tulevaste, kavandatavate kulude osas. Hageja nõue seoses Itaalia tootja pakkumisega summas 22 600 € + reisikulud ei kujuta endast tegelikku kahju, vaid tulevikus kavandatavaid kulutusi uue programmi ja edasiste tööde jaoks. Hageja ei saa nõuda kulude hüvitamist, mida ta ei ole tegelikult kandnud. Lisaks pöördus hageja 2025. aasta novembris ise tootja poole uue juhtprogrammi saamiseks, s.t sisuliselt uue juhtimissüsteemi jaoks. Selline „ümberehituse pakkumine“ ei tähenda automaatselt kostja vastutust esialgse töövõtulepingu alusel. Hageja oleks pidanud pöörduma puuduste kõrvaldamiseks, mitte uue süsteemi tellimiseks. Uue süsteemi tellimine viitab moderniseerimisele, mitte puuduste kõrvaldamisele. Kohtu põhjendused
25.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
26.Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud järgmised asjaolud: • Hageja ja kostja sõlmisid 19.07.2023. a töövõtulepingu aspiratsioonisüsteemi ehitamiseks, paigaldamiseks ja seadistamiseks vastavalt hinnapakkumisele nr XXX (dtl 10-47). • Hageja tasus kostjale teostatud tööde ja tarnitud materjalide eest 21.07.2023. a 31 975,20 eurot (arve 5565), 22.09.2023. a 14 921,76 eurot (arve 5585), 05.12.2023. a 38 370,24 eurot (arve 5599), 24.01.2024. a 21 672,08 eurot (dtl 48-51). • Hageja ja kostja allkirjastasid 24.01.2024. a tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti (dtl 53). • Hageja esitas kostjale 17.09.2025. a arve nr 25212 summas 675,80 eurot ja 16.10.2025. a arve nr 25240 summas 1 252,40 eurot (dtl 54-55). • Hageja esitas 3.11.2025. a kostjale nõudekirja töös esinevate puuduste kõrvaldamiseks (dtl 58-59). • Kostja esitas 10.11.2025. a nõudekirjale vastuse (dtl 56-58). • Hageja tellis 14.01.2026. a asjatundja arvamuse aspiratsiooni- ja filtersüsteemi kohta (dtl 61-63).
27.Hagiavalduse kohaselt on kostja poolt teostatud töödes ilmnenud puudused ja kostja on jätnud paigaldustööd lõpetamata, ei ole toimunud aspiratsioonisüsteemi üleandmist, süsteemi reguleerimist ega ka töötajate koolitamist.
28.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Vastavalt VÕS § 637 sätestatule on töövõtuleping tasuline leping. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Puudub vaidlus, et hageja on kostjale töö eest tasunud.
29.VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Töö vastuvõtmisel on tähendus eelkõige pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse aspektist. Nimelt eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ja töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (RKTKo otsus tsiviilasjas nr 3-2180-08, p-d 22, 24). Käesoleval juhul olid tellija ja töövõtja vaidlusaluse lepingu punktis 6 kokku leppinud, et tööd antakse üle üleandmise-vastuvõtu aktiga.
30.Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 19; nr 3-2-1-80-08, p 21). Üksnes juhul, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.
31.Puudub vaidlus selles, et 24.01.2024. a on hageja ja kostja allkirjastanud tööde üleandmisevastuvõtmise akti, milles kinnitavad, et töövõtja on täitnud oma kohustused vastavalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingule (tl 53).
32.Hageja on oma kahju hüvitamise nõuet kostja vastu esitades tuginenud sellele, et hageja poolt tegemata jäänud töö tuleb lõpuni teha. Kostja vastuväite kohaselt ei ole tema hagejale kahju tekitanud. Kostja on teostanud tööd vastavalt kokkuleppele, need hagejale üle andud ning hageja on kinnitanud, et tööd on lepingukohased. Hageja ei ole kostja hinnangul vastupidist tõendanud.
33.Kohus nõustub kostja vastuväitega. Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral tekib tellijal töövõtja vastu üldjuhul esmalt lepingu täitmise nõue (VÕS § 646), kuid VÕS § 115 lg 1 esimene alternatiiv võimaldab koos kohustuse täitmise nõudega nõuda ka kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõude esitamine eeldab esiteks, et töö ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 641, § 77) ning töövõtja vastutab selle rikkumise eest (VÕS § 642) (vt ka Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Seejärel tuleb kontrollida, kas hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), kas kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (vt nt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15).
