Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, Registrijärgne aadress: Mustamäe tee 16, 10617, Tallinn, Harju maakond), Lepinguline esindaja: Anzhela Ternikova (isikukood XXX, E-post: xxx) Kostja: X (isikukood XXX, hagis märgitud aadress: xxx), tegelik elukoht teadmata
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Jätta B2 Impact OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ esitas 18.03.2026 Harju Maakohtule hagiavalduse X vastu võla nõudes. Harju Maakohus võttis hagi 21.04.2026 määrusega menetlusse. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja 2-26-6201 lihtmenetluses. Kostja ei ole hagile vastanud.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
2.21.02.2022 sõlmisid X ja AS LHV Finance laenulepingu nr 4119845, millega anti kostjale laen summas 3656 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt lepiti kokku intressimääras 7,90% aastas, krediidikulukuse määras 12,17% aastas, krediidi kogukulus 4852,74 eurot ning lepingutasus 36,56 eurot. Laen kanti maksekorraldusega kostja arvelduskontole 21.02.2022, millest peeti kinni lepingutasu. Kostja pidi laenu tagasi maksma 60 igakuise osamaksega, mille osamakse suurus oli 79,88 eurot. Laenuandja võtab tagasimaksete tasumise kuupäeval graafikus ettenähtud summa kostja arvelduskontolt maha ning laenusaaja peab tagama, et vastav summa on tähtaegselt arvelduskontol olemas.
3.Krediidiandja kontrollis kostja krediidivõimelisust kostja pangakonto väljavõtte, kostja laenutaotluse, maksehäirete registri ja Maksu- ja Tolliameti andmete alusel. Analüüsi tulemusel tuvastas krediidiandja, et kostja sissetulek on 1188,23 eurot, igakuised finantskohustused 550 eurot, tal on üks ülalpeetav, kelle kulutuste katteks arvestati 97,34 eurot, kostjal puuduvad maksehäired.
4.Kostja sattus viivitusse kolme üksteisele järgneva arvega kuupäevadel 20.11.2024, 20.12.2024, 20.01.2025, 20.02.2025. Krediidiandja saatis kostjale teate andes võimaluse võlgnevuse tasumiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks tähtajaga hiljemalt 13.03.2025, mille tasumata jätmisel ütleb LHV lepingu üles 14.03.2025. Krediidiandja ütles lepingu üldtingimuste punkti 11.4.2 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 14.03.2025, õigusega loovutada nõue inkassofirmale. Lepingu ülesütlemise teatis on kostjale edastatud kostja poolt pangasüsteemis avaldatud ja kinnitatud e-posti aadressile xxx ning aadressile xxx. LHV Finance AS loovutas 31.03.2025 seisuga B2 Impact OÜ-le.
5.Hageja nõuab kostjalt hagiavalduse alusel põhivõlgnevust 1795,46 eurot, intressi 44,82 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 143,4 eurot ja edasiulatuvat viivist alates 19.03.2026 seadusjärgses viivisemääras põhinõudelt kuni kohustuse täitmiseni. Hageja loobus sissenõudmiskulude nõudest 20.04.2026 menetlusdokumendis.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral
kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
7.Hagi kohaselt sõlmisid 21.02.2022 LHV Finance AS ja X väikelaenulepingu nr 4119845. Kostja kohustus tasuma osamakseid lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 20.04.2022-20.03.2027 makseperioodiga 60 kuud ja intressiga 7,9% aastas (dtl 17-18). LHV Finance AS loovutas 31.03.2025 B2 Impact OÜ-le väikelaenulepingust nr 4119845 tuleneva nõude kostja vastu (dtl 97).
8.Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt ei ole kostja kõiki osamakseid tasunud. Hageja väitel on kostjalt toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 1860,54 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 1795,46 eurot. Hageja nõuab käesoleval juhul kostjalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist.
9.Kohtu hinnangul vastab kostja ja LHV Finance AS sõlmitud laenuleping nr 4119845 tarbijakrediidilepingu tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu nr 4119845 kohaselt kohustus kostja tasuma 60 osamakset 79,88 euro suuruses, mis sisaldas lisaks põhiosale ka intressi (dtl 18). Seega oli tegemist tarbijakrediidilepinguga.
10.Hageja põhivõlgnevuse, intressi ja viivise nõuded võiksid kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Põhivõlgnevuse, intressi ja viivise nõude rahuldamiseks peavad esinema järgmised eeldused: kehtiv leping, lepingus sisalduv kokkulepe põhivõlgnevuse, intressi ja viivise maksmiseks (hagis nõutud määras ja ulatuses), kostja poolne lepingu rikkumine, kostja vastutus rikkumise eest, hagis nõutud ulatuses täitmist välistavate kostja vastuväidete puudumine või nende alusetus.
