lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-134569/22

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 24.07.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-134569/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.07.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1950
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Tellimus
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Väljaminev kiri · 2026-06-22
Kiri
Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2026-07-06
Arve nr 80032156
Tallinna Ringkonnakohus · Sissetulev kiri · 2013-03-11
Kiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2023-02-22
Kiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2023-02-09
Kiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Väljaminev kiri · 2023-02-08

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS ÜHISTEENUSED11052490(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. juuli 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-134569

Tsiviilasi / hagi ese

AS-i ÜHISTEENUSED hagiavaldus A Ji (J) vastu raha tasumise nõudes

Hagihind

87,85 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490, aadress Endla tn 15, 10122 Tallinn) Lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja

A J (isikukood xxxx, aadress xxxx)

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

Kohtuistung 02.06.2026.a

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) hagiavaldus A Ji (J, isikukood xxxx) vastu leppetrahvi 40 (nelikümmend) eurot, viivise 13 (kolmteist) eurot 39 (kolmkümmend üheksa) senti, sissenõudmiskulu 30 (kolmkümmend) eurot ja põhinõude 40 (nelikümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 29.01.2025.a viivise tasumise nõuetes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) kanda.
3.Jätta A Ji (J, isikukood xxxx) menetluskulud kindlaks määramata ja AS-ilt ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) A Ji kasuks välja mõistmata. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 2 1 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks 1 (5)

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 15.10.20262-26-2409/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.10.20262-26-117726/7Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.10.20262-23-5185/59Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 13.10.20262-26-117299/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.10.20262-26-109839/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.10.20262-26-419/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.

Kohtuotsuse kirjeldav osa

1.TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. II.

Kohtuotsuse põhjendav osa

2.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.
3.Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt oli kostja sõiduki registreerimismärgiga xxxx omanik või vastutav kasutaja 01.11.2021 seisuga. Kostja kinnitas 02.06.2026 kohtuistungil, et temale kuulus 2021.a novembris xxxx registreerimismärgiga xxxx (dtl 79). Kuivõrd kostja on faktiväite omaks võtnud, ei vaja eraldi tõendamist asjaolu, et kostja oli 01.11.2021 seisuga sõiduki registreerimismärgiga xxxx omanik (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
4.Parkimise korraldaja ei pea tõendama, et sõiduk asus leppetrahvinõudes märgitud ajal leppetrahvinõudes märgitud parklas. Leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Sõiduki parkijal on võimalik eeldus ümber lükata ning tõendada, et vaidlusalust autot ei ole leppetrahvis märgitud ajal leppetrahvis märgitud parklas pargitud (vt ka RKTKo 06.12.2017 2-15-3430, p 18). Eeltoodust tulenevalt eeldatakse parkimist hageja väidetud kohas, kui sõidukit on pildistatud äratuntavalt ja leppetrahvile on märgitud parkimise aeg ja koht. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et sõiduk registreerimismärgiga xxxx oli hageja opereeritavale parkimisalale asukohaga xxxx pargitud 01.11.2021 kell 14.51. Hageja on esitanud tõenditena 01.11.2021 leppetrahvinõude, millel on märgitud parkimise aeg ja koht xxxx, parklas (dtl 26) ning sõidukist registreerimismärgiga xxxx tehtud fotod (dtl-d 27-29). Eeltoodut arvestades on kostja koormis tõendada, et sõiduk registreerimismärgiga xxxx ei olnud 01.11.2021 kell 14.51 pargitud xxxx parklas. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et sõiduk ei olnud nimetatud ajal xxxx parklas pargitud. Kostja ei ole tõendanud, et pildistatud on kostjale mittekuuluvat sõidukit. Kohus loeb tõendatuks, et 01.11.2021 kell 14.51 pargiti sõidukit registreerimismärgiga xxxx parklas asukohaga xxxx.

2 (5)

