Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi A Ei vastu leppetrahvi nõudes 110 eurot nende Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn) Hageja esindaja: Marge Juur [email protected]) Kostja: A E (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)
Menetluse liik
(e-post
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi A Ei vastu. Välja mõista A Eilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahvid 110 eurot. Jätta menetluskulud A Ei kanda. Välja mõista A Eilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulu 390 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb A Eil tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord ja selgitused Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab maakohtus lihtmenetluses menetletud asjas (TsMS § 405 lg 1) esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 2 1). Kui on täidetud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 08.01.2026 maksekäsu kiirmenetluse avalduse A Ei (kostja) vastu 125 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas makseettepanekule 05.03.2026 vastuväite. Pärnu Maakohtu 10.04.2026 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 20.04.2026 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 110 euro saamiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli sõiduauto Xxxx registreerimismärgiga xxxx pargitud 07.10.2024 Viru Hotell, Tallinn ja 26.11.2024 Fahle maja parkla, Tallinn parkimisaladele parkimistingimusi rikkudes. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale leppetrahvinõude nr xxxx ja xxxx, kumbki summas 55 eurot, paigutades nõude kviitungi sõidukile. Hagejale väljastati päringu peale Transpordiametist andmed, et sõiduki omanik/vastutav kasutaja oli rikkumise ajal Xxxx OÜ (registrikood xxxx), kes esitas hagejale Xxxx OÜ-ga koostöölepingu kaudu seotud isiku OÜ Xxxx (registrikood xxxx) ja A E vahel 25.07.2024 sõlmitud sõiduki rendilepingu nr 791, kinnitades, et rikkumiste aegadel oli sõiduk kostja kasutuses. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses järgmise vastuväite: „Minu rendileping lõppes Xxxx 01.02.2025. a ja kõik arved, sh parkimistrahvid on makstud Xxxx“. Hageja tegi täiendava päringu ja sai 05.03.2026 kinnituse, et rendileandjale ei ole leppetrahve tasutud. Hageja saatis selle kirja ka kostjale, kes väidetavaid maksetõendeid ei esitanud. Kostjal on hagejale tasumata leppetrahvid nr xxxx ja xxxx kogusummas 110 eurot. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvide hüvitamist. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja esitas 21.04.2026 vastuse hagiavaldusele. Kostja märgib, et vaidlustab hagi aluseks oleva nõude põhjusel, et on kõik antud perioodil renditud sõidukiga seotud kohustused täitnud äriühingu Xxxx OÜ ees, kellelt ta sõiduki rentis. Kõik rendiperioodiga seotud tasud, sealhulgas sõiduki kasutamisega seotud kulud, said tema poolt tasutud vastavalt rendilepingule. Seetõttu puudub alus nõuda temalt täiendavalt summasid, mida hageja peab tasumata parkimistasuks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, tutvunud asja materjaliga, sh uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). TsMS § 444 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Menetlusosalised on olnud nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (dtl 45, 102) ja ei ole taotlenud ärakuulamist.
6.Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud:
6.1.Xxxx OÜ (registrikood xxxx) oli sõiduki registreerimisnumbriga xxxx omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise ajal (dtl 50). Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ (registrikood xxxx) vahel on sõlmitud koostöö rendileping (dtl 83).
6.2.OÜ Xxxx ja kostja vahel on 25.07.2024 sõlmitud rendileping nr 791 sõiduki Xxxx (registreerimisnumber xxxx) rentimiseks (dtl 79-80).
6.3.Viru Hotell (EP 1, 1010), Tallinn parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimisalaga ja parkimistingimuste rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 33-35).
6.4.Sõiduk registreerimisnumbriga xxxx oli 07.10.2024 pargitud Viru Hotell, Tallinn parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 42-45).
6.5.Fahle maja parkla (EP 206, 1499), Tallinn parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimisalaga ja parkimistingimuste rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 36-41).
6.6.Sõiduk registreerimisnumbriga xxxx oli 26.11.2024 pargitud Fahle maja parkla, Tallinn parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 46-49).
6.7.Hageja tegi päringu Transpordiametisse sõiduki registreerimisnumbriga xxxx andmete teadasaamiseks (dtl 50) ja saatis kostjale kohtueelselt nõudekirja e-postiaadressile xxxx leppetrahvi tasumiseks (dtl 51-54).
7.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
8.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
9.Hageja heidab kostjale ette parkimistingimuste rikkumist, st lepingu rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, kostjal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.
10.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (Riigikohtu 20.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p 14).
11.Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavates parklates olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasuliste parkimisaladega ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse.
12.Kohus tuvastab kohtule esitatud fotode alusel (dtl 42-49), et kostja kasutuses olnud sõiduk oli leppetrahvide väljastamise kuupäeval pargitud 07.10.2024 Viru Hotell, Tallinn ja 26.11.2024 Fahle maja parkla, Tallinn parkimisalale. Kostja ei vaidle ka nimetatule vastu. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul kohtu hinnangul tõendatud, et kostja parkis 07.10.2024 ja 26.11.2024 sõiduki registreerimismärgiga xxxx hageja poolt opereeritavatele parkimisaladele.