11.Vastavalt laenulepingule nr 4119845 oli krediidi kulukuse määr 12,17% aastas (dtl 17). Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2022. aasta veebruaris (21.02.2022 lepingu sõlmimisel) oli 16,95%, seega ei ületa lepingu krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning tarbijakrediidileping on kehtiv.
12.Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet või seda sisustama. Seega kontrollib kohus järgnevalt, kas krediidiandja on järginud kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
13.Lepingu sõlmimise ajal (21.02.2022) kehtinud ja praegu kehtiva VÕS § 403 4 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus
kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 järgi krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
14.Vastavalt VÕS § 4034 lõikele 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Lepingu nr 4119845 kohta esitas hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule laenutaotluse (dtl 23), konto väljavõtte (dtl 25-48), EMTA registrist palgalaekumisi (dtl 5) ja maksehäirete kontrolli erinevatest registritest (dtl 6). Kostja laenutaotlusest nähtub, et kostja märkis oma igakuiseks sissetulekuks 1260 eurot, laenudeks 550 eurot, et ta on abielus ja et tal on üks ülalpeetav. Krediidiandja tuvastas, et kostjal puuduvad maksehäireid. Samuti leidis krediidiandja pangakonto väljavõtte ja EMTA andmete alusel, et kostja igakuine sissetulek 1188,23. Maksimaalse kuumakse arvutamisel võttis krediidiandja arvesse kostja sissetuleku 1188,23 eurot, igakuised finantskohustused 550 eurot, mille tulemusel on maksimaalne kuumakse 115 eurot ja sellest jääb kostjale alles 523,23 eurot, millest pidanuks hageja arvates kostjale piisama kõikideks muudeks kulutusteks.
15.Hagivalduses selgitati, et majapidamiskuludena võetakse eelkõige arvesse kostja märgitud summa laenutaotluses, kuid laenutaotlusest ei nähtu, et kostjalt oleks küsitud tema majapidamiskulude suurust (dtl 23). Krediidiandja arvestas majapidamiskulude suuruse arvestamisel üksnes seda, et 523,23 vaba raha peale kohustusi peaks olema kostjale piisav. Kohtu hinnangul ei ole aga krediidiandja teinud nõuetekohaselt kindlaks kostja majapidamiskulusid.
16.Krediidiandja tuvastas ise ning esitas ka kohtule andmed selle kohta, et kostja sai palga kõrvalt laekumisi kontole 2021. aasta augustis 20 197 eurot, 2021. septembris 39 465 eurot, 2021. novembris 15 636 eurot (dtl 5). Krediidiandja ei teinud kindlaks, mille raames summad laekusid, kas tegemist on ühekordsete laekumistega, kas tegemist on sissetulekuga või on tegemist hoopis täiendavate laenusummadega. Kohtule ei nähtu esitatud analüüsidest, et krediidiandja oleks võtnud summade laekumist kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse. Arvestades kostja majanduslikku olukorda, oli viidatud laekumiste puhul tegemist erakordselt suurte ja ebatavaliste summadega, mis pidanuks kindlasti saama krediidiandja kõrgendatud tähelepanu.
17.Krediidiandja ei teinud lepingu sõlmimisel kindlaks kostja kohustuste suurust. Oluline on enne tarbijale krediidilepingu sõlmimist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kohtule nähtub, et krediidiandja on andmed kogunud, kuid ei ole neid analüüsinud. Pangakonto väljavõtte alusel saab teha kindlaks, et kostja pangakontole laekusid ebatavaliselt suured summad ning olid ka suured väljaminekud. Krediidiandja ei teinud kindlaks, kas tegemist on laenukohustisega või sissetulekuga. Samuti ei teinud krediidiandja kindlaks kostja majapidamiskulusid. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja läbi viinud kostja krediidivõimelisuse analüüsi ning ainuüksi hageja esitatud andmete alusel ei oleks saanud pidada kostjat krediidivõimeliseks. Kohtu hinnangul nähtub esitatud asjaoludest ja tõenditest, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet – kostja varalist seisundit
ega kohustusi nõuetekohaselt kindlaks ei tehtud. Järelikult ei oleks krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 kohaselt tohtinud kostjaga praeguse vaidluse esemeks olevat laenulepingut sõlmida.
18.Vaidlusaluse lepingu sõlmimisel kehtinud VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole hageja tuginenud asjaolule, et kostja oleks teadlikult valeandmeid esitanud. Asja materjalides puuduvad tõendid, millest nähtuks, kas ja millist teavet on krediidiandja kostjalt täiendavalt küsinud.
