Perekonnaõigus › Abielulahutus

põhjuseks on kostja käitumine, mis on olnud püsivalt vastutustundetu ning vastuolus abieluliste kohustustega. Hageja selgituste kohaselt ei panusta kostja perekonna ülalpidamisse, viibib sageli kodust eemal ning tema käitumine on aeg-ajalt olnud ka agressiivne. Sellest tulenevalt on alust arvata, et nende suhteid ei ole võimalik taastada. Seetõttu soovib hageja lahutada abielu kostjaga. Pooltel ei ole ühiseid alaealisi lapsi ega ühisvara. Hagejal puudub soov jätkata kostjaga ühist kooselu või abielulisi suhteid taastada. Hageja kinnitab, et ta ei soovi kooselu kostjaga jätkata ning puuduvad eeldused abielusuhete taastamiseks. Käesoleval juhul ei ole pooled jõudnud kokkuleppele abielu lahutamiseks perekonnaseisuametis. Hageja on korduvalt püüdnud saavutada kokkulepet, kuid kostja ei ole sellega nõustunud. Seetõttu ei jää hagejal muud võimalust, kui pöörduda abielu lahutamiseks kohtu poole. Hageja palub rahuldada hagi ning lahutada I Si ja A Si vahel xxxx sõlmitud abielu. Hageja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. 28.04.2026 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. 06.05.2026 edastas kostjale tsiviilasja nr 2-26-9429 toimiku väljavõtte. Kohus palus kostjal 06.05.2026 kinnitada kohtudokumentide kättesaamist. Kohus selgitas, et juhul kui kostja seda ei tee, loeb kohus kohtumaterjalid kostjale kätte toimetatuks 12.05.2026. Kostja kohtumaterjalide kättesaamist ei kinnitanud. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal hagile kirjaliku vastuse esitamise tähtajaks 27.05.2026. Kostja hagile kirjalikku vastust esitanud ei ole. Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 07.07.2026. Kohus märkis kohtuistungi kutse 18.06.2026 kostjale avalikus e-toimikus kätte toimetatavaks. Samuti edastas kohus kutse samal kuupäeval kostjale tema poolt kohtumenetluses avaldatud elektronpostiaadressile. Kostja kohtukutse kättesaamist ei kinnitanud. Kohus luges kohtuistungi kutse kostjale kättetoimetatuks 26.06.2026, tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 314 1 lõikele 2. Lisaks helistas kohus 01.07.2026 kohtutõlgi vahendusel kostjale. Kohus selgitas kostjale, et käesolevas tsiviilasjas toimub kohtuistung 07.07.2026 kell 10.00 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, saalis 4014. Kostja selgitas, et ta nägi küll e-postis mingit kirja kohtu poolt, kuid ei ole sellele vastanud. Kostja selgitas, et ta ei kavatse 07.07.2026 kell 10.00 toimuvale kohtuistungile tulla, aga lubas siiski kinnitada kohtukutse kättesaamist. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus oli seisukohal, et kostja on kohtukutse kätte saanud ega ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest, miks ta kohtuistungil osaleda ei saa. Samuti ei ole kostja kohtule teatanud, et ta soovib asja lahendamist tema osavõtul. TsMS § 414 lg-st 1 tuleneb, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja. Kohus määras kohtuistungil asja lahendada sisuliselt, ilma kostja osavõtuta. Kohtuistungil selgitas hageja, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hageja selgitas, et ta jääb hagi juurde ja soovib abielu lahutada. Hageja leppida ei soovinud. Samuti taotles hageja esimese abielu eel viimati kantud perekonnanime P taastamist. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu enam ei taasta. Hageja kinnitas kohtuistungil oma soovi abielu lahutada, mis näitab hageja tahte püsivust. Seega on tõendatud hageja tahe abielu lahutada. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata, siis on

abielu jätkamine võimatu. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane tahe ja huvi. Kohus leiab, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Arvestades, et hageja ei soovi abielusuhteid taastada ega leppida, tuleb abielu lahutada. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama §-i lg 2 kohaselt võib taastatav perekonnanimi olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja taotles perekonnanime P taastamist. Tegemist on esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimega. Kohus rahuldab hageja taotluse. Menetluskulude jaotamine TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et poolte kantud menetluskulud jäävad tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 nende endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/

Anu Saaliste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.