34.Kohtu hinnangul ei ole hageja käesoleval juhul esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Oma nõude tõendamiseks on hageja esitanud asjatundja arvamuse (tl 61-63). Kohtu hinnangul ei tõenda asjatundja arvamus ja fotod seda, et kostja teostatud töö ei vastanud lepingutingimustele.
35.Asjatundja on meelevaldselt jõudnud järeldusele, et tarnitud seadmed ja kostja töö ei vasta poolte kokkuleppele. Asjatundja ei ole süvenenud sellesse, milliseid töid kostja üldse tegema pidi, vaid nõustunud analüüsi teostamata hagejaga, et tarnes esineb olulisi puudusi. Elektritööd ja selleks vajalike kaablite tarnimine, samuti suruõhuühenduste loomine, müüritööd ning hüdraulika, suruõhutööd ei kuulunud hinnapakkumise järgi kostja lepinguliste tööde mahtu, seetõttu ei saa nende tööde tegemata jätmine olla kohtu hinnangul ka kostjapoolne lepingurikkumine.
36.Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja ei ole teatanud väidetavatest puudustest kostjale ka mõistliku aja jooksul. Kohtule on esitatud e-kirjavahetus, millest nähtub, et hageja on 29. aprillil 2024. a teatanud kostjale, et saepuru ärastussüsteem tuleb kiiresti tööle saada (dtl 192). Kostja selgitas, et kogu süsteemi käivitamist takistavad hagejapoolsed tegematajätmised: valmis ei ole konteiner, jäätmesüsteem on rajamata, õhuvarustus tagamata (dtl 191-196).
37.Hageja esitas 3.11.2025 kostjale nõudekirja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja nõudis kostjalt aspiratsioonisüsteemi juhtimise automaatika paigaldamist, elektriliste sulgusklappide paigaldust, elektriskeemide üleandmist, kasutusjuhendi üleandmist, hageja poolt kostjale esitatud arvete tasumist, sisemiste aspiratsioonitorude tegemiseks kasutatud terasele sertifikaatide esitamist (dtl 59).
38.VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele kui töö ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 77 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Vaidlusaluses lepingus puudub erikokkulepe kvaliteedi kohta, mis tähendab kohtu hinnangul, et kostja töö pidi vastama keskmisele kvaliteedile. Sellist etteheidet, et töö keskmisele kvaliteedile ei vastaks, hageja kostjale käesolevas menetluses esitanud ei ole. Vastavalt hinnapakkumisele pidid tarnitud seadmed vastama Euroopa toomisstandarditele. Sellist etteheidet, et seadmed Euroopa tootmisstandarditele ei vastaks, hageja käesolevas menetluses esitanud ei ole.
39.VÕS § 647 lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist.
40.Hageja on tööd vastu võtnud 24.01.2024. a ning 4.10.2024. a saatnud kostjale e-kirja küsimusega, millal saab valmis aspiratsioonisüsteem (dtl 230). Vaidlusaluse lepingu p 6.2. kohaselt tööde üleandmise vastuvõtmise akti tagastab tellija 5 päeva jooksul allkirjastatult tarnijale või esitab sama tähtaja jooksul kirjaliku põhjenduse tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta. Pretensioonide korral koostatakse lahkarvamuste protokoll, kus fikseeritakse kõik avastatud puudused ja nende kõrvaldamise tähtajad.
41.Töö üleandmise tulemusena jaguneb tõendamiskoormis tellija ja töövõtja vahel selliselt, et töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginemiseks peab töö vastu võtnud tellija tõendama, et töö ei vastanud töö vastuvõtmise ajal lepingutingimustele. Lisaks peab tellija tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma (VÕS § 643) ning teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 644 lg 1). Lepingule mittevastavust peab sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS § 644 lg 2).
42.Käesoleval juhul on hageja tööde vastuvõtmise üleandmise akti allkirjastades kinnitanud, et kostja on töövõtulepingust tulenevad kohustused täitnud. Hageja oleks pidanud töö lepingutingimustele mittevastavusest kostjale teatama kooskõlas lepingu p-ga 6 5 päeva jooksul akti saamisest.
