Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi Ostrovskaya vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
NO
30 eurot nende Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn) Hageja esindaja: Elari Arjakas (epost [email protected]) Kostja: N O (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi N O vastu. Välja mõista N O Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahv 30 eurot. Jätta menetluskulud N O kanda. Välja mõista N O Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulu 560,40 eurot.
5.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb N O tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab maakohtus lihtmenetluses menetletud asjas (TsMS § 405 lg 1) esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 2 1). Kui on täidetud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 27.05.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse N O (kostja) vastu 50 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas makseettepanekule 05.06.2025 vastuväite. Pärnu Maakohtu 26.06.2025 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 17.07.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 30 euro saamiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja alates 08.03.2022. Kostjale kuuluv sõiduk oli pargitud 13.03.2023 Tartu mnt 10a, Tallinn parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja on jätnud hagejale tasumata leppetrahvi nr xxxx summas 30 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja esitas 13.08.2025 vastuse hagiavaldusele. Kostja märgib, et 13.03.2023 hommikul parkis ta oma sõiduki (registreerimisnumbriga xxxx) EP36 parkimisalale, et külastada Tallinna notar M V notaribürood (xxxx), kuhu tal oli broneeritud aeg kell 10.00. Kostja viibis notaribüroos kuni umbes 10.40. Parkimistasu tasus kostja mobiilirakenduse Pargi.ee kaudu kell 10.09, parkimine kestis kuni kella 10.45-ni. Tasu suurus oli 5 € vastavalt kehtivale tariifile. Seega sai hageja samal päeval ja täies mahus tasu kogu kasutatud parkimisaja eest. Hageja fotod näitavad, et parkimiskellad olid seatud ajale umbes 09.56. Trahv vormistati kell 09.56-09.57 ehk vaid 1-2 minutit pärast parkimise algust. Selline kohene trahvimine ei andnud kostjale mõistlikku aega kohustuse täitmiseks.
4.Leppetrahvi võib nõuda ainult juhul, kui sellekohane kokkulepe on selgelt ja üheselt sõlmitud enne lepingu sõlmimist. Parkimistsooni EP36 esiküljel on suurtes tähtedes esitatud ainult tariifid ning evakuatsiooni sümbol. Leppetrahvi suurus ega kohene maksmise kohustus ei ole nähtaval küljel esitatud. Väike märge viitab tingimustele märgi tagaküljel, kuid tarbijal puudub reaalne võimalus neid eelnevalt ja mõistlikult lugeda. Hageja enda esitatud lisa 2 ja kostja esitatud lisa 5 fotodel on selgelt näha, et parkimistingimuste täistekst, sealhulgas leppetrahvi info (p 7 - leppetrahv 55 eurot), asub märgi tagaküljel, on trükitud väikese kirjaga ning pole loetav tavalisel kaugusel ilma märgi juurde lähemale astumata. See tähendab, et autojuht saab tingimustega tutvuda alles pärast sõiduki parkimist ja tsooni sisenemist, mis ei võimalda enne lepingu sõlmimist teha teadlikku otsust (VÕS § 9, § 16). Selline korraldus on vastuolus ka tarbijaõiguste kaitse põhimõttega, mille kohaselt peavad lepingu olulised tingimused olema esitatud selgelt ja arusaadavalt enne lepingu sõlmimist.
5.Leppetrahv 30 eurot on ebaproportsionaalne võrreldes väidetava rikkumise kestusega (u 13 minutit) ja asjaoluga, et hageja sai oma teenustasu kätte. Riigikohtu praktika (nt 3-2-1-14316) kinnitab, et kohus võib ja peab vähendama ilmselgelt ebamõistlikku leppetrahvi. Kostja
märgib, et viivitus parkimistasu maksmisel ei olnud tahtlik. Viivitus võis olla tingitud mobiilirakenduse või võrguühenduse tõrkest. Heauskne parkija, kes maksab tasu samal päeval, ei peaks kandma ebaproportsionaalseid karistuslikke kulusid.
