Hageja: S S (isikukood xxxx), lepingulised esindajad Birgit Riivits ja Tanel Riivits Hageja seaduslik esindaja: M S (isikukood xxxx) Kostja: D T (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov
Asja läbivaatamine
19.01.2026, 20.02.2027 ja 26.05.2026 kohtuistungitel
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Rahuldada hageja 12.01.2026 taotlus jätta tsiviilasja materjalide juurde võtmata 05.05.2025 kostja vastuse lisas 3 esitatud tõend faili pealkirjaga „xxxx“.
3.Välja mõista D Tilt elatis S Si kasuks alates 01.11.2024 kuni 30.06.2026 summas 393,44 eurot.
4.Välja mõista D Tilt elatis S Si kasuks alates 01.07.2026 kuni S Si täisealiseks saamiseni (s.o 18.09.2026) 169,93 eurot kuus.
Kohustada D Ti tasuma S Si elatis M Si arveldusarvele nr XXXX iga kuu 10. kuupäevaks selgitusega „elatis“.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.S S (laps, hageja) esitas 01.11.2024 Harju Maakohtule hagi D Ti (ema, kostja) vastu seadusjärgse elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks summas 225,44 eurot perioodi eest 01.09.2024 kuni 31.10.2024. Hagiavalduse kohaselt õpib hageja alates septembrist 2024 xxxx statsionaarses õppes ning elab xxxx koos oma isa M Siga, kes peab teda ülal. Kuigi hageja nõudis seadusjärgset elatist, tõi ta välja, et lapse igakuised vajadused on 1095 eurot kuus. Kuna hageja elab koos oma isa, isa abikaasa ja noorema õega, on maja 1200-eurone üür, kommunaalmaksed, elektrikulu ja majapidamisvahendite kulu on jagatud neljaga.
2.Oma 12.01.2016 seisukohas leidis hageja, et kostja väide, et nagu nad oleksid omavahel kokku leppinud, et kostja tasub elatist 200 eurot kuus ei vasta tõele. Hageja vaidles vastu sellele, et lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks hageja eest Netflixi teenuse eest tasumine kostja poolt, pidas lubamatuks tõendiks kostja koostatud nimekirja, kus on kirjas tema poolt väidetavalt hagejale tehtud sularahamaksed. Hageja ei nõustu, et ta on kostja juures viibinud seitse päeva kuus. Hageja on küll aeg-ajalt xxxx viibinud ja ema külastanud, kuid veetnud suurema osa xxxx viibitud ajast sõpradega, mistõttu ei saa seda lugeda kostja poolseks ülalpidamiseks. 02.02.2026 esitas hageja kohtule kuvatõmmised hageja telefoni paigaldatud äpist, mis näitab telefoni geograafilist asukohta. Nendega soovib ta tõendada, et ajal, kui hageja on viibinud xxxx, ei ole ta viibinud enda ema juures, kes ei ole seega andnud talle ülalpidamist xxxx viibimise ajal. 26.05.2026 istungil kinnitas hageja vande all, et käib ema juures umbes kaks korda kuus, viibides seal reedest pühapäevani. Ta ööbib ema juures, kuid vahel ka õe ja sõprade juures. Viimasel suvevaheajal oli ta ema juures umbes kaks kuud. Ta sõidab ema juurde tavaliselt bussiga, kuid vahel ka isa või õega. Ema annab talle aeg-ajalt raha, isa, kellel on sagedamini võimalik raha anda, annab seda vahel ka siis, kui laps ema juures viibib. Kostja seisukoht
3.Kostja vastas 05.05.2025 kohtule, et isa ja ema on kokku leppinud, et ema tasub hageja ülalpidamiseks 200 eurot kuus. Tulenevalt kokkuleppest on kostja elatist kuni 2025. aasta aprillini tasunud 1630 eurot. Lisaks sellele tasus kostja hageja Netflixi teenuse eest 95,92 eurot ning andis hagejale sularahas kokku 438,20 eurot. Kuna laps viibib kostja juures vähemalt seitse päeva kuus, siis leiab kostja, et peab lapse ülalpidamiseks tasuma 153,44 eurot. Elatise suuruse arvestamisel lähtus kostja elatiskalkulaatorist. Kostja ei suuda suuremat elatist maksta, kuna tema kuusissetulek on 1000 eurot, mistõttu ta ei oleks võimeline seda tehes end ülal pidama. 19.01.2026 istungil loobus kostja väite, et ta on sõlminud hagejaga kokkuleppe 200-eurose kuuelatise maksmiseks, tõendamisest. 23.01.2026 esitas kostja enda seisukoha, millal hageja tema juures xxxxx on viibinud ning selle tõendamiseks hageja pangakonto väljavõtte Lux Expressile ja Tpileti keskkonnas tehtud maksetest ning kostja kontolt hageja kontole tehtud ülekannetest selgitustega „buss xxxx“ ja „buss xxxx“. 26.05.2026 istungil kinnitas kostja, et hageja käib tema juures Tartus enamasti kaks korda kuus reedest pühapäevani. Enamasti ööbib laps tema juures, kuid vahel harva mujal, ta on
