Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 02.07.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-8412
Kohtuasi
C ja Y
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.03.2026 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I C (isikukood XXX)
hagi X vastu elatise nõudes
Hageja II Y (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja W , hagejate lepinguline esindaja Katrin Kiisk Kostja X (isikukood XXX), lepinguline esindaja TiiuAnn Kaldma
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast X apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 30.03.2026 otsuse peale.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud X kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.C (hageja I) ja Y (hageja II) esitasid 29.05.2025 Harja Maakohtule X (kostja) vastu hagi, milles palusid kostjalt välja mõista elatise kummagi hageja kasuks 100,57 eurot kuus (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 201,17 eurot (66,7%, s.o 10 päeva kuus koosveedetud kohustatud ajast), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3, 4 ja 6 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimese lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust) alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni ning elatis 587,64 eurot tagasiulatuva elatise perioodi 28.11.2024–28.05.2025 eest kummagi hageja kasuks. Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohus 21.11.2024 teinud tsiviilasjas nr 2-24-2414 määruse, millega lõpetas osaliselt hagejate vanemate ühise hooldusõiguse alaealiste laste (hagejate) suhtes, andes hagejate viibimiskoha määramise otsustusõiguse ainuhooldusõigusena laste isale. Kohus muutis varasemalt kindlaks määratud suhtluskorda selliselt, et hagejad viibivad alates 28.11.2024 emaga (kostjaga) üle ühe nädalavahetuse neljapäeva õhtust esmaspäeva hommikuni, millele lisanduvad üle ühe jagatud koolivaheajad ning võrdse ajajaotuse alusel jagatud suveperiood. Määruse alusel veedavad hagejad kostjaga aasta lõikes ca 119 päeva (s.o 7 päeva kuus baasregulaarsuse alusel, millele lisanduvad aastas kaks koolivaheaega ning võrdselt jagatud suvi), s.o 1/3 aastast, ülejäänud aja elavad hagejad alaliselt isaga. Seega veedavad hagejad aastas kostjaga keskmiselt 10 päeva kuus (119/12), isaga 20 päeva kuus. Eelnevast tulenevalt on hagejate ülalpidamisega seonduv hoolduskoormus langenud suuremas osas isale ning kostjal on kohustus anda lastele ülalpidamist ulatuses, mida ei kata tema vahetu panus laste kasvatamisse, rahas. Hagejad taotlevad kostjalt elatise väljamõistmist nii tulevikus tekkivate korduvate kohustuste tarbeks, kui ka tagasiulatuvalt, perioodi 28.11.2024–27.05.2025 eest, millisel ajal on hagejad olnud üksnes isa ülalpidamisel arvestades kostja osalist vahetut panust hagejate ülalpidamisse. Hagejad nõuavad kostjalt ülalpidamist miinimummääras, s.o käesoleval hetkel 100,57 eurot kuus. Tagasiulatuvas nõudes on võetud arvesse, et kuni 31.03.2025 kehtis madalam miinimumelatise määr, s.o 287,72 eurot kuus. Kostja elatisvõlgnevus kummagi hageja ees on 587,64 eurot, s.o kokku 1175,28 eurot perioodi 28.11.2024–28.05.2025 eest. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagejad elasid eelnevalt vanemate juures vaheldumisi ehk 50/50. Laste kõik vajadused olid tagatud ning vanematel oli kokkulepe, et nad üksteiselt elatist ei nõua sõltumata tsiviilasjas nr 2-24-2414 tehtud määrusest. Kostja kulud hagejate ülalpidamisel on enam-vähem samad, kui on hagejate isa kulud hagejate ülalpidamisel. Hagejad ei ole esitanud tõendeid ega fakte, mille alusel põhistada, mida nad on teinud ja millist kahju nad on saanud ajavahemikul 21.11.2024 kuni 22.05.2025, et neil oleks alus nõuda elatist tagasiulatuvalt. Määrus tsiviilasjas nr 2-242414 reguleeris suhtluskorda ning jõustus osaliselt 21.11.2024 ja osaliselt alles 22.05.2025. Hagejad viibivad kostja juures aasta jooksul keskmiselt 144 ööpäeva (kohustuslikud 8 päeva kuus ja veel koolivaheajad), mis teeb sisuliselt keskmiselt 12 päeva kuus.