6.Hageja esitatud fotod väidavad, et trahviteade jäeti auto klaasile. Kuid notaribüroost naastes kostja seda ei leidnud (võis olla eemaldatud tuule või muu teguri tõttu). Kostja ei saanud rikkumisest ega trahvist teada ühelgi varasemal hetkel. Tegelik teave nõude kohta jõudis kostjani alles üle kahe aasta hiljem, kui ta sai e-posti teel Harju Maakohtu maksekäsu kiirmenetluse teate (maksekäsk). Selline mitmeaastane viivitus teavitamisel on selges vastuolus VÕS § 159 lg 2 põhimõttega, mille kohaselt tuleb leppetrahvi nõudmisest teatada mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist, et maksja saaks olukorda kohe lahendada või nõude õigeaegselt vaidlustada. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus, tutvunud asja materjaliga, sh uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
8.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). TsMS § 444 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Menetlusosalised on olnud nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (dtl 37, 64) ja ei ole taotlenud ärakuulamist.
9.Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud:
9.1.Kostja oli sõiduki registreerimisnumbriga xxxx omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal (dtl 52).
9.2.Tartu mnt 10a (EP36, 1230), Tallinn parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 48-51).
9.3.Sõiduk registreerimisnumbriga xxxx oli 13.03.2023 pargitud Tartu mnt 10a, Tallinn parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 39-47).
10.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
11.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
12.Hageja heidab kostjale ette parkimistingimuste rikkumist, st lepingu rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, kostjal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.
13.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (Riigikohtu 20.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p 14).
14.Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavas parklas olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse.
15.Kohus tuvastab kohtule esitatud fotode alusel (dtl 39-47), et kostja sõiduk oli leppetrahvi väljastamise kuupäeval pargitud Tartu mnt 10a, Tallinn parklasse. Kostja ei vaidle ka nimetatule vastu. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul kohtu hinnangul tõendatud, et kostja parkis 13.03.2023 talle kuuluva sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale.
16.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema parkimise korraldaja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11). Kohus tuvastas, et kostja oli parkimise ajal pargitud sõiduki omanik/vastutav kasutaja.
17.Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et kostja parkis talle kuuluva sõiduki hageja poolt opereeritaval parkimisalal. Tartu mnt 10a, Tallinn parkimisala tingimuste (dtl 50-51) punkti 1 kohaselt Osaühingu EUROPARK ESTONIA (edaspidi „EP“) ning sõiduki kasutaja vahel sõlmitakse leping alljärgnevatel tingimustel. EP väljendab parkimislepingu tingimuste esitamisega oma pakkumust parkimislepingu sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega loeb EP sõiduki kasutaja nõustumuse parkimislepingu sõlmimiseks parkimislepingu tingimustel antuks. Liiklusseaduse normidest tervikuna nähtub, et kasutaja on nii isik, kes sõidukit
tegelikult kasutab, kui ka see, kes on kantud kasutajana liiklusregistrisse. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades.
18.Kostja on märkinud, et parkimistingimuste täistekst, sealhulgas leppetrahvi info, asub märgi tagaküljel, on trükitud väikese kirjaga ning pole loetav tavalisel kaugusel ilma märgi juurde lähemale astumata. Kostja hinnangul on selline korraldus vastuolus ka tarbijaõiguste kaitse põhimõttega, mille kohaselt peavad lepingu olulised tingimused olema esitatud selgelt ja arusaadavalt enne lepingu sõlmimist. Kohus leiab, et kostja etteheide, et kostja ei saanud parkimistingimustega tutvuda ilma märgi juurde lähemale astumata, on asjakohatu. Kostja ei ole välja toonud, kust tuleneb nõue, sh millises tarbijaõiguste kaitse sättest, et parkimistingimusi peab olema võimalik lugeda ilma märgi juurde minemata. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud, et parkimisala sissesõidul olevatel parkimismärkidelt on selgelt näha, et tegemist on Europargi hallatava parkimisalaga ning et parkimine on tasuline, sh parkimistasu suurus, mis on selgelt loetav ka autoga parkimisalale sisenedes. Lisaks oli kostjal võimalus täpsemate parkimistingimustega tutvuda enne või pärast parkimisalale autoga sisenemist. Seega olid parkimistingimused kohtu hinnangul vaidlusalusel parkimisalal esitatud selgelt ja arusaadavalt. Kohus lisab, et parkimistingimustega on võimalik tutvuda auto parkimisel ja nõustumus lepingu sõlmimiseks antakse parkimisega, mitte parkimisalale sissesõidul.