ööbinud ka õe juures. Kostja annab lapsele süüa ning peseb tema pesu. Kostja kinnitas, et tal on poja pangakonto kasutusõigus ning ta on teinud sealt novembris ja detsembris 2025 ning jaanuaris 2026 ülekandeid oma arvete maksmiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud hagiavalduse, tõendite ning kohtuistungil esitatud seisukohtadega, leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 436 lg-st 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased ehk lapse vanemad. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela koos lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
7.Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja on kostja alaealine laps ning hageja elab peamiselt isa juures. Seega on hagejal kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-st 96 ja §-st 97 tulenevalt materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks, kuivõrd kostja on oma ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisel rikkunud lapse õigust saada ülalpidamist.
8.Hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsummas. Riigikohus on selgitanud, et miinimumi ulatuses elatise nõudmisel ei ole vaja kohtumenetluses tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi (vt Riigikohtu 13.06.2025 otsus tsiviilasjas 2-23-8691, p 20.1). Algses avalduses on hageja küll kinnitanud, et juhul, kui kostja peaks asuma taotlema miinimumist väiksema elatise tasumist, siis suurendab hageja oma nõuet ehk nõuab miinimumist suuremat elatist ning esitab vastavad tõendid (dtl 3), kuid sellist nõuet hageja esitanud ei ole.
9.Jaanuarist 2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli elatise suurus 287,72 eurot, alates 01.04.2025 kuni 31.03.2026 301,74 eurot ning alates 01.04.2026 on see 318,62 eurot.
10.PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. Perehüvitise seaduse § 17 lg 3 kohaselt makstakse lapsetoetust alates 01.01.2023 pere esimese lapse kohta 80 eurot kuus. Hageja on esitanud edasiulatuva elatise
nõude lähtuvalt sellest, et lapseteotus laekub tema isale. Tagasiulatuv nõue perioodi eest 01.09.2024 kuni 31.10.2024 on esitatud arvestusega, et lapsetoetus laekus sel ajal kostjale.
11.PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kostja on väitnud, et hageja viibib tema juures keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus (dtl 77). Selle väite kinnituseks on ta esitanud hageja pangakonto väljavõtted ülekannetest piletimüügi keskkondadesse tehtud maksetest (dtl 80-90, 98-100). Hageja on seisukohal, et neist väljavõtetest ei nähtu, millise konkreetse teenuse või kauba eest tasuti, kellele teenus oli suunatud ega milline oli teenuse tegelik sisu. Kontoväljavõtted ei sisalda andmeid reisi kuupäeva, lähtekoha, sihtkoha ega reisija isiku kohta. Isegi juhul, kui tegemist oleks bussipiletite ostuga, ei tõenda see, et pilet oleks ostetud xxxx suunalisele reisile ega seda, et reisijaks oli hageja (dtl 210). Samas on ka hageja ise esitanud hageja asukoha positsioneeringud, mille kohasel on ta samal perioodil xxxx ja selle ümbruses viibinud (dtl 169-205). Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis seaksid kahtluse alla hageja viibimise xxxx kostja väidetud aegadel. Seda, et hageja on ema juures xxxx umbes kaks korda kuus reedest pühapäevani ning koolivaheajal oluliselt pikemalt külastanud, kinnitasid vande all nii hageja kui ka kostja (dtl 243-245). Kuigi laps viibib xxxx ebaregulaarselt võimaldavad kogutud tõendid hinnata, et kostja väide, mille kohaselt viibib laps ema juures vähemalt keskmiselt seitse ööpäeva kuus aasta jooksul, vastab tõele.
