Aktiva Finance Group OÜ hagi R L vastu võla nõudes
Hagihind
2551,28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479); Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]); Kostja: R L (isikukood xxxx, elukoht: xxxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi R L vastu võla nõudes osaliselt.
2.Mõista R Llt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 1826,11 eurot ja viivis alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast 11.11.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni 30.07.2026 summas 100,47 eurot ning edasiulatuvalt lepingujärgses viivisemääras 0,021% päevas alates 31.07.2026 kuni põhinõude (1826,11 eurot) täitmiseni.
Jätta menetluskulud 81% ulatuses kostja ja 19% ulatuses hageja kanda.
4.2.Mõista R Llt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 409,05 eurot.
4.3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (409,05 eurot) tuleb R Ll tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Hageja Aktiva Finance Group OÜ esitas 21.01.2026 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja R L vastu võla nõudes. Harju Maakohus võttis hagi 27.05.2026 määrusega menetlusse. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja 2-26-1562 lihtmenetluses. Kostja ei ole hagile vastanud.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
2.Placet Group OÜ ja R L sõlmisid 26.08.2024 krediidikontolepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja krediiti 2000 eurot. Lepingu XXXX intressimäär oli 39,03% aastas, viivis 7,67% aastas ja krediidi kulukuse määr 47%.
3.Kostjal tekkis võlgnevus 10.12.2024, 10.01.2025, 10.02.2025 maksete tasumisega, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale 09.02.2025 lepingu ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 23.02.2025), milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Hoiatus edastati kostja e-posti aadressile xxxx. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideerinud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 04.03.2025.
4.Hagiavaldusest nähtub, et krediidiandja kontrollis kostja krediidivõimelisust. Krediidiandja võttis arvesse kostja taotluses esitatud andmeid, maksehäireregistrites esitatud info, Maksu- ja Tolliameti andmed, Maksuameti võlgnevuse andmed, Rahvastikuregistri andmed, Kinnisvararegistri andmed ja Ametlikest Teadaannete info. Krediidiandja tuvastas nende andmete põhjal, et kostja igakuine sissetulek oli 2110,98 eurot ja väljaminekud 400 eurot. Igakuisteks majapidamiskuludeks arvestati 370 eurot.
5.Esialgne võlausaldaja loovutas 10.03.2025 kostja vastase nõude hagejale Aktiva Finance Group OÜ koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.
6.Kokku nõuab hageja esialgse hagi kohaselt põhivõlgnevust 1959,95 eurot, intressi 258,39 eurot, sissenõudmiskulusid 50 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 132,61 eurot ja edasiulatuvat viivist lepingujärgses määras 7,67% aastas põhinõudelt alates 21.01.2026 kuni põhinõude täitmiseni.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos
kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
8.Placet Group OÜ loovutas 10.03.2025 Aktiva Finance Group OÜ-le lepingust nr XXXX tuleneva nõude kostja vastu koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid (dtl 30).
9.Hagi kohaselt sõlmisid 26.08.2024 Placet Group OÜ ja R L krediidikonto lepingu nr XXXX. Lepingu kohaselt kohustus kostja tegema tagasimakseid iga kuu 10. kuupäevaks, lepingu intressimäär oli 39,03% ja krediidi kulukuse määr 47% (dtl 14).
10.Hageja esitatud asjaolude kohaselt kasutas kostja krediiti kokku summas 2079,45 eurot ja tagasimakseid tegi põhivõlgnevuse katteks 120 eurot (dtl 13). Seega oli kostjal maksmata põhivõlgnevus 1959,95 eurot.
11.Kohtu hinnangul vastab kostja ja Placet Group OÜ sõlmitud krediidikonto leping nr XXXX tarbijakrediidilepingu tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohtule esitatud arvetest nähtub, et igakuise arve alusel kohustus kostja tasuma põhivõlgnevust kui ka intressi (dtl 4351). Seega on kohtu hinnangul tegemist tarbijakrediidilepinguga.