13.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema parkimise korraldaja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11).
14.Kohus on tuvastanud, et sõiduk registreerimismärgiga xxxx kuulus parkimiste ajal Xxxx OÜle. Hageja on esitanud kohtule kirjavahetuse Xxxx OÜ esindajaga, kes kinnitab, et Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ vahel on sõlmitud koostöö rendileping (dtl 83). Seega leiab kohus, et Xxxx OÜ-l oli vastavalt koostöölepingule õigus sõlmida Xxxx OÜ-le kuuluva sõiduki registreerimismärgiga xxxx rentimiseks rendileping kostjaga. Kohus on tuvastanud, et OÜ Xxxx (registrikood xxxx) ja kostja vahel on 25.07.2024 sõlmitud rendileping nr 791 sõiduki Xxxx (registreerimisnumber xxxx) rentimiseks (dtl 79-80). Rendilepingu punkti 12.1 kohaselt (dtl 80) leping jõustub allkirjastamisel ning on sõlmitud sõiduki tagastamiseni. Kostja ei ole väitnud, et ta perioodil, mil leppetrahvid väljastati, sõidukit registreerimismärgiga xxxx ei rentinud. Vastupidi, kostja on maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites märkinud, et rendileping lõppes Xxxx 01.02.2025 (dtl 14). Xxxx Takso on Xxxx OÜ-le kuuluv kaubamärk (dtl 81-82). Seega tuvastab kohus, et kostja kasutas sõidukit xxxx leppetrahvide väljastamise ajal.
15.Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et kostja parkis tema kasutuses oleva sõiduki hageja poolt opereeritaval parkimisalal. Viru Hotell ja Fahle maja parkla parkimisala tingimuste (dtl 35, 41) punkti 1 kohaselt Osaühingu EUROPARK ESTONIA (edaspidi „EP“) ning sõiduki kasutaja vahel sõlmitakse leping alljärgnevatel tingimustel. EP väljendab parkimislepingu tingimuste esitamisega oma pakkumust parkimislepingu sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega loeb EP sõiduki kasutaja nõustumuse parkimislepingu sõlmimiseks parkimislepingu tingimustel antuks. Liiklusseaduse normidest tervikuna nähtub, et kasutaja on nii isik, kes sõidukit tegelikult kasutab, kui ka see, kes on kantud kasutajana liiklusregistrisse. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et kostja oli leppetrahvide väljastamise ajal sõiduki registreerimismärgiga xxxx kasutaja.
16.Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja on esitatud fotodega tõendanud, et parkimistingimused kui ka parkimistahvlid olid parkimisaladel olemas nii leppetrahvi tegemise päeval kui ka muudel hetkedel. Hageja on esitanud kohtule fotod, millelt nähtub, et kostja kasutuses olev sõiduk registreerimismärgiga xxxx oli 07.10.2024 pargitud Viru Hotell, Tallinn parkimisalal ja 26.11.2024 Fahle maja parkla, Tallinn parkimisalal. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 07.10.2024 Viru Hotell, Tallinn parkimisalal ja 26.11.2024 Fahle maja parkla, Tallinn parkimisalal parkimisel.
17.Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1).
18.Kohus tuvastas, et parkimislepingute tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi 55 eurot. Lepingu punkti 3 kohaselt oli sõiduki kasutaja kohustatud EP-le parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil, vastavalt infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui parklas on lubatud teatud aja ulatuses tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algusaeg fikseerida vastavalt parklas olevatele juhistele.
19.Kostja kasutuses olev sõiduk oli 07.10.2024 pargitud Viru Hotell, Tallinn parkimisalal ja 26.11.2024 Fahle maja parkla, Tallinn parkimisalale. Parkimisalal olevate infotahvlite kohaselt (dtl 33-34, 36-49) oli nimetatud parkimisalade puhul tegemist tasuliste parkimisaladega, Hageja väitel ei ole kostja tasunud parkimistasu. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud parkimislepinguid.