5.Parkimise korraldaja ei pea tõendama, kes sõidukit tasulisel parkimisalal tegelikult kasutas. Sõiduki omaniku või vastutava kasutaja koormis on tõendada, et sõiduki parkis tasulisele parkimisalale kolmas isik (vt ka RKTKo 25.01.2017 3-2-1-68-16, p 31). Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt tagantjärgi ei meenu, kes seda sõidukit võis kasutada. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et sõidukit kasutas 01.11.2021 kolmas isik. Seetõttu eeldatakse, et sõiduki registreerimismärgiga xxxx parkis 01.11.2021 hageja hallatavale parkimisalale kostja.
6.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja poolt sõiduki parkimisega 01.11.2021 hageja hallatavale parkimisalale sõlmisid pooled parkimislepingu, millele kohalduvad parkimistingimused. Hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumise eest leppetrahvi tasumist. Eeltoodut arvestades on hageja koormis tõendada, et kostjal oli parkimisalale sisenedes mõistlikult võimalik teada saada parkimistingimuste kohaldumisest ning parkimistingimuste sisust (võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lg 1). Parkimisalast asukohaga on tehtud fotod (dtl-d 27-29), millelt nähtub parkimisala piiravale aiale kinnitatud infotahvlid. Kohus leiab seetõttu, et parkimisalale sisenedes nähtavat infotahvlite paigutust arvestades oli kostjal võimalik teada saada nii parkimistingimustest.
7.Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt kehtisid parkimisalal järgmise sisuga parkimistingimused: „1. Operaator väljendab Lepingus toodud tingimuste esitamisega pakkumust Lepingu sõlmimiseks VÕS § 16 lg 1 järgi. Parkides sõiduki parklasse aktsepteerib Sõidukijuht Operaatori poolt esitatud tingimusi ja Leping loetakse sõlmituks VÕS § 20 lg 1 järgi/alusel. [---] 5. Sõidukijuht on kohustatud Operaatori parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimisluba. [---] 6. Parkimistasu suurus, parkimistasu maksmise tingimused ning parkimisloa kasutamise tingimused ja juhend on märgitud parkimisautomaadil või vastaval infotahvlil. [---] 7. Sõidukijuht kohustub vahetult pärast sõiduki parkimist parklasse asetama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui Operaator võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses Operaatori opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida vastavalt parklas kehtestatud tingimuste alusel. [---] 8. Lepingu rikkumise korral kohustub Sõidukijuht tasuma Operaatorile leppetrahvi 57 eurot. Leppetrahvi tasumine ei asenda parkimistasu maksmist (dtl-d 92-93). Tingimuse kasutaja peab tõendama, et tüüptingimused olid olemas lepingu sõlmimise ajal ning teisel poolel oli võimalus nende sisu teada saada (RKTKo 23.03.2011 3-2-1-2-11, p 13). Kuivõrd parkimistingimused on tüüptingimused, tuleb eeldada, et hageja ei vaheta parkimistingimusi sageli. Seetõttu ei pea hageja tõendama liikluskorralduse tähistust, infotahvlite paigutust ja sisu konkreetse rikkumise päeva seisuga, vaid rikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga, milleks kohtu hinnangul on maksimaalselt üks aasta. Kostja ei ole omaks võtnud hageja väidet parkimistingimuste sisu kohta. Kohus tegi hagejale 02.06.2026 kohtuistungil ettepaneku tõendada parkimistingimuste sisu (dtl 79). Kostja pargitud sõidukist ja parkimisalast 01.11.2021 tehtud fotodelt (dtl-d 27-29) ei ole infotahvlitele kirjutatud tekst loetav. Hageja on esitanud kohtule tõendina 14.03.2024 tehtud foto infotahvlist (dtl 94). Kostja parkis sõiduki hageja hallatavale parkimisalale 01.11.2021. Kohtu hinnangul ei tõenda parkimistingimusi sisaldavast infotahvlist 2 aastat ja 4 kuud pärast kostja poolt sõiduki hageja hallatavale parkimisale parkimist tehtud foto, et samasisulised parkimistingimused olid infotahvlile märgitud parkimise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga. Lisaks eeltoodule ei nähtu hageja esitatud fotost, et pildistatud on xxxx parkimisalale paigaldatud infotahvlit. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud parkimistingimuste sisu, mille järgi loetakse sõlmituks parkimisleping ning millised kohalduvad tüüptingimustena poolte sõlmitud parkimislepingule. Kuivõrd parkimislepingu saab lugeda sõlmituks parkimistingimustes ettenähtud 3 (5)

eelduste esinemisel ning hageja ei ole parkimistingimuste sisu tõendanud, ei saa kohus lugeda parkimislepingut poolte vahel sõlmituks. Isegi kui lugeda parkimisleping poolte vahel sõlmituks, ei ole hageja tõendanud lepingutingimusi, millel hageja nõue põhineb (sh tüüptingimused, millest tuleneb rikutud kohustus, leppetrahvi tasumise kohustus ja leppetrahvi suurus).

