I S maksejõuetusavaldus Võlgnik: I S (isikukood xxxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Usaldusisik: S S (e-post: xxxx) Pankrotihaldur: vandeadvokaat Ene Ahas (isikukood xxxx), Advokaadibüroo Tetris, Mustamäe tee 16, Tallinn 10617, tel xxxx, e-post: [email protected]
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada I S maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja I S (isikukood xxxx) pankrot 29. juuli 2026.a kell 16.00.
3.Nimetada I S pankrotihalduriks vandeadvokaat Ene Ahas (isikukood xxxx), Advokaadibüroo Tetris, Mustamäe tee 16, Tallinn 10617, tel xxxx, e-post: [email protected].
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 17. august 2026 kell 10.30. Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 3014) ja virtuaalselt. Virtuaalselt üldkoosolekul osalemise soovist teatada Harju Maakohtule kolm kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist. Videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga.
5.Kohustada I S vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 17. augustil 2026. kell 10.20. Kui I S vannet ei anna, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
7.Vabastada usaldusisik S S I S usaldusisiku kohustustest.
8.Algatada I S kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
9.Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta aruande. Esimese aruande esitamise tähtaeg on 29.07.2027.
12.Määrata usaldusisiku S S tasuks 627 eurot (käibemaksu ei lisandu), mis mõista välja võlgnikult I Slt usaldusisiku S S kasuks.
13.Hüvitada usaldusisikule S S kindlaksmääratud usaldusisiku tasu 627 eurot (käibemaksu ei lisandu) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa MTÜ Vabane Võlgadest (registrikood 80620076) arvelduskontole nr EE547700771011593990 (LHV Pank).
14.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
15.Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded Edasikaebamise kord Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD
1.Võlgnik I S esitas 14.05.2026 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks 2022. aastal tema suhtes interneti teel toime pandud pettus, mille mõjul tegi ta välisriigi isikule laenude, säästude ja vara pantimise arvelt makseid ligikaudu 40 000 euro ulatuses. Tekkinud võlakoormus avaldas mõju võlgniku vaimsele tervisele ning töövõimele, mille tõttu kaotas ta 2023. aastal töökoha ning oli pikemalt töötu. Alates 2024. aasta sügisest hakkas võlgniku olukord järk-järgult paranema. Alates 2025. aastast töötab võlgnik klienditeenindajana, tema sissetulekuks on töötasu 740 eurot kuus, töövõimetoetus 650 eurot kuus ja peretoetus 80 eurot kuus, s.o kokku 1470 eurot kuus (netosumma).Võlgnikul on 19-aastane ülalpeetav, kes õpib gümnaasiumis. Võlgniku varaks on kasutatud telefon ja televiisor, koguväärtusega 150 eurot, muu vara puudub ning arvelduskontode jääk on avalduse esitamise seisuga 0 eurot. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 51 244,19 euro ulatuses. Võlgnik soovis avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohus võttis avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks S S.
2.Usaldusisik esitas kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub kinnisvara, sõidukid, finantsvara, nõuded
kolmandate isikute vastu ning muu arvestatava väärtusega vara. Võlgnikule kuulub üksnes tavapärane kodune vallasvara hinnangulise väärtusega 645 eurot ning pangakontodel olevad rahalised vahendid summas 506,56 eurot. Võlgniku likviidse vara koguväärtus on hinnanguliselt 1151,56 eurot. Võlgniku teadaolevad kohustused ulatuvad kokku 54 685,62 euroni, millest põhinõuded moodustavad 38 969,60 eurot ning kõrvalnõuded 15 716,02 eurot. Kohustused tulenevad peamiselt krediidi- ja laenulepingutest ning nendega seotud täitemenetluse kuludest. Avalduse esitamise ajal oli võlgnik töötu. Tema peamiseks sissetulekuks on töövõimetoetus suuruses 684 eurot kuus ning alates 16.06.2026 on tal õigus saada töötuskindlustushüvitist. Võlgnik on registreeritud töötuna, otsib aktiivselt tööd ning on väljendanud valmisolekut tasuda kohustuste katteks 100–150 eurot kuus. Maksejõuetuse peamisteks põhjusteks on aastatel 2022–2023 võetud ulatuslikud krediidikohustused, mille tulemusel kasvas võlgniku igakuine laenukoormus ebaproportsionaalselt suureks võrreldes tema sissetulekutega. Samuti viitab usaldusisik asjaolule, et osa krediidilepinguid sõlmiti olukorras, kus krediidivõimelisuse hindamine ei olnud piisavalt põhjalik. Pärast töösuhte lõppemist 03.06.2026 halvenes võlgniku majanduslik olukord veelgi ning tal puudub võimalus täita sissenõutavaks muutunud kohustusi. Seetõttu on usaldusisik seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Usaldusisik leiab, et võlgniku olukorras on põhjendatud pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kuna võlgade ümberkujundamise menetlus ei oleks võlgniku praegust varalist seisundit ja sissetulekuid arvestades otstarbekas.
3.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub rahuldamisele.
4.Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).
5.Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).
6.Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku vara koguväärtus on hinnanguliselt 1151,56 eurot, kuid teadaolevaid kohustusi on vähemalt 54 685,62 euro ulatuses (vt p 2). Võlgnikul ei ole seega piisavalt vara, et oma sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused täita.
7.Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti.
8.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui FIMS-s ei ole sätestatud teisiti.
9.Kohus nimetab usaldusisikuks pankrotihalduri, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Usaldusisik S S ei ole Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel pankrotihaldur.
10.Ene Ahas on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus nimetab pankrotihalduriks Ene Ahase (PankrS § 31 lg 6).
11.Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).
12.Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja tegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FIMS § 18 lg 8). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
13.FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
14.Võlgnik taotleb enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka usaldusisik peab seda põhjendatuks. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud FIMS § 45 lõikes 3. Kohtule teadaolevalt neid aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohus algatab seetõttu ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
15.Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).
16.Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta aruande (FIMS § 46 lg 3).
17.Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 1).
18.Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4, PankrS § 33 lg 1).
Menetluskulud
19.Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).
20.Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).
21.Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 189,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).
22.Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 9,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 85 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Usaldusisikule tuleb seega määrata tasuks 627 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).
23.FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.
24.Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 946 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
25.Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 9,5 tunni eest summas 627 eurot (alustatud pooltunde 19 × 33), s.o 627 eurot. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et see hüvitatakse usaldusisikule riigi vahenditest.
KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE
26.Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist
konkreetset võlgnikule pankrotihalduriga.
kuuluvat
vara võib võlgnik
ise valitseda,
tuleb
arutada
27.Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2): tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
28.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7). (allkirjastatud digitaalselt) Gerly Kask kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.