Muud

Kohus nimetab pankrotihalduriks senise usaldusisiku Martin Krupp, kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek toimub kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal ja vormis. Kuna võlgnik ei ole soovinud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, ei algata kohus kohustustest vabastamist (FIMS § 18 lg 3). Menetlus toimub nö tavapärase pankrotimenetlusena, millele ei järgne pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Kohtu selgitused: o Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; järgnevad muud PankrS ettenähtud tagajärjed. o Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. o Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9). Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 1 1 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 14 tundi, sh (koostasin ja lähetasin päringud erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse, tegin täiendavaid päringuid; avasin usaldusisiku toimiku; töötlesin ja analüüsisin päringute tulemusena saabunud vastuseid; tutvusin võlgniku ja tema abikaasaga seotud registriandmetega võimalike võlgniku varade tuvastamiseks; suhtlesin võlgniku esindajaga; suhtlesin võlausaldaja esindajaga; suhtlesin võlgniku abikaasaga; analüüsisin kõiki saadud andmeid kogumis ning koostasin vara- ja võlanimekirja, esitasin selle võlgniku esindajale; koostasin usaldusisiku aruanded ja komplekteerisin lisad), arvestuses

sisalduvad bürookulud. Töötasu arvestamisel lähtus usaldusisik tunnitasu määrast 140 eurot. Kogu tasu on 1 960 eurot, millele lisandub käibemaks 470,40 eurot, kokku 2 430,40 eurot. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Võlausaldaja menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 ja PankrS § 150 lg 2 alusel võlgniku kanda. Toimikust nähtuvalt on võlausaldaja menetluskuluks riigilõiv 420 eurot. 14.07.2026 tasutud deposiit ei ole käsitletav menetluskuluna vaid pankrotimenetluse kuluna (PankrS § 150 lg 1 p 6), mille hüvitamine otsustatakse pankrotimenetluse käigus. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.