12.Kuigi hageja on seadunud kahtluse alla lapse xxxx viibimise kohta esitatud kostja tõendid, ei ole ta lapse seal viibimist siiski täielikult eitanud, vaid kinnitanud, et laps on ema juures viibinud üksnes põgusalt, olles enamasti koos õe või sõpradega. Sellist xxxx või selle ümbruses viibimist ei saa hageja hinnangul pidada elatise vähendamise aluseks PKS § 101 lg 6 tähenduses. Kinnituseks selle kohta, et laps on viibinud tihti ema elukohast eemal, on hageja esitanud lapse telefoniäpist nähtuvate positsioneeringute kuvatõmmised (dtl 169-205). Kuvatõmmistelt nähtub telefoni asukoht mõnel juhul minutite, mõnel juhul tundide vältel, hõlmates seega üksnes väikest osa sellest ajast, mil laps kostja kinnitusel xxxx on olnud. Need ei võimalda kohtu hinnangul teha järeldust, et laps ei ole ema juures viibinud või on seal viibinud väga vähe. Õiguslikust seisukohast ei saa lapse sage viibimine õe või sõprade juures, välistada selle aja käsitlemist ema juures viibituna. Kuna tegemist on peagi täiskasvanuks saava alaealisega, siis on tema aktiivne eluviis ja mitmekesine suhtlusringkond ootuspärane. Kui PKS § 101 lg 6 kohalda nii, et aega, mida laps veedab väljaspool vanema eluaset, ei loetaks ajaks, mil vanem oma ülalpidamiskohustust täidab, siis ei oleks vanema ülalpidamiskohustuse täitmist võimalik üldse hinnata. Kohus leiab, et ka aega, mil laps vanema vastutusel tema elukohast väljub ning teiste inimestega aega veedab, tuleb seaduse tähenduses lugeda vanema juures viibimiseks. Tuleb arvestada, et lähiajal täiskasvanuks saava alaealise käitumist ei reguleeri ega kontrolli vanem sarnaselt väikelapse omaga.
13.Kohustatud vanema ülalpidamiskohustust ei suurenda iseenesest see, et isa teeb lapsele suuremaid kulutusi, käies temaga korduvalt välisreisidel või tasudes perekonna eluaseme eest kõrgeid üürimakseid. Isa majanduslikud võimalused selliste kulutuste tegemiseks ei pane emale kohustust tehtud kulutusi suuremas ulatuses hüvitada. Sellesisulist nõuet ei ole hageja ka esitanud. Seadus toetab lapse suhtlust mõlema vanemaga eesmärgida toetada lapse arengut ja anda talle võimalus tunda enda mõlemat vanemat, eeldamata seejuures, et majanduslikud tingimused mõlema vanema juures on samasugused.
14.Asjaolu, et kostja on lasknud lapse arvele kanda raha enda tuttavalt või üürnikult ning teinud sealt enda arvele ülekandeid 2025. aasta novembris ja detsembris ning 2026. aasta jaanuaris (dtl 244), võib tekitada küll kahtlusi tema õiguskuulekuses, kuid ei mõjuta tema seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse ulatust.