2-25-8412 Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 30.03.2026 otsusega hagi osaliselt. Maakohus rahuldas hageja I hagi kostja vastu osaliselt ja mõistis kostjalt hageja I kasuks välja igakuise elatise alates 29.05.2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (27.04.2029) 80,47 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) arvestades, et laps viibib kostja juures 11 päeva kuus). Maakohus rahuldas hageja II hagi kostja vastu osaliselt ja mõistis kostjalt hageja II kasuks välja igakuise elatise alates 29.05.2025 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (10.07.2032) 80,47 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) arvestades, et laps viibib kostja juures 11 päeva kuus). Maakohus määras kindlaks otsuse täitmise korra ja märkis, et elatis muutub iga aasta 1. aprillil esimene kord 01.04.2026) lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-te 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutmisele järgnevast kuust. Maakohus jättis hagejate tagasiulatuva elatise nõude kostja vastu rahuldamata. Maakohus määras kindlaks otsuse täitmise korra. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
3.1.Maakohus tuvastas, et hagejate vanemad on W ja kostja.
3.2.PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa; lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma; lg 4 kohaselt aassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil; lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel; lg 6 kohasel kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga ja lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
3.3.Harju Maakohtu 21.11.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-2414 muutis kohus varasemat suhtlemise korda ning määras, et hageja I ja hageja II viibivad kostjaga (emaga) igal paarisnädala nädalavahetusel neljapäevast esmaspäevani. Iga paaritu kalendriaasta sügisese koolivaheaja (s.o õppeaasta I koolivaheaeg) veedavad hagejad isaga ja paaris kalendriaasta I koolivaheaja koos emaga. Iga paaritu kalendriaasta talvise koolivaheaja (s.o õppeaasta II koolivaheaeg ehk jõuluvaheaeg) veedavad hagejad koos emaga esimese poole koolivaheajast ning isaga teise poole koolivaheajast. Igal paarisaastal on kord vastupidine. Iga paaris kalendriaasta veebruari/märtsi koolivaheaja (s.o õppeaasta III koolivaheaeg) veedavad hagejad koos emaga ja paaritul aastal koos isaga. Iga paaris kalendriaasta kevadise koolivaheaja (s.o õppeaasta IV koolivaheaeg) veedavad hagejad koos isaga ja paaritul aastal koos emaga. Suvevaheaja veedavad hagejad võrdselt kummagi vanemaga. Suvevaheaeg algab selle suhtluskorra tähenduses iga aasta juunikuu teise nädala reedest. Kohtulahend jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2025 määrusega.
2-25-8412
3.4.Hagejad väidavad, et viibivad kostja juures aastas keskmiselt 10 päeva kuus. Kostja väidab, et hagejad viibivad tema juures aastas vähemalt 12 päeva kuus. Sealjuures väidavad mõlemad pooled, et nad täidavad kohtulahendit ning olulisi kõrvalekaldeid lahendi tekstist ei ole. Hagejad tõlgendavad Harju Maakohtu 21.11.2024 lahendit nr 2-24-2414 selliselt, et ema juures viibitav aeg neljapäeva õhtust esmaspäeva hommikuni on kokku 3 päeva. Kohus sellega ei nõustu, kuna hagejad viibivad kostja juures järjest neli ööd ning seega tuleb arvestada, et ema juures viibitav aeg on 4 päeva.