19.VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. TsMS § 363 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on hageja kohustuseks välja tuua selgelt väljendatud nõue ja selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud. Juhul kui kohus jõuab asja lahendamisel järeldusele, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud ning kohaldamisele tuleb VÕS § 4034 lg 7, siis peab võlgnevuse kujunemine olema selge ja kontrollitav.
20.Hageja esitas 20.04.2026 kohtule seadusjärgse intressimääraga ümberarvestuse. Hageja tõi esile, et ümberarvestuse kohaselt oli kostjal tasutud põhivõlgnevus summas 2679,61 eurot (3619,44-939,83). Laenulepingu maksegraafiku alusel pidi kostjal olema ülesütlemise ajaks tasutud 1919,83 eurot (dtl 18), seega ei olnud kostja põhivõlgnevuse maksetega viivituses ka hageja enda arvestuste järgi. Eeldatavalt ei olnud kostjal laenu põhiosa ettemaksu arvestades võlgnevust hageja ees ka hagi esitamise hetke seisuga.
21.Kuivõrd kostjal puudus laenulepingu nr 4119845 erakorralise ülesütlemise ajal võlgnevus, ei olnud krediidiandjal alust kostjaga sõlmitud lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused näeb ette VÕS § 416 lg 1. Kui need eeldused ei ole täidetud, siis ei ole krediidiandjal õigust lepingut üles öelda. Sellisel juhul ei ole ülesütlemisavaldusel õiguslikku toimet. 21.02.2022 laenuleping nr 4119845 oli sõlmitud kuni 20.03.2027, mistõttu on leping jätkuvalt jõus (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2020 otsus nr 2-18-124588). Kui hageja tahaks kehtiva laenulepingu uuesti nõuetekohaselt üles öelda, peaks hageja järgima ülesütlemisel mh VÕS § 416 lg 1 ja lg 2 nõudeid (sh kostjale täiendava tähtaja andmine ja läbirääkimiste võimaluse pakkumine). Seda ei ole hageja teinud.
22.Kuivõrd tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks ei olnud alust, siis ei saanud laenukohustus muutuda sissenõutavaks. Kuivõrd kostja ei ole olnud eeltoodust nähtuvalt hageja põhinõude osas viivituses rahalise kohustuse täitmisega, ei ole põhjendatud ka hageja viivisenõue. Nagu kohus eelnevalt selgitas, on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Seetõttu puudub ka hageja viivisenõudel õiguslik alus. Kehtivas kohtupraktikas on leitud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda.
määruses tsiviilasjas nr 2-23-144128 p-des 13-14, et „Kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud nõuetele vastavalt uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada ning seda ei saaks teha ka ringkonnakohus. Ilma nõuetekohase ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud. Seda ei ole hageja teinud. Eeltoodut ei muudaks ka asjaolu, et krediidiandja tegi kostjale laenulepingu ülesütlemise avalduse, kuna kostja oli maksete tasumisega viivituses. Kuna laenulepingu ülesütlemise aluseks oli algse tagasimaksegraafiku järgsete maksetega viivitusse sattumine, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuli krediidiandjal vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 määrata uus tagasimaksegraafik, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ei saanud kostja olla laenulepingu ülesütlemise ajal maksete tasumisega viivituses ning laenulepingu ülesütlemiseks ei olnud alust. Põhivõla sissenõudmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määrama uuesti tagasimaksed ja tegema need kostjale teatavaks.“
24.Kohus nõustub eelviidatud ringkonnakohtu lahendis esitatud seisukohtadega ja leiab, et need on kohaldatavad ka käesolevas asjas. Kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud nõuetele vastavalt uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saa maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Hageja ei ole oma ümberarvestuses esile toonud, kas ja millal on kostja maksetega viivitusse sattunud. Kohus ei pea hakkama ise ümberarvestust tegema ja arvutama, kas käesolevaks ajaks on nõue muutunud sissenõutavaks või mitte. Ilma nõuetekohase ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud. Seda ei ole hageja teinud.
25.Kuna kohus tuvastas, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostjal ei ole hageja ees hagiga nõutavat võlgnevust, siis on kõik hageja nõuded (sh kõrvalnõuded) põhjendamatud ja jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata hageja väiteid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamata jätmise kohta.
26.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kuna kostja pole menetluses aktiivselt osalenud ja hagile vastanud, siis ei ole kostjal saanud käesolevas asjas menetluskulusid tekkida, mistõttu ei saa kohus kostja menetluskulusid ka kindlaks määrata. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalist suurust.
27.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.