19.Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja on esitatud fotodega tõendanud, et parkimistingimused kui ka parkimistahvlid olid parkimisalal olemas nii leppetrahvi tegemise päeval kui ka muudel hetkedel. Hageja on esitanud kohtule fotod, millelt nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk registreerimismärgiga xxxx oli 13.03.2023 pargitud Tartu mnt 10a, Tallinn parkimisalal. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 13.03.2023 Tartu mnt 10a, Tallinn parklas parkimisel.
20.Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1).
21.Kohus tuvastas, et parkimislepingu tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi 55 eurot. Lepingu punkti 3 kohaselt oli sõiduki kasutaja kohustatud EP-le parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil, vastaval infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui parklas on lubatud teatud aja ulatuses tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algusaeg fikseerida vastavalt parklas olevatele juhistele.
22.Kostja sõiduki oli 13.03.2023 pargitud Tartu mnt 10a, Tallinn parkimisalale. Parkimisalal olevate infotahvlite kohaselt (dtl 48-51) oli nimetatud parkimisala puhul tegemist tasulise parkimisalaga. Hageja väitel ei olnud kostja tasunud parkimise eest parkimistasu. Kostja vaidleb nimetatule vastu. Kostja väidab, et ta tasus parkimistasu pargi.ee mobiilirakenduse
kaudu kell 10.09 ning parkimine kestis kuni kella 10.45-ni. Tasu suurus oli 5 eurot (dtl 65). Kohtule esitatud leppetrahvist nähtub, et leppetrahv on kostjale väljastatud kell 09.56 (dtl 39). Seega tuvastab kohus, et kostja on tasunud parkimistasu peale leppetrahvi väljastamist. Leppetrahvi saamine ei vabasta kostjat parkimistasu tasumise kohustusest. Ka parkimistingimuste punktis 7 on sätestatud, et leppetrahvi tasumine ei asenda parkimistasu maksmist. Lisaks, kostja väide, et ta külastas Tallinna notaribürood M V (xxxx), kuhu tal oli broneeritud aeg kell 10.00, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust. Notaribüroo külastamine ei vabasta kostjat parkimistasu tasumise kohustusest. Eeltooduga on tõendatud, et kostja leppetrahvi tegemise seisuga parkimise eest tasunud ei olnud.
23.Kostja on esitanud kohtule foto parkimiskellast, millel on märgitud parkimisaja alguseks umbes kell 9.55 (dtl 66). Kohus leiab, et parkimise algusaja fikseerimine parkimiskellaga ei andnud vastavalt parkimistingimustele õigust Tartu mnt 10a, Tallinn parkimisalal tasuta parkida. Parkimise infotahvlite kohaselt on Tartu mnt 10a, Tallinn parkimisala puhul tegemist tasulise parkimisalaga ning tasuta parkimist parkimiskellaga ette nähtud ei ole. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud parkimislepingut.
24.Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). VÕS § 159 lg-s 2 sisalduva terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ja seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (vt Riigikohtu 29.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt Riigikohtu 21.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 16; kokkuvõtvalt Riigikohtu 09.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-18005, p 13 esimene lõik).
25.Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu 14.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega peab hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
26.Kohus tuvastas, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahvi teatise vahetult pärast rikkumise tuvastamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul on hageja poolt esitatud fotoga (dtl 46) tõendatud, et kostja sõiduki kojamehe vahele oli jäetud leppetrahviteade. Esiklaasile kojamehe alla jäetud teatistel märgitu täpset sisu ei ole võimalik
toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada, kuid kohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et leppetrahvi teatisel sisaldusid samad leppetrahvinõuded, mis on tõenditena lisatud hagile. Hagejal oleks ka objektiivselt raske sarnastes olukordades oma väiteid teatise sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Hageja on kostjale leppetrahvinõudest teatanud vahetult pärast rikkumise avastamist.