43.Hageja esitas puuduste kirjelduse kostjale 3.11.2025. a ning laskis töö üle vaadata alles 2026. a jaanuarikuus (dtl 61). VÕS § 7 lg 1 tulenevalt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ning seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (RKTKo 29.04.2008, 3-2-1-28-08, p 13). Aasta ja üheksa kuud puudustest teatamiseks ületab mõistlikku aega VÕS § 644 lg 1 järgi. Kui tarbijatöövõtu puhul tuleb VÕS § 644 lg 1 teise lause järgi puudustest teavitada hiljemalt kahe kuu jooksul, siis majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul on mõistlik aeg puudustest teavitamiseks üldjuhul lühem. Praegusel juhul ei ole hageja esile toonud põhjust, miks ta tööd varem üle ei vaadanud, ega asjaolusid, mis vabandaksid puudustest teavitamise mõistliku tähtaja möödalaskmist. Hageja õiguse töö väidetavale lepingutingimustele mittevastavusele tugineda välistab VÕS § 644 lg 3 esimene lause, mille järgi ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt.
44.Hageja on endal kahju tekkimise tõendamiseks esitanud kohtule kolmandate isikute poolt hagejale 2025. a septembris esitatud arved (dtl 64-73, 74-85) ja 11.11.2025. a IMAS Aeromeccanica poolt esitatud hinnapakkumise elektrikilbi ehitamiseks (dtl 86-95). Kohtu hinnangul ei tõenda hageja poolt esitatud tõendid kostja poolt hagejale kahju tekitamist. Arvetelt nähtub, et hageja on ostnud voolikuid, klambreid, kraane jm ehitustarvikud. Vastavalt lepingu lisaks olevale hinnapakkumisele ei hõlmanud see elektrikaablite tarnet ja paigaldust, elektri- ja toruühendusi, müüritöid, ruumide soojustus-, hüdraulika-, suruõhu- ja klaasimistöid. Lisaks on kulutused tehtud aasta ja kaheksa kuud pärast tööde kostjalt vastuvõtmist. Kohtu hinnangul ei muuda ka 11.11.2025. a pakkumine kolmanda isiku poolt pakutavaid töid kostja poolt teostatud tööde parandustöödeks. Pakkumises nähtuvad tööd,
mis ei seostu kostja lepingumahus sisalduvate töödega, seega ei saa need olemuslikult olla tehtud töö parandustööd. Samuti ei ole kohtu hinnangul Westson Group OÜ poolt 2025. a oktoobris tehtud tööd (dtl 74-85) kostja poolt teostatud tööde parandustööd, kuivõrd arvetelt nähtuvad tööd, mis ei kuulunud kostja töömahtu. Kohus on seisukohal, et 2024. a juulikuus on ka hageja ise mõistnud, et vaidlusaluse lepingu lisaks olev hinnapakkumine ei hõlmanud elektri- ja suruõhuühendustega seotud töid, samuti müüritöid, ruumide soojustus, hüdraulika- ja suruõhu- ning klaasimistöid. Kostja hageja poolt 02.07.2024. a koostatud lepingu lisa (dtl 229) ei allkirjastanud. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid, et hageja ja kostja oleks pidanud läbirääkimisi lepingu lisa koostamiseks, ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et lisas märgitud tööde teostamine oleks muutunud kostja kohustuseks.
45.Arvestades, et hageja nõuete aluseks olev lepingurikkumine ei leidnud käesolevas menetluses tuvastamist, puudub vajadus kontrollida ülejäänud kahju hüvitamise nõude eeldusi. Kuna hagejal ei ole kostja vastu põhinõuet, ei ole hagejal kostja vastu ka kõrvalnõuet ega õigusabi kulude hüvitamise nõuet. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hagi rahuldamisele, kuivõrd kostja on oma lepingulised kohustused täitnud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
46.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
47.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
48.Kostja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud 1 450 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab kostja esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Kostjale osutas õigusabi jurist ning kostja esindamisele kulus 14,5 tundi.
49.Hageja hinnangul on kostja menetluskulud ülepaisutatud, kuivõrd hageja esindaja on kulutanud õigusabile 10 tundi, kuid kostja esindaja 14,5 tundi (dtl 227). Kohus hageja esindaja käsitlusega ei nõustu. Kohtuasjas nr 3-2-1-98-13 on Riigikohus 14.10.2013.a määruses märkinud, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Kostja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks.
50.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostja esindaja on osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 100 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud menetluskulud summas 1 450 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.