15.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja omakäeline arvestus selle kohta, kui palju ta on hagejale sularaha andnud (dtl 43-45) ei vasta tõendi TsMS § 229 lg-s 2 sätestatud tunnustele ning rahuldab hageja taotluse (dtl 59-61) jätta see tsiviilasja materjalide hulka võtmata.
16.Eeltoodust lähtuvalt kujuneb kostjalt hagejale makstav seadusjärgne elatis lähtuvalt sellest, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse päeva kuus. Seadusjärgse elatise suurus on sel juhul eelduslikult elatise täissumma, millest tuleb lahutada elatise täissumma korrutatult kohustatud vanema juures kuus viibitavate päevade arvuga (7) ja jagatud 15-ga (päevade arv kuus, mille korral vanem vabaneks elatise maksmisest, kuna ta täidaks ülalpidamiskohutust vahetult).
17.Sellest lähtuvalt oli ema kohustatud maksma elatist perioodil 01.09.2024 kuni 31.10.2024, mille eest hageja nõuab tagasiulatuvat elatist, ühes kuus 196,12 = 367.72 (täiselatise summa arvestades, et lapsetoetus laekus sel perioodil emale (dtl 5))-(367,72×7/15). Kahe kuu eest oleks ta seega pidanud maksma 392,24 eurot. Tegelikult maksis ema sel perioodil 430 eurot (dtl 67), mis on 37,76 eurot nõutavast rohkem. Perioodil 01.11.2024 kuni 31.03.2025, mil seadusjärgne elatis juhul, kui lapsetoetus laekus lapsega koos elavale vanemale, oli 287,72 eurot, kujunes ema igakuine seadusjärgse elatise makse järgnevalt 287,72-(287,72×7/15)=153,45. Sel perioodil pidanuks ta seega viie kuu eest elatist maksma 767,25 eurot. Tegelikult maksis ema sel perioodil 1000 eurot (dtl 67-68), mis on nõutavast 232,75 eurot rohkem. Perioodil 01.04.2025 kuni 31.03.2026, mil seadusjärgne elatis juhul, kui lapsetoetus laekus lapsega koos elavale vanemale, oli 301,74 eurot, kujunes ema igakuine seadusjärgse elatise makse järgnevalt 301,74-(301,74×7/15)=160,93. Sel perioodil pidanuks ta seega 12 kuu eest elatist maksma 1931,16 eurot. Tegelikult maksis ema sel perioodil 1471 eurot (dtl 68, 258, 260), mis on nõutavast 460,16 eurot vähem. Perioodil alates 01.04.2026, mil seadusjärgne elatis juhul, kui lapsetoetus laekub lapsega koos elavale vanemale, on 318,62 eurot, kujuneb ema igakuine seadusjärgse elatise makse järgnevalt 318,62-(318,62×7/15)=169,93. Sel perioodil pidanuks ta seega kolme kuu eest elatist maksma 509,79 eurot. Tegelikult on ema sel perioodil maksnud 306 eurot (dtl 258, 260), mis on nõutavast 203,79 eurot vähem. Arvestades, et ema on tasunud elatist kahel eelkäsitletud perioodil kokku 270,51 eurot nõutavast rohkem ja kahel järgneval perioodil kokku 663,95 eurot vähem, on tema elatise võlgnevuseks 2026. aasta juuni lõpu seisuga 393,44 eurot.
18.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevuse perioodi eest 01.11.2024 kuni 30.06.2026 summas 393,44 ning igakuise elatise summas 169,93 alates 01.07.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
19.PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Lähtuvalt hageja nõudest määrab kohus, et kostja on kohustatud elatise summa kandma iga kuu 10. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole.
20.Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei ole põhjust kõrvale kalduda seaduses toodud üldsättest menetluskulude jaotusest hagilises perekonnaasjas. Hageja on põhjendanud kulude kostja kanda jätmist TsMS § 164 lg-ga 3, mis võimaldab jätta kulud kostja kanda, kui ta on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta (dtl 256). Samas ei selgu hageja põhjendustest, kuidas hageja poolt kostjale etteheidetavad teod on konkreetse kohtumenetluse
põhjustanud. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.