27.Kostja väidab, et notaribüroost naastes kostja leppetrahvi sõiduki esiklaasi kojamehe vahelt ei leidnud (võis olla eemaldatud tuule või muu teguri tõttu) ning ta sai leppetrahvist tegelikult teadlikuks alles üle kahe aasta hiljem maksekäsu kiirmenetluses, mis on vastuolus VÕS § 159 lg 2 põhimõttega, mille kohaselt tuleb leppetrahvi nõudmisest teatada mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvi väljastamise päeval esinesid sellised erandlikud asjaolud, mis oleksid muutnud tavapärase tahteavalduse andmise viisi ebamõistlikuks. Kostja ei ole tõendanud niivõrd tugeva tuule olemasolu leppetrahvi väljastamise päeval, et saaks asuda seisukohale, et tuule mõjul läks leppetrahvinõue sõiduki esiklaasi kojamehe vahelt kaduma. Samuti ei ole kostja välja toonud ega tõendanud muude tegurite olemasolu parkimise päeval. Lisaks märgib kohus, et kohus on tuvastanud, et hageja jättis kostja sõiduki kojamehe vahele leppetrahviteate leppetrahvi väljastamise päeval, s.o 13.03.2023. Seega ei ole hageja teavitanud kostjat leppetrahvist üle kahe aasta hiljem. Samuti selgitab kohus, et hagejal ei ole kohustust kostjat leppetrahvist teavitada sidevahendeid kasutades lisaks, kui ta on leppetrahvist teavitanud vahetult pärast rikkumise avastamist.
28.Hageja on välja toonud, et kostjal on tasumata leppetrahvinõue summas 30 eurot. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 32-1-68-16, p 36). Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et hageja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahv 55 eurot iga rikkumise kohta on ebamõistlikult suur. Parkimistasu maksmata jätmise korral peab hageja astuma samme pargitud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja väljaselgitamiseks, tema kontaktandmete leidmiseks ja temalt kas parkimistasu või leppetrahvi sissenõudmiseks. Täitmise asendamiseks kokku lepitud leppetrahvi puhul katab mõistlik leppetrahv parkimislepingu puhul kohtu hinnangul seega lisaks võlgnetavale parkimistasule veel ka parklat haldava ettevõtte tavapärased kulutused sõiduki parkinud isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks. Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Kokkuvõtvalt ei ole kuni 55 euro suurune leppetrahv kõnealuste parkimisalade puhul VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Seega ei ole ka leppetrahv 30 eurot kohtu hinnangul liiga suur. Väiksem leppetrahv ei motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma.
29.Kostja taotleb leppetrahvi vähendamist sümboolse summani. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et leppetrahv summas 30 eurot ei ole ebamõistlikult suur. Kohus leiab, et kostja ei ole esile toonud ega
tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse leppetrahvi vähendada. Kohtu hinnangul üksnes asjaolu, et kostja tasus parkimistasu ca 15 minutit peale parkimise alustamist, leppetrahvi vähendamiseks alust ei anna. Seega ei ole käesoleval juhul põhjendatud leppetrahvi vähendamine sümboolse summani VÕS § 162 lg 1 alusel.
30.Poolte vahel olid sõlmitud leping, mida kostja rikkus. Hagejal on kostja vastu leppetrahvinõue 13.03.2023 Tartu mnt 10a, Tallinn parklas parkimisel 30 eurot. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
31.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
32.Hageja esitas 28.08.2025 seisukohas oma menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, õigusabikulu 5,5 tunni ulatuses (hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine – 2 h; 13.08.2025 hagivastuse ja selle lisadega tutvumine, analüüs – 0,5 h; 21.08.2025 kohtunõudega tutvumine – 0,17 h; 28.08.2025 seisukoha koostamine, tõendite kogumine ja komplekteerimine, maakohtule esitamine – 2,83 h) tunnihinnaga 120 eurot.
34.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (ja sellega seotud toimingutele, s.o dokumentidega tutvumine ja analüüs) saab lugeda 1 tundi. Võttes arvesse 28.08.2025 seisukoha sisu ja mahtu võis selle koostamisele, sh tõendite kogumisele põhjendatult kuluda 2 tundi. Ülejäänud osas on kohtu hinnangul hageja poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind on põhjendatud. Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakulu 3,67 tunni ulatuses (1+0,5+0,17+2) ja põhjendatud õigusabikulu 440,40 eurot (3,67 h x 120 eur/h).
35.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 560,40 eurot (100+20+440,40).
36.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
37.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.