20.Kostja väidab, et ta on kõik antud perioodil renditud sõidukiga seotud kohustused täitnud äriühingu Xxxx OÜ ees, kellelt ta sõiduki rentis. 21.04.2026 e-kirjaga palus kohus kostjal esitada kohtule konkreetsete leppetrahvide (07.10.2024 Viru Hotell, Tallinn, leppetrahv xxxx ja 26.11.2024, Fahle maja parkla, Tallinn, leppetrahv xxxx) tasumist tõendavad maksedokumendid ning sõiduki rendileping hiljemalt 05.05.2026 (dtl 69). Kostja teatas 21.04.2026 vastuseks kohtu 21.04.2026 e-kirjale, et ta ei saa ise leppetrahvide tasumist tõendada, kuna Xxxx OÜ võttis need arved otse Bolti kontolt ja kostjal puudub dokumentidele ligipääs (dtl 70). Xxxx OÜ on vastuseks hageja e-kirjale teatanud, et kostja ei ole tasunud vaidlusaluseid leppetrahve Xxxx OÜ-le (dtl 83). Hageja väitel on kostjal hagejale leppetrahvid tasumata. 25.06.2026 esitas kostja kohtule Bolti konto väljavõtte (dtl 101-153), millelt peaks kostja väitel nähtuma, et Xxxx OÜ on parkimistrahvide katteks kostja Bolt kontolt juba raha maha võtnud. Kohtule esitatud tõenditest (dtl 101-153) nähtub, et Bolt konto väljavõte kajastab sõite ja tasu nende eest perioodil 10.02.2025-23.02.2025, s.o peale leppetrahvi väljastamist (leppetrahvid on väljastatud 07.10.2024 ja 26.11.2024). Lisaks nähtub nimetatud väljavõtetelt (dtl 101, 123), et kostja Bolt kontolt on maha võetud autorenditasu, mis kohtu hinnangul ei tõenda kuidagi vaidlusaluste leppetrahvide tasumist. Seega on kohus seisukohal, et kostja poolt 25.06.2026
esitatud tõendid ei tõenda Xxxx OÜ, Bolti ega kostja poolt vaidlusaluste parkimistrahvide tasumist.
21.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tõendanud, et vaidlusalused leppetrahvid on kostja või mõne muu isiku poolt hagejale tasutud.
22.Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). VÕS § 159 lg-s 2 sisalduva terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ja seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (vt Riigikohtu 29.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt Riigikohtu 21.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 16; kokkuvõtvalt Riigikohtu 09.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-18005, p 13 esimene lõik).
23.Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu 14.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega peab hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
24.Kohus tuvastas, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahvi teatised vahetult pärast rikkumiste tuvastamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul on hageja poolt esitatud fotodega (dtl 45, 48) tõendatud, et kostja sõiduki kojamehe vahele oli jäetud leppetrahviteated. Esiklaasile kojamehe alla jäetud teatistel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada, kuid kohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et leppetrahvi teatistel sisaldusid samad leppetrahvinõuded, mis on tõenditena lisatud hagile. Hagejal oleks ka objektiivselt raske sarnastes olukordades oma väiteid teatise sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Hageja on kostjale leppetrahvinõudest teatanud vahetult pärast rikkumise avastamist. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et leppetrahvi väljastamise päeval esinesid erandlikud asjaolud, mis oleksid muutnud tavapärase tahteavalduse andmise viisi ebamõistlikuks. Kohus selgitab, et hagejal ei ole kohustust kostjat leppetrahvist teavitada
sidevahendeid kasutades lisaks, kui ta on leppetrahvist teavitanud vahetult pärast rikkumise avastamist.
25.Hageja on välja toonud, et kostjal on tasumata leppetrahvinõuded 55 eurot iga trahv. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 36). Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et hageja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahv 55 eurot iga rikkumise kohta on ebamõistlikult suur. Parkimistasu maksmata jätmise korral peab hageja astuma samme pargitud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja väljaselgitamiseks, tema kontaktandmete leidmiseks ja temalt kas parkimistasu või leppetrahvi sissenõudmiseks. Täitmise asendamiseks kokku lepitud leppetrahvi puhul katab mõistlik leppetrahv parkimislepingu puhul kohtu hinnangul seega lisaks võlgnetavale parkimistasule veel ka parklat haldava ettevõtte tavapärased kulutused sõiduki parkinud isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks. Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Kokkuvõtvalt ei ole kuni 55 euro suurune leppetrahv kõnealuste parkimisalade puhul VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Seega ei ole ka leppetrahv 55 eurot kohtu hinnangul liiga suur. Väiksem leppetrahv ei motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Poolte vahel olid sõlmitud lepingud, mida kostja rikkus.
26.Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja vastu leppetrahvinõuded 07.10.2024 Viru Hotell, Tallinn parklas parkimisel 55 eurot ja 26.11.2024 Fahle maja, Tallinn parklas parkimisel 55 eurot. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
27.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
28.Hageja esitas 08.06.2026 oma menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, õigusabikulu 3,25 tunni ulatuses (hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu maksmise korraldamine, esitamine – 2 h; kostja 21.04.2026 vastusega tutvumine ja päringu koostamine sõiduki rendileandjale – 0,33 h; hageja 21.05.2026 seisukohtade koostamine, lisade komplekteerimine, esitamine – 0,67 h; menetluskulude nimekirja koostamine – 0,25 h) tunnihinnaga 140 eurot.
30.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude
taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (ja sellega seotud toimingutele, s.o dokumentidega tutvumine ja analüüs) saab lugeda 1 tundi. Ülejäänud osas on kohtu hinnangul hageja poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind ei ole põhjendatud. Tunnihind 140 eurot on põhjendatud advokaadist esindaja puhul. Juristist esindaja põhjendatud tunnihind on kohtu hinnangul 120 eurot. Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakulu 2,25 tundi (1+0,33+0,67+0,25) ja põhjendatud õigusabikulu 270 eurot (2,25 h x 120 eur/h).
31.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 390 eurot (100+20+270).
32.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
33.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.