(Tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagihind Menetluse liik
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Janek Väli 10. juuli 2026.a, Tallinn 2-26-696 Q.I hagi R.I vastu võlgnevuse 15 375 euro, viivise 5189,40 euro ja täiendava viivise saamiseks Hageja: Q.I (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur (e-post XXX) Kostja: R.I (isikukood XXX) 22 124,96 eurot Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
Välja mõista R.I-lt Q.I’i kasuks võlgnevus 15 375 eurot ja viivis 5189,40 eurot.
Välja mõista R.I-lt Q.I’i kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras summalt 15375 eurot alates 13.01.2026 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
Jätta menetluskulud R.I’i kanda.
Välja mõista R.I-lt Q.I’i kasuks menetluskulu summas 1952,29 eurot.
Välja mõista R.I-lt Q.I’i kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1952,29 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
Otsus kuulub viivitamata täitmisele.
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivu poolelt hagihinnalt, 1 (3)
kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.01.2021 müügilepingu, mille esemeks oli 75 000 xxxx B-klassi hääleõiguseta aktsiat. Tehingu koguväärtus oli 15 375 eurot. Kostja kinnitas lepingus, et on ostuhinna hagejalt kätte saanud. Kostja kohustus aktsiad üle andma hiljemalt 30.06.2021. Kostja ei täitnud oma kohustust aktsiaid hiljemalt 30.06.2021 üle anda.
Hageja esindaja andis 26.01.2023 pretensiooniga täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks kuni 31.01.2023. Kuna kostja ei täitnud kohustust, luges hageja lepingu ülesöelduks (taganemine VÕS § 189 lg 1 alusel) ja nõudis raha tagastamist hiljemalt 01.02.2023.
Kostja tunnistas võlga 31.01.2023 kirjas hageja lepingulisele esindajale ja lubas võla tasuda hiljemalt 2023. a. märtsi lõpuks.
Hageja on arvestanud viivist perioodi 01.02.2023 kuni 12.01.2026 eest summas 5189,40 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.
Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale e-posti teel 27.05.2026 (dtl 18). Kostja ei vaielnud oma 27.05.2026 e-kirjas hagis toodud asjaoludele vastu ega esitanud sisulisi vastuväiteid nõudele.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Kuna kostja hagile sisuliselt vastanud ei ole, loetakse TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.
Pooled on sõlminud müügilepingu. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hagiavalduse kohaselt on ostja 2 (3)
täitnud enda kohustuse maksta asja eest tasu, kuid müüja (kostja) ei ole andnud ostjale (hagejale) üle ostetud asja (aktsiad). Seetõttu taganes hageja müügilepingust. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Seega on hagejal õigus nõuda üleantu tagastamist ja hagi on õiguslikult põhjendatud. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 1260 eurot ja esindajakulu summas 558,30 eurot. Kostja hageja esindaja tasule vastuväiteid ei ole esitanud.
Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 1260 eurot.
Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 200 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et tunnitasu määr 200 eurot, millele lisandub käibemaks on vandeadvokaadist esindaja puhul mõistlik ning kooskõlas kohtupraktikaga.
Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 215 minutit vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 558,30 eurot
Hageja palub esindajakulu välja mõista koos käibemaksuga. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele esindajakulu summas 692,29 eurot (558,30 eurot + käibemaks 133,99 eurot).
Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 1952,29 eurot, millest riigilõiv 1260 eurot, esindajakulu summas 692,29 eurot.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.