Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Nimi

Nõue

Jaotis

ESTO AS

PLACET GROUP OÜ

(eurodes) 2436,74 2762,50

(%) 9,57 10,85

Holm Bank AS Coop Finants AS BB Finance OÜ Monefit Estonia OÜ Swedbank AS Ferratum Bank p.l.c.

466,43 8586,29 526,10 5630,14 167,95 4878,36

1,83 33,73 2,07 22,12 0,66 19,17

05.06.2022 esitas pankrotihaldur A T kohtule kinnitamiseks võlgniku pankrotimenetluses koostatud aruande ning taotluse lõpetada A K ́i (pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. 22.08.2022 määrusega otsustas kohus lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja määras võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Määruse tegemise hetkel oli võlausaldajatel tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata alljärgnevalt: Jrk nr

Nimi

ESTO AS

PLACET GROUP OÜ

Holm Bank AS Coop Finants AS BB Finance OÜ Monefit Estonia OÜ Swedbank AS Multitude Bank plc (endine Ferratum Bank p.l.c)

Nõue (eurodes) 2436,74 2762,50 466,43 8586,29 526,10 5630,14 167,95 4878,36

Võlgnik on kohtule esitanud-iga aastaseid aruandeid koos pangakonto väljavõtetega. Aruanded on esitatud 22.08.2023, 29.11.2024, 06.11.2025 ja 04.05.2026. Võlgnik avaldas, et on saanud töötutoetust perioodil 2024. aasta novembrist kuni 2025. aasta septembrini vahemikus 600 – 850 eurot. Alates 2025. aasta septembrist saab võlgnik töötasu ettevõttest xxxx OÜ summas 1200-1600 eurot. Muud sissetulekud võlgnikul puuduvad. Võlgnik selgitas, et ta oli töötuna arvel 9 kuud. Võlgnik kandideeris 20nele kohale ning sai tööle 2025. aasta septembris. Vara võlgnikul puudub. Võlgniku püsikulud on kokku summas 1000 eurot kuus, so elukohakulu 450 eurot kuus, toidukulu 300 eurot kuus, transpordikulu 100 eurot kuus ja muud kulud 150 eurot kuus. Võlgniku püsikulud kannab muu isik. Kohus küsis ka võlausaldajate seisukohti võlgniku kohustusest vabastamiseks. Võlausaldaja ESTO AS (nõue loovutatud Julianus Inkasso OÜ-le), kelle nõue võlgniku vastu oli summas 2436,74 eurot, palus kohtul hinnata, kas võlgnik on täitnud oma kohustusi ning jättis asja kohtu otsustada. Sealhulgas palus võlausaldaja kohtul hinnata, kas võlgnik on teinud korrektselt kinnipidamisi sissetulekust, kuna võlausaldajale nähtuvalt võlgnikul ülalpeetavaid ei olnud, kuid samas väljamakseid võlausaldajale palgast ei ole teostatud. Samuti palus võlausaldaja kohtul hinnata, kas võlgnik on tegelenud tulutoovama töökoha otsimisega, sest võlausaldajale ei nähtu tõendeid, et võlgnik oleks kandideerinud tulutoovatele töökohtadele.