3.5.Õppetöö on aastas 247 päeva ehk ligikaudu 35 nädalat. Lapsed on igas kahes nädalas emaga 4 päeva ehk 35 nädala jooksul 70 päeva ja isaga samal perioodil 175 päeva. 70 päeva jagatuna aasta peale on 5,8 päeva kuus. 175 päeva jagatuna aasta peale on 14,6 päeva kuus. Koolivaheajad on aastas 118 päeva ehk ligikaudu 17 nädalat. Lapsed on mõlema vanema juures koolivaheaegadel 58,5 päeva ehk koolivaheajad jagatuna aasta peale igas kuus emaga 4,9 päeva ja isaga 4,9 päeva. Seega on lapsed aasta jooksul emaga ühes kuus keskmiselt 10,7 päeva ehk ümardatuna 11 päeva kuus. Seega on lapsed aasta jooksul isaga ühes kuus keskmiselt 19,5 päeva.
3.6.Vaidlust ei ole selles, et mõlemad vanemad kannavad hagejate kulusid nende juures viibides, andes ülalpidamist lastele vahetult. Hagejate nõue kostja vastu põhineb sellel, et hagejad on emaga (kostjaga) ligikaudu 1/3 elust ning isaga 2/3 elust. Kostja ei ole tõendanud, et hagejate ema ning isa vahel oli kokkulepe, et teineteiselt elatist ei nõuta hoolimata sellest, milline tuleb suhtlemise korra kohtulahend.
3.7.Maakohus võttis PKS § 101 lg 6 alusel elatise summa määramisel arvesse, et hagejad viibivad ema juures keskmiselt 11 päeva kuus. Samuti arvestas maakohus PKS § 101 lg 7 alusel, et elatis mõistetakse küll välja sama pere kahele lapsele, kuid teise lapse elatise summat ei vähendata, kuna laste vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
3.8.Kuna maakohus tuvastas, et hagejate kostja juures viibitavate päevade arv on 11 päeva kuus, mitte 10, nagu väitsid hagejad, siis rahuldas maakohus hagejate edasiulatuva elatise nõude osaliselt. Kummagi hageja kasuks väljamõistetav summa on vastavalt elatiskalkulaatorile 80,47 eurot kuus.
3.9.Maakohus leidis, et hagejate tagasiulatuva elatise nõue perioodil 28.11.2024–27.05.2025 kummagi hageja eest on 587,64 eurot, s.o kokku 1175,28 eurot, on põhjendamata (PKS § 108). Hagejad ei tõendanud, et hagejate isa oleks hagejate emalt tagasiulatuva elatise perioodil elatist küsinud. Lisaks ei ole hagejad tõendanud, kas ja milline kahju neile tekkis puuduva elatise tõttu. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 30.03.2026 otsus osas, millega kostjalt mõisteti kummagi hageja kasuks välja igakuine elatis 80,47 eurot kuus. Kostja palub teha uus otsus, millega jätta hagejate hagi rahuldamata, alternatiivselt vähendada elatise suurust oluliselt. Apellatsioonkaebuse kohaselt hindas maakohus ebaõigesti hagejate tegelikku viibimisaega kostja juures ja kostja tegelikku vahetut panust laste ülalpidamisse. Maakohus leidis, et hagejad viibivad kostja juures keskmiselt 11 päeva kuus, kuid kostja on järjepidavalt väitnud ja põhjendanud, et hagejad viibivad kostja juures vähemalt 12 päeva kuus. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hagejate elukorraldus erineb 21.11.2024 Harju Maakohtu suhtluskorra
2-25-8412 määruses sätestatust ja on muutumas tulenevalt laste vanusest, kus lapsed ise saavad otsustada, kumma vanema juures nad aega veedavad. Maakohus on küll märkinud, et mõlemad vanemad kannavad kulusid, kuid ei ole andnud sellele piisavalt kaalu. Kostja tagab sisuliselt võrdselt hagejate isaga või isegi suuremas ulatuses laste igapäevased vajadused kostja juures viibimise ajal, ostab riideid ja esmatarbekaupu, maksab hagejatega seotud kulusid, korraldab laste vaba aja tegevusi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
6.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata (s.o osas, milles maakohus ei mõistnud kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatist rohkem kui 80,47 eurot ning osas, milles hagejate hagi tagasiulatuva elatise nõudes jäi rahuldamata). Maakohtu otsus on osas, milles seda vaidlustatud ei ole TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
7.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebusest tuginetakse osutuksid tõendatuks (RKTKm 06.05.2021, 2-18-18193, p 10). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
8.Maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise PKS §-s 101 arvutatud suuruses. Alaealisele lapsele makstava igakuise elatise suurus ei tohi PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise alus on baassumma (PKS § 101 lg 3), millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4) ning millest arvatakse maha pool lapsetoetusest ja lapsele langev osa poolest lasterikka pere toetusest (PKS § 101 lg 5). Kui laps viibib kohustatud vanema juures rohkem kui seitse päeva kuus, mil vanem annab lapsele ülalpidamist vahetult, vähendatakse PKS § 101 lg-te 3-5 alusel arvutatud elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6). Kui vanem peab elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatist 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes (PKS § 101 lg 7).