12.Hageja põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise nõuded võiksid kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, edasiulatuva viivise nõue TsMS § 367 alusel. Põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise nõude rahuldamiseks peavad esinema järgmised eeldused: kehtiv leping, lepingus sisalduv kokkulepe põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise maksmiseks (hagis nõutud määras ja ulatuses), kostja poolne lepingu rikkumine, kostja vastutus rikkumise eest, hagis nõutud ulatuses täitmist välistavate kostja vastuväidete puudumine või nende alusetus.
13.Vastavalt krediidikonto lepingule nr XXXX oli krediidi kulukuse määr 47% aastas (dtl 14). Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2024. aasta augustis (26.08.2024 lepingu sõlmimisel) oli 16,65%, seega ei ületa lepingu krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning tarbijakrediidileping on kehtiv.
14.Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet või seda sisustama. Seega kontrollib kohus järgnevalt, kas krediidiandja on järginud kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
15.Lepingu sõlmimise ajal (26.08.2024) kehtinud ja praegu kehtiva VÕS § 403 4 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata,
kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 järgi krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
16.Vastavalt VÕS § 4034 lõikele 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Lepingu nr XXXX kohta esitas hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule kostja laenutaotluse (dtl 33), maksehäireregistrite väljavõtted (dtl 34), elamisloa olemasolu kontrolli (dtl 34), Maksu- ja Tolliameti registri väljavõtte (dtl 34), maksuvõlgnevuste kontrolli (dtl 34), rahvastikuregistri väljavõtte (dtl 34-35), kinnisvararegistri väljavõtte (dtl 35) ja Ametlike Teadaannete väljavõtte (dtl 35). Kostja veebitaotlusest nähtub, et lepingu sõlmimisel avaldas kostja, et tema sissetulek on 1600 eurot ning kohustused on 400 eurot. Laenuandja hinnangul oli kostja igakuine sissetulek 2110,98 eurot ja väljaminekud 400 eurot. Igakuisteks majapidamiskuludeks arvestati lisaks 370 eurot.
17.Kohus leiab, et krediidiandja ei teinud lepingu sõlmimisel kindlaks kostja tegelikku kohustuste suurust (sh majapidamiskulude suurust), samuti ei küsitud kostjalt pangakonto väljavõtet. Hageja tõi esile, et pangakonto väljavõtet ei ole vaja igakordselt krediidisaajalt küsida. Siiski ei nähtu kohtule, milliste teiste andmete kogumise ja analüüsimise tulemusel tuvastas krediidiandja kostja krediidivõimelisuse. Krediidiandja lähtus kostja kohustuste suuruse määramisel üksnes kostja enda esitatud infost. Kohtu hinnangul ei ole see piisav. Oluline on enne tarbijale krediidilepingu sõlmimist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7).
18.Krediidiandja arvestas kostja majapidamiskuludeks 370 eurot. Seejuures krediidiandja ega hageja ei selgitanud, mille alusel hindas krediidiandja, et nimetatud summa on piisav laenusaaja majapidamiskuludeks, mis peaks hõlmama lisaks eluasemekuludele ka kulutusi toidule ja sidevahenditele. Samuti ei nähtu kohtule, kuidas analüüsis laenuandja muid kogutud andmeid, ning mis konkreetsete andmete kogumise tulemusel jõudis laenuandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Kohtu hinnangul nähtub esitatud asjaoludest ja tõenditest, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet – kostja varalist seisundit ega kohustusi nõuetekohaselt kindlaks ei tehtud. Järelikult ei oleks krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 kohaselt tohtinud kostjaga praeguse vaidluse esemeks olevat krediidikonto lepingut sõlmida.
19.Vaidlusaluse lepingu sõlmimisel kehtinud VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise
kohustusest. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole hageja tuginenud asjaolule, et kostja oleks teadlikult valeandmeid esitanud. Asja materjalides puuduvad tõendid, millest nähtuks, kas ja millist teavet on krediidiandja kostjalt täiendavalt küsinud.