Võlausaldaja Placet Group OÜ, kelle nõue võlgniku vastu oli summas 2762,50 eurot, teavitas kohut, et võlgnik ei ole teinud võlgnevuse katteks mitte ühtegi tagasimakset. Võlausaldaja palub jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Võlausaldaja Holm Bank AS, kelle nõue võlgniku vastu oli summas 466,43 eurot, teavitas kohut, et võlgniku poolsed tagasimaksed puuduvad. Võlausaldaja palub jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Võlausaldaja Monefit Estonia OÜ, kelle nõue võlgniku vastu oli summas 5630,14 eurot, teavitas kohut, et võlgnik ei ole teostanud võlgnevuse katteks mitte ühtegi tagasimakset. Võlausaldaja palub võlgniku jätta kohustustest vabastamata või pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Võlausaldaja Swedbank AS, kelle nõue võlgniku vastu oli summas 167,95 eurot, teavitas kohut, et võlgnik ei ole teinud võlausaldajale mitte ühtegi tagasimakset. Võlausaldaja palub jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Võlausaldaja tõi välja, et võlgniku poolt esitatud 2023. aasta aruandest ning sellega koos esitatud konto väljavõttest nähtub, et võlgniku sissetulek on ületanud mittearestitava miinimumi määra, millest 75% kuulus loovutamiseks usaldusisikule ning seejärel võlausaldajatele väljamaksmiseks vastavalt jaotusettepanekule. Võlausaldaja lisas, et kui lähtuda juba ainuüksi võlgniku sissetulekust perioodil 22.08.2022 - 22.08.2023, siis võlausaldaja arvestuse kohaselt oleks pidanud võlgnikult laekuma võlausaldajatele kokku 5221,10 eurot ja sellest 34,46 eurot Swedbank AS-ile. Võlausaldaja Ferratum Bank p.l.c. (nõue loovutatud B2 Impact OÜ-le), kelle nõue võlgniku vastu oli summas 4878,36 eurot, teavitas kohut, et võlgnik ei ole teinud võlgnevuse katteks mitte ühtegi makset. Võlausaldaja palub jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Võlausaldaja BB Finance OÜ, kelle nõue võlgniku vastu summas 526,10 eurot, ei ole seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas esitanud. 18.11.2025 toimunud ärakuulamisel osales võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. Võlgnik avaldas, et ta ei teinud võlausaldajatele tagasimakseid, kuivõrd ta ei teadnud kuhu ja millistele võlausaldajatele mis summasid kanda. Võlgnik selgitas lisaks, et ta sai 2025. aasta septembris hea töökoha ning saaks nüüd hakata võlgnevusi tasuma. 27.11.2025 määrusega pikendas kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 27.02.2026. Kohus oli seisukohal, et kohustustest vabastamise menetluse tähtaja pikendamine on võlausaldajate huvides. Võlgnikul on võimalik näidata üles head tahet ning rahuldada võlausaldajate nõudeid. Eeltoodust tulenevalt ledis kohus, et võlgnikule tuleb anda täiendav tähtaeg ja lisavõimalus näitamaks, et ta suudab vähendada või tasuda täielikult võlausaldajate nõuded. 29.04.2026 toimunud ärakuulamisel osales võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. Võlgnik avaldas, et on peale menetluse pikendamist iga kuu võlausaldajatele tasunud, kokku umbes 2000 eurot. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 1933 lõige 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on

enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse mõte seisneb selles, et võlgnik tegeleb mõistlikult tulutoova tegevusega ning püüab võimalikult suures ulatuses võlgnevusi tasuda. Samuti peab olema võlgnik kohtule kättesaadav, esitama iga-aastaseid aruandeid ning andma infot enda varalise seisu kohta. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Kohus leiab, et võlgnik on oma kohustusi täitnud. Võlgnik on olnud kohtuga pidevas suhtluses. Võlgnik on alates 2025. aasta septembrist käinud korralikult tööl ja teeninud arvestatavat töötasu. Võlgniku püsikulud on ökonoomsed. Kohus on pangakonto väljavõtteid analüüsinud ning kahtlasi tehinguid kohus tuvastanud ei ole. Samuti ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, millest võiks järeldada, et võlgnikul on varjatud sissetulek või vara või, et võlgnik oleks tahtlikult oma sissetulekuid vähendanud. Kohtu arvutuste kohaselt rahuldas võlgnik võlausaldajate nõudeid kokku summas 1986,70 eurot. Võlgniku sissetulek kogu kohustuste vabastamise menetluse vältel on olnud selline, millest tulenevalt ei ole võlgnikul olnud võimalik võlausaldajatele suuremas summas väljamakseid teostada. Võlgnik on andnud endast parima võlausaldajate nõuete tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud. Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“ PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti

väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt PankrS § 177 lg-te 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“ PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad A K ́i kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.