9.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus põhjendamatult leidnud, et hagejad viibivad kostjaga keskmiselt 11 päeva kuus, kui kostja on väitnud, et hagejad viibivad kostjaga 12 päeva kuus ning tegelikkuses võib hagejate kostjaga koos veedetud aeg olla pikemgi.
10.Samas ei nähtu apellatsioonkaebusest, milles seisneb maakohtu eksimus, kui maakohus tuvastas esitatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes, et hagejad viibivad kostjaga keskmiselt 11 päeva kuus. Maakohus tuvastas, et Harju Maakohtu 21.11.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-2414 (mis jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2025 määrusega) on kindlaks määratud hagejate ja kostja vaheline suhtluskord, mille kohaselt viibivad hagejad (lapsed)
2-25-8412 kostjaga (emaga) igal paarisnädala nädalavahetusel neljapäevast esmaspäevani. Iga paaritu kalendriaasta sügisese koolivaheaja (s.o õppeaasta I koolivaheaeg) veedavad lapsed isaga ja paaris kalendriaasta I koolivaheaja koos emaga. Iga paaritu kalendriaasta talvise koolivaheaja (s.o õppeaasta II koolivaheaeg ehk jõuluvaheaeg) veedavad lapsed koos emaga esimese poole koolivaheajast ning isaga teise poole koolivaheajast. Igal paarisaastal on kord vastupidine, esimese poole koolivaheajast veedavad lapsed isaga ja teise poole koos emaga. Iga paaris kalendriaasta veebruari/märtsi koolivaheaja (s.o õppeaasta III koolivaheaeg) veedavad lapsed koos emaga ja paaritul aastal koos isaga. Iga paaris kalendriaasta kevadise koolivaheaja (s.o õppeaasta IV koolivaheaeg) veedavad lapsed koos isaga ja paaritul aastal koos emaga. Suvevaheaja veedavad lapsed võrdselt kummagi vanemaga. Suvevaheaeg algab selle suhtluskorra tähenduses iga aasta juunikuu teise nädala reedest. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud selle üle, et suhtluskorra kohtulahendit täidetakse ning olulisi kõrvalekaldeid hagejate ja kostja vahelisel suhtlemisel kohtumäärusest ei ole. Eeltoodud asjaolusid ei ole kostja vaidlustanud.