20.Hageja esitas 25.05.2026 kohtule seadusjärgse intressimääraga ümberarvestuse. Kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 253,24 eurot. Seega nõuab hageja lepingust nr XXXX tulenevat põhivõlgnevust 1826,11 eurot (2079,45-253,24).
21.Tulenevalt VÕS § 4062 lg-st 3 ja § 4061 lg-st 4 tuleb tähtajatu tarbijakrediidilepingu tagasimaksed määrata uuesti aastaks alates viimasest korrast, mil tarbija krediidilimiiti kasutusele võttis. Hageja tõi esile, et kuivõrd viimane krediidi kasutuselevõtt oli 18.10.2024, peale mida esimeseks tagasimakse kuupäevaks oli 10.11.2024, siis viimaseks tagasimakse kuupäevaks on 10.10.2025. Kohtu hinnangul on hageja teinud kirjavea ning tegelikult oli viimaseks tagasimakse kuupäevaks 10.11.2025 (üks aasta). Seega on leping lõppenud ning nõue on muutunud sissenõutavaks.
22.VÕS § 113 lg 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kuivõrd sätte eesmärk on vältida laenusaajale lisakulude tekkimist, siis kohaldab kohus intressi kohta sätestatut analoogselt ka viivise kohta. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingujärgses määras 0,021% päevas (dtl 16) alates 11.11.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd krediidiandja ja kostja kokku lepitud viivisemäär oli väiksem kui seadusjärgne viivisemäär, siis kohaldab kohus lepingujärgset viivisemäära. Hageja viivisenõue perioodil 11.11.2025-30.07.2026 (262 päeva) on 100,47 eurot lepingujärgses viivisemääras 0,021% päevas põhinõudelt 1826,11 eurot.
23.Hageja taotleb kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist summas 50 eurot. Hageja leiab, et tal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 5.3 VÕS § 113 2 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kuivõrd hageja on kostjale saatnud meeldetuletuskirjad lepingu kehtivuse ajal, mitte pärast lepingu lõppemist (dtl 66-75), siis jätab kohus hageja nõude pärast lepingu lõppemist tekkinud väidetavate sissenõudmiskulude hüvitamiseks rahuldamata.
24.Eespool toodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja lepingust nr XXXX põhivõlgnevuse summas 1826,11 eurot ja viivise lepingujärgses viivisemääras 0,021% päevas põhinõudelt (1826,11 eurot) alates 11.11.2025 kuni kohtuotsuse tegemise päevani 30.07.2026 summas 100,47 eurot ja edasiulatuvalt lepingujärgses viivisemääras 0,021% päevas põhinõudelt (1826,11 eurot) alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast 31.07.2026 kuni põhinõude täitmiseni.
25.Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata.
26.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd arvestades hagihinda kohus rahuldab hagi ligikaudu 81% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 19% ulatuses hageja ja 81% ulatuses kostja kanda.
27.Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt riigilõivu 385 eurot ja hageja õigusabikulud 338 eurot, kokku 723 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 385 eurot.
28.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu (sh dokumentidega tutvumine, hagi koostamine ja lisade komplekteerimine) 2 tunni ulatuses mõistlik. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot/h ei pea kohus aga mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et hageja esindaja pole vandeadvokaat ja käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 60 eurot/h. Hageja menetluskulud kuuluvad hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 120 eurot.
29.Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 505 (385 + 120) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 409,05 eurot (s.o 505-st eurost 81%) ning menetluskuludelt (409,05 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kohus ei rahulda hageja taotlust, et väljamõistetud menetluskulude summa kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxxx viitenumbriga xxxx. Kohus ei pea vajalikuks sekkuda kohtuotsuse täitmisse ega piirata kohtuotsuse täitmist ühe konkreetse pangakontoga.
30.Kuna kostja pole menetluses aktiivselt osalenud ja hagile vastanud, siis ei ole kostjal saanud käesolevas asjas menetluskulusid tekkida, mistõttu ei saa kohus kostja menetluskulusid ka kindlaks määrata. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.