8.Kohus märgib seonduvalt tõendamiskoormisega järgmist. Kohtupraktikas on parkimislepingu sõlmimise tõendamiskoormis jaotatud järgmiselt: parkimise korraldaja ja sõiduki omaniku vahel eeldatakse parkimislepingu sõlmimist, kui hageja tõendab sõiduki liiklusregistrisse kantud omaniku või vastutava kasutaja ning selle, et sõiduk on äratuntavalt fotografeeritud ning leppetrahvinõudele on märgitud parkimisala asukoht ja parkimise aeg. Parkimise korraldaja ei pea tõendama, kes sõidukit tasulisel parkimisalal tegelikult kasutas. Sõiduki omaniku või vastutava kasutaja koormis on tõendada, et sõiduki parkis tasulisele parkimisalale kolmas isik (vt ka RKTKo 25.01.2017 3-2-1-68-16, p 31). Parkimise korraldaja ei pea tõendama, et sõiduk asus leppetrahvinõudes märgitud ajal leppetrahvinõudes märgitud parklas. Sõiduki parkijal on võimalik eeldus ümber lükata ning tõendada, et vaidlusalust autot ei ole leppetrahvis märgitud ajal leppetrahvis märgitud parklas pargitud (vt ka RKTKo 06.12.2017 2-15-3430, p 18). TsMS § 230 lg 1 lauses 1 sätestatust kõrvalekalduv tõendamiskoormise jaotus on põhjendatud sellega, et auto juhi isikuga ning konkreetsel ajahetkel auto kasutamisega seotud asjaolude väljaselgitamine on sõiduki omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ning parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Liikluskorralduse tähistus parkimisalal, infotahvlite paigutus ning nende sisu on parkimise korraldaja kontrolli all. Kui parkimise korraldaja annab oma majandus- või kutsetegevuses teiste isikute kasutusse parkimiskohad vastavalt enda määratud tüüptingimustele, tuleb eeldada, et korraliku ettevõtja hoolsusega käituv parkimise korraldaja talletab teabe selle kohta, millised parkimistingimused parkimisalal kehtivad. Parkimise korraldajal on seetõttu TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt koormis tõendada, et tüüptingimused olid olemas lepingu sõlmimise ajal ning teisel poolel oli võimalus nende sisu teada saada. Põhjendatud ei ole tõendamiskoormise jaotamine selliselt, et sõiduki kasutaja peab ümber lükkama parkimise korraldaja paljasõnalise väite parkimistingimuste sisu kohta ning tõendama ise parkimistingimuste sisu. Kohtu hinnangul on kohasteks tõenditeks näiteks fotod parkimisalal asuvatest liiklusmärkidest ning infotahvlitest, mis on tehtud infotahvlitel asuva teksti lugemist võimaldava resolutsiooniga. Parkimise korraldaja kontrolli all on ka parkimistingimustele mittevastava parkimise fikseerimine parkimisalal. Seetõttu ei saa pidada parkimise korraldajale ülemääraselt koormavaks, kui parkimise korraldaja fotografeerib äratuntavalt sõiduki ning loetavalt parkimisalal asuvad infotahvlid parkimistingimustega. Samas arvestab kohus, et kuivõrd parkimistingimused on tüüptingimused, tuleb eeldada, et hageja ei vaheta parkimistingimusi sageli. Seetõttu piisab tõendamiskoormise järgimiseks ka sellest, kui hageja tõendab liikluskorralduse tähistuse, infotahvlite sisu ning paigutuse rikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga. Kui AS ÜHISTEENUSED ei ole oma majandus- või kutsetegevuses pidanud vajalikuks mõistliku regulaarsusega talletada tõendeid parkimisalale paigaldatud liikluskorralduse tähistuse, infotahvlite paigutuse ja sisu kohta ega ole pidanud vajalikuks parkimistingimuste rikkumise tuvastamise ajal fotografeerida parkimisalal asuvaid infotahvleid, kannab AS ÜHISTEENUSED riisikot, et õigusvaidluse korral on tal raske või võimatu tõendada pooltevahelisele võlasuhtele kohalduvaid tüüptingimusi. Sellised raskused on aga tingitud AS-i ÜHISTEENUSED enda majandus- või kutsetegevuse korraldusest ega anna alust jaotada tõendamiskoormist ümber sõiduki kasutaja kahjuks.
9.Kohus jätab hagiavalduse leppetrahvi 40 eurot tasumise nõudes rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud parkimislepingu sõlmimist hageja väidetud tingimustel. Kuivõrd hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist, ei ole hagejal õigus kostjalt nõuda leppetrahvilt arvestatud viivise tasumist. Kohus jätab seetõttu hagiavalduse sissenõutavaks muutunud viivise 13,39 eurot 4 (5)

tasumise ning põhinõude 40 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 29.01.2025 viivise tasumise nõuetes. Kuivõrd hagejal puudub kostja vastu leppetrahvinõue, ei ole tal õigus nõuda ka leppetrahvinõude täitmiseks nõude esitamisega seonduvate kulude hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse sissenõudmiskulude 30 eurot tasumise nõudes.

10.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
11.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab seetõttu menetluskulud hageja kanda.
12.Kostja osales menetluses isiklikult, mistõttu puuduvad kostjal lepingulise esindaja kulud. Kostja ei ole teinud menetluses toiminguid, millega kaasnevad kohtukulud. Kohus jätab kostja menetluskulud kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.10.20262-26-1773/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.10.20262-24-9983/57Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval