Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS-i STV hagi J Ji vastu võla nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud AS-i STV kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10). Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21 ). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS STV (hageja) esitas 09.01.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J Ji (kostja) vastu 186,40 euro nõudes. Pärnu Maakohus tegi 13.01.2025 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Sellega seoses lõpetas Pärnu Maakohus 22.08.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Harju Maakohtule menetlemiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 03.09.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla nõudes.
3.Hageja on hagiavalduses esitatud nõude aluseks olevaid asjaolusid 06.01.2026 ja 08.06.2026 kohtunõuete alusel täpsustanud 03.02.2026 ja 15.06.2026 menetlusdokumentides ning tugineb hagi alusena alljärgnevatele asjaoludele:
3.1.Hageja ja kostja sõlmisid 25.06.2020 lepingu nr xxxx, mille alusel kasutas kostja Digi TV teenust ning üüris seadmeid Digi Smartcard ja Mikrotik xxxx (AC lite).
3.2.Kostja kasutas paketti START 100/100, mille kuutasu oli 34 eurot.
3.3.Hageja peatas 12.12.2023 kostjale teenuste osutamise kostja võlgnevuse tõttu. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu üles.
3.4.Vastavalt hageja üldtingimuste p-le 8.7 pidi kostja tema valduses olevad hagejale kuuluvad seadmed hagejale ajutiselt tagastama koheselt, kuid mitte hiljem kui 3 päeva jooksul arvates sideteenuse piiramise algusest. Vastavalt üldtingimuste p-le 3.12 tuleb kliendil kasutuslepingu ühepoolseks ülesütlemiseks vastavalt üldtingimuste punktile 11.8 või muudel juhtudel 7 päeva jooksul arvates lepingu lõppemisest tagastada seade hagejale samas seisundis ja komplektsuses, milles see oli kliendile üleandmise hetkel, arvestades normaalset kulumist.
3.5.Kuivõrd kostja ei tagastanud hagejale üüritud seadmeid, on kostja kohustatud tasuma tagastamata seadmete maksumuse 83 eurot.
3.6.Hageja on esitanud kostjale lepingu alusel 25.11.2023 arve nr 32040595 summas 39 eurot, 25.12.2023 arve nr 32112333 summas 37 eurot, 20.01.2024 arve nr 32183465 summas -17,84 eurot, 20.02.2024 arve nr 32254503 summas 3 eurot ja 20.03.2024 arve nr 32324833 summas 83 eurot. Kostja ei ole arveid tasunud.
3.7.Kostjal on seega hageja ees põhivõlgnevus 144,16 eurot, millest 83 eurot on tagastamata seadmete maksumus ja 61,16 eurot on tasu Digi TV teenuse eest.
3.8.Hageja arvestab kostja võlgnevuselt viivist alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast, s.o alates 21.03.2024, võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 p 2 sätestatud määras.
2/5
3.9.Hageja on saatnud kostjale ühe tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 15 eurot ja kaks tasulist meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot kummagi kirja eest. Meeldetuletuskirjad on saadetud posti ja e-kirja teel. Lisaks on hagejal tekkinud muud sissenõudmiskulud 10 eurot.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 144,16 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 24,48 eurot ja viivise alates 04.09.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Kohus võttis hagi 15.10.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
6.Hagiavaldus ja 15.10.2025 määrus on kostjale kättetoimetamisportaalis TsMS § 3111 lg 3 kohaselt.
kätte
toimetatud
17.12.2025
7.Hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabus 31.12.2025. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
9.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Sellisel juhul on tegemist kohtuotsusega, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu (T. Tampuu. TsMS II. Komm vlj § 407 p 3.17).
10.Hageja on taotlenud, et kohus teeks tagaseljaotsuse. Täidetud on TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise eeldus, et kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi ei esine. Hagiavaldus ei ole aga asjaoludega õiguslikult põhjendatud, mistõttu tuleb hagi jätta TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
11.Hageja on hagiavalduses tuginenud sellele, et poolte vahel oli leping, mille alusel hageja osutas kostjale Digi TV teenust paketi START 100/100 tingimustel ning kostja kohustus tasuma teenuse eest 34 eurot kuus. Samuti üüris hageja kostjale seadmeid Digi Smartcard ja Mikrotik RB952UI (AC lite). Hageja on esitanud kostjale arveid 144,16 euro ulatuses, sealhulgas Digi TV teenuse eest 61,16 euro ulatuses ja tagastamata rendiseadmete maksumuse eest 83 euro ulatuses.
12.Hageja esitatud asjaoludest ei selgu, kuidas hageja Digi TV teenuse tasu nõue on kujunenud.
13.Hageja on esile toonud, et kostja tarbis nii Digi TV teenuseid kui ka üüris hagejalt seadmeid Digi Smartcard ja Mikrotik RB952UI (AC lite). Hageja on ühtlasi esile toonud, et Digi TV teenuse maksumus oli 34 eurot kuus. Hageja ei ole esile toonud, kui suur oli üüritud seadmete üüritasu kuus. Seetõttu ei ole hageja esile toodud asjaolude alusel selge,
3/5
mille eest ja millises ulatuses on jätnud kostja tasumata ning kuidas on kujunenud arvetel märgitud summad 39 eurot, 37 eurot, -17,84 eurot ja 3 eurot.
14.Kohus on hagejale 06.01.2026 kohtunõudes selgitanud, et hagejal tuleb esile tuua, mille eest hageja nõuab tasu maksmist, mis kohustusi on hageja täitnud ning mis kohustusi on kostja rikkunud. Täiendavalt selgitas kohus 08.06.2026 kohtunõudes, et hageja esitatud asjaoludest on endiselt ebaselge, kuidas on kujunenud võlgnevus 61,16 eurot, ning et hagejal tuleb selgitada, kas pooled on lepingus kokku leppinud kuutasu või on lepingus kokku lepitud päeva tasu või teenuse kasutamise mahul põhinev tasu ja välja tuua päevavõi kuutasu või vastava mahuühiku hind ning millise kuude või päevade arvu või mahu alusel on nõude suurus arvutatud.
15.Hageja on esile toonud üksnes Digi TV teenuse kuutasu 34 eurot, kuid ei ole endiselt selgitanud nõude kujunemist ning seda, missuguste hageja täidetud lepinguliste kohustuste eest missugusel perioodil hageja kostjalt tasu maksmist nõuab. Seega ei ole kohtul võimalik hinnata, millises ulatuses hageja põhinõue on põhjendatud. Hageja esitatud asjaoludest jääb arusaamatuks, miks on arved nr 32040595 ja 32112333 esitatud suuremas summas kui oli Digi TV teenuse kuutasu (39 ja 37 eurot vastavalt) ning millistel asjaoludel on kostjale esitatud arved summas -17,84 eurot ja 3 eurot.
16.Lisaks on hageja tuginenud sellele, et kostja ei tagastanud üüritud seadmeid, mistõttu on kostja kohustatud hüvitama hagejale tagastamata seadmete väärtuse 83 eurot.
17.Hageja on tuginenud sellele, et kostjale teenuse osutamine oli 12.12.2023 peatatud võlgnevuse tõttu ning lepingu üldtingimustest tulenevalt oli kostjal kohustus ajutiselt seadmed tagastada kolme päeva jooksul arvates sideteenuse piiramise algusest. Samuti on kostjaga sõlmitud leping üles öeldud, mistõttu oli kostjal samuti kohustus seadmed tagastada.
18.Kohus on hagejale 06.01.2026 kohtunõudes selgitanud, et VÕS § 115 lg 2 alusel võib eseme tagastamise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu.
19.Esmajoones on hagejal õigus nõuda kostja kasutusse antud asjade väljaandmist ning kahju hüvitamist võib nõuda alles sellest keeldumisel ning eeldusel, et hageja on kostja viivituse tõttu kaotanud huvi asjade tagastamise vastu (RKTKo 3-2-1-8-08, p 21).
20.Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millele tuginedes kohus saaks asuda seisukohale, et hageja on kaotanud huvi kostja kasutusse antud seadmete tagastamise vastu.
21.Samuti ei ole hageja esile toonud asjaolusid selle kohta, et kostjal oleks lepingust tulenevalt kohustus seadmete tagastamise asemel tasuda hagejale kahjuhüvitist hageja väidetud summas. Seega ei ole hageja esile toonud asjaolusid, millest tulenevalt saaks hageja nõuda seadmete tagastamise asemel kahju hüvitamist.
22.Hageja esitatud asjaoludest saab kohus aru, et kostja kohustus teenuse osutamise peatamisel ajutiselt seadmed tagastama ning lõplik kohustus seadmed tagastada tekkis kostjal pärast lepingu ülesütlemist hageja poolt.
23.Kohus on hagejale 06.01.2026 kohtunõudes selgitanud, et juhul, kui hageja tugineb sellele, et kostjaga sõlmitud leping on üles öeldud, tuleb hagejal tõendada ülesütlemisavalduse kostjale saatmine ning tuua välja asjaolud, mille alusel saab ülesütlemisavalduse lugeda kostja poolt kättesaaduks. Samuti selgitas kohus hagejale
4/5
08.06.2026 kohtunõudes, et hagejal tuleb välja tuua asjaolud kostjale täiendava tähtaja määramise või tähtaja määramata jätmise aluse esinemise kohta.
24.Hageja on esile toonud, et lepingu ülesütlemise kohta tõendit ei ole ning leping lõpetatakse enne inkassole üleandmist. Samuti selgitas hageja, et vastavalt lepingu üldtingimustele võis hageja lepingu ilma eelneva etteteatamiseta üles öelda, kui sideteenuse kasutamist on piiratud üldtingimuste punkti 8.2 (v.a punkti 8.2.4) alusel ning piiramise alus ei ole ära langenud ühe kuu jooksul piirangu rakendamise aluse tekkimise päevast arvates.
25.Hageja esile toodud asjaoludest ei nähtu seega, kas või millal on hageja andnud kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks, või et oleks esinenud VÕS § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud alus, mille esinemisel ei olnud tähtaja määramine vajalik. Samuti ei nähtu hageja esile toodud asjaoludest, kas või millal on hageja esitanud kostjale lepingu ülesütlemise avalduse VÕS § 195 lg 1 kohaselt. Kuivõrd hageja esile toodud asjaoludest ei nähtu ülesütlemise aeg, ei ole ka võimalik hinnata, kas lepingu ülesütlemiseks esines üldtingimustes sätestatud lepingu erakorralise ülesütlemise alus, millele hageja tugineb, s.t kas sideteenuse piirangu rakendamise aluse tekkimise päevast oli möödunud vähemalt üks kuu.
26.Hageja esile toodud asjaoludest ei nähtu ka, et leping oleks lõppenud mõnel muul alusel.
27.Hageja palub mõista kostjalt VÕS § 113 2 lg 2 alusel välja sissenõudmiskulud, mis on tekkinud pärast lepingu lõppemist.
28.Kuivõrd hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millele tuginedes saaks kohus asuda seisukohale, et leping on ülesütlemisega või muul alusel lõppenud, ei ole täidetud VÕS § 1132 lg-s 2 sätestatud eeldus sissenõudmiskulude nõudmiseks.
29.Lepingu kehtivuse ajal tekkinud sissenõudmiskulude nõue on sätestatud VÕS § 113 2 lg-s
1.Hageja ei ole alternatiivselt esitanud nõuet lepingu kehtivusajal tekkinud sissenõudmiskulude väljamõistmiseks ega asjaolusid, millele tuginedes saaks kohus rahuldada hageja sissenõudmiskulude nõude VÕS § 1132 lg 1 alusel, s.o hageja esitatud asjaoludest ei nähtu, kas või millal on hageja saatnud kostjale tasuta meeldetuletuse.
30.Kuivõrd hageja esitatud asjaoludele tuginedes ei saa kohus hinnata, millises ulatuses hageja põhinõue on põhjendatud, ei saa kohus samuti hinnata, millises ulatuses hageja viivisenõue on põhjendatud.
31.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhinõue, sissenõudmiskulude nõue ja viivisenõue ei ole hageja esile toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus jätab seega hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Menetluskulude jaotus, rahaline kindlaksmääramine ja kohtulahendi kättetoimetamine
32.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
33.Kostja menetluses ei osalenud, mistõttu ei saa kostjal olla tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Lähtuvalt eeltoodust rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik 5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.