11.Maakohus leidis, et kui Harju Maakohtu 21.11.2024 määruse kohaselt tsiviilasjas nr 2-242414 on hagejate viibitav aeg kostja juures neljapäeva õhtust esmaspäeva hommikuni, s.o hagejad viibivad kostja juures järjest neli ööd, siis tuleb arvestada, et kostja juures viibitav aeg on 4 päeva. Õppetöö on aastas 247 päeva ehk ligikaudu 35 nädalat. Hagejad on igas kahes nädalas emaga 4 päeva ehk 35 nädala jooksul 70 päeva ja isaga samal perioodil 175 päeva. 70 päeva jagatuna aasta peale on 5,8 päeva kuus. 175 päeva jagatuna aasta peale on 14,6 päeva kuus. Koolivaheajad on aastas 118 päeva ehk ligikaudu 17 nädalat. Hagejad on mõlema vanema juures koolivaheaegadel 58,5 päeva ehk koolivaheajad jagatuna aasta peale igas kuus emaga 4,9 päeva ja isaga 4,9 päeva. Hagejad on aasta jooksul kostjaga ühes kuus keskmiselt 10,7 päeva ehk ümardatuna 11 päeva kuus ja isaga keskmiselt 19,5 päeva. Eeltoodud maakohtu järeldust ei ole kostja vaidlustanud.
12.Kolleegium märgib, et maakohus ei saanud hagejate ja kostja vahelist suhtluskorda arvestades tuvastada hagejate viibimist kostja juures teistsuguses määras, kui on kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtuv. Asjaolu, et hagejad võiksid tulevikus kostjaga koos veeta aega rohkemgi kui 11 päeva, sest tulevikus ei pruugi hagejate ja kostja vaheline suhtluskord toimuda kindlaksmääratud suhtluskorra alusel, ei saa võtta aluseks praeguse elatisnõude lahendamisel. Kostja arvamus apellatsioonkaebuses, et eeldatavasti on hagejate vanusest tulenevalt neil lähitulevikus soov viibida kostjaga koos suuremal määral, kui on ette nähtud suhtluskorra määruses ning hagejate sooviga tuleb hagejate vanematel arvestada, ei ole selliseks ettenähtavaks kindlaks asjaoluks, millega praegusel juhul hagejate elatise nõuete puhul tuleb kindlasti arvestada. Kui elatise nõude aluseks olevad asjaolud peaksid tulevikus muutuma, siis on võimalik sellega arvestada, kuid mitte varem kui need asjaolud muutuvad, s.o tulevikus (TsMS § 459 lg 1 ja TsMS § 497).
13.Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka apellatsioonkaebuse väide, et kostja on tasunud või tasub hagejate kulusid võrdselt nende isaga. Edasiulatuva elatise nõude lahendamisel ei ole tähtsust hagejate varasemate kulude kandmine. Pealegi jättis maakohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. Kostja väide, et maakohus ei ole arvestanud piisavalt kostja panust hagejate kulude kandmisel on põhjendamatu. Maakohus on kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmisel arvesse võtnud, et ajal, mil hagejad viibivad kostjaga, kannab hagejate kulud kostja. Hagejad nõudsid kostjal elatist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eeldatavasti kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691, p 20.1). Pooled ei
2-25-8412 vaielnud hagejate vajaduste üle. Kuna hagejad nõudsid elatist miinimummääras, siis sai maakohus lähtuda seaduses sätestatud eeldusest, et ajal, mil hagejad elavad isaga, annab isa hagejatele ülalpidamist ning ajal mil hagejad viibivad kostjaga, tuleb seda arvestada PKS § 101 lg 6 järgi ja vähendada elatise summat proportsionaalselt kostjaga koos veedetava ajaga, sest sel ajal annab hagejatele ülalpidamist kostja. Kuivõrd pooled ei vaielnud hagejate vajaduste üle, siis ei pidanud maakohus tuvastama hagejate vajadusi kostja juures ja nende vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, vaid põhjendatud on lähtuda, et ka kostja juures on hagejate vajadused rahuldatud vähemalt miinimummääras.
14.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited nende väidete õigust eeldades ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugusele järeldusele ja kaebust rahuldada.
15.Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. TsMS § 637 lg 1 p 6 kaitseb nii vastustajat kui ka apellanti, et mitte põhjustada kulusid, mis tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral lõppkokkuvõttes kanda apellandil.
16.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kostja kanda. Kuna hagejatel ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejatele apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
17.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.