lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-6534/8

Muud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 03.07.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-6534/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
03.07.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1925
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Gerly Kask

Kohtujurist

Kärt Jänes

Määruse tegemise aeg ja koht

03.07.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-6534

Tsiviilasi

A Gi maksejõuetusavaldus Võlgnik: A G (isikukood xxxx)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Usaldusisik: P A (e-post: xxxx) Pankrotihaldur: vandeadvokaat E A (isikukood xxxx), xxxx, tel xxxx, e-post: xxxx

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada A Gi maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja A Gi (isikukood xxxx) pankrot 03. juuli 2026.a kell 13.00.
3.Nimetada A Gi pankrotihalduriks vandeadvokaat E A (isikukood xxxx), xxxx, tel xxxx, e-post: xxxx.
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 27. juuli 2026 kell 13.00. Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 3014) ja virtuaalselt. Virtuaalselt üldkoosolekul osalemise soovist teatada Harju Maakohtule kolm kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist. Videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga.
5.

Sarnased lahendid

Muud
  • 14.10.20263-26-2239/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.10.20262-26-17229/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.09.20262-26-17837/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.09.20262-26-18389/9Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 25.09.20262-26-19161/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.09.20262-26-16624/6Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohustada A Gi vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 27. juulil 2026. kell 12.50. Kui A G vannet ei anna, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
7.Vabastada usaldusisik P A A Gi usaldusisiku kohustustest.
8.Algatada A Gi kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
9.Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta aruande. Esimese aruande esitamise tähtaeg on 05.07.2027.
10.Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.
11.Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
12.Määrata usaldusisiku P Ae tasuks 595 eurot (käibemaksu ei lisandu), mis mõista välja võlgnikult A Gilt usaldusisiku P Ae kasuks.
13.Hüvitada usaldusisikule P A kindlaksmääratud usaldusisiku tasu 461 eurot (käibemaksu ei lisandu) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa xxxx arvelduskontole nr xxxx.
14.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
15.Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded Edasikaebamise kord Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1.A G (võlgnik) esitas kohtule 22.03.2026 maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul tulenevalt raskest haigusest osaline töövõime, ta töötab OÜ-s xxxx. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 1000 eurot kuus, ülalpidamismaksed 150 eurot kuus ja sotsiaaltoetused 500 eurot kuus, s.o kokku 1650 eurot kuus. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat, kes elavad koos võlgnikuga. Avalduse esitamise seisuga oli võlgniku arvelduskonto jääk 55,70 eurot, muu vara võlgnikul puudub. Võlgnik toob välja kohustusi summas 28 002,71 euro ulatuses (kiirlaenud), kuid märgib, et arvelduskontod on arestitud summas ligikaudu 53 000 eurot. Võlgnik soovis avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohus võttis avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks P Ae.
2.Usaldusisik esitas kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku makseraskused said alguse 2021. aastal. Peamiseks põhjuseks olid 2020. aastal lapse hooldusõiguse ja elukohaga seotud kohtuvaidlusest tekkinud märkimisväärsed menetluskulud, mille katmiseks oli võlgnik sunnitud võtma laene. Kohustuste suurenemise tõttu ei olnud võlgnik 2021. aastast alates enam suuteline laene nõuetekohaselt teenindama. Pärast raske tervisliku diagnoosi saamist muutus kohustuste täitmine lõplikult ebarealistlikuks. Usaldusisiku hinnangul ei ole makseraskused tekkinud võlgniku ebamõistlike majanduslike otsuste tõttu, vaid eelkõige vältimatute eluliste asjaolude

tagajärjel. Samas juhib usaldusisik tähelepanu sellele, et võlgnikule anti lühikese aja jooksul mitmeid kõrge intressimääraga laene erinevate krediidiandjate poolt, mistõttu võib tõusetuda küsimus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisest. Kuna laenulepingud on üles öeldud ning nõuded põhinevad maksekäskudel, ei ole võimalik seda asjaolu olemasolevate dokumentide põhjal täielikult hinnata. Võlgnikul puudub realiseeritav vara, samas kui tema kohustuste kogusumma on ligikaudu 53 154 eurot ning enamik nõuetest on täitemenetluses. Võlgnik töötab püsivalt ning saab igakuist netotöötasu ligikaudu 1100 eurot, lisaks töövõimetoetust ja peretoetust, mistõttu on tema igakuine sissetulek kokku ligikaudu 1860 eurot. Samal ajal elab võlgnik koos kolme lapsega, kellest kaks on alaealised ja tema ülalpidamisel, ning vältimatud igakuised kulud moodustavad ligikaudu 1775 eurot. Usaldusisiku hinnangul tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Maksejõuetusavalduse lahendamine Pankroti väljakuulutamine

3.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub rahuldamisele.
4.Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).
5.Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).
6.Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul vara puudub, kuid teadaolevaid kohustusi on vähemalt 53 154 euro ulatuses (vt p 2). Võlgnikul ei ole seega piisavalt vara, et oma sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused täita.
7.Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti.
8.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui FIMS-s ei ole sätestatud teisiti.
9.Kohus nimetab usaldusisikuks pankrotihalduri, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Usaldusisik P A ei ole Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel pankrotihaldur.
10.E A on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus nimetab pankrotihalduriks E Ae (PankrS § 31 lg 6).
11.Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).
12.Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja tegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FIMS § 18 lg 8). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
13.FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
14.Võlgnik taotleb enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka usaldusisik peab seda põhjendatuks. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud FIMS § 45 lõikes 3. Kohtule teadaolevalt neid aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohus algatab seetõttu ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
15.Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).
16.Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta aruande (FIMS § 46 lg 3).
17.Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 1).
18.Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4, PankrS § 33 lg 1). Menetluskulud
19.Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).
20.Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).
21.Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu

suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).

22.Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 7 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 85 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Usaldusisikule tuleb seega määrata tasuks 595 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).
23.FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.
24.Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 946 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
25.Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 7 tunni eest summas 462 eurot (alustatud pooltunde 14 × 33), s.o 462 eurot. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et see hüvitatakse usaldusisikule osaliselt riigi vahenditest.

KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE

26.Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.
27.Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2):

   

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

28.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7). (allkirjastatud digitaalselt) Gerly Kask kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 25.09.20262-26-17275/10Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 25.09.20263-26-2924/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium