Hageja: Elisa Eesti AS (rg-kood: 10069659; asukoht XXX-i ), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
hagi
X.S
vastu
võlgnevuse
Kostja: X.S (ik XXX)) Menetlemise viis
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Elisa Eesti AS hagi X.S vastu.
2.Välja mõista X.S-ilt Elisa Eesti AS kasuks võlgnevus kokku 332,64 eurot (millest 151,32 eurot põhivõlgnevus, 30 eurot sissenõudekulud ja 151,32 eurot põhivõlalt perioodi 01.04.2022 kuni 17.06.2026 eest sissenõutavaks muutunud viivis).
3.Jätta menetluskulud X.S kanda.
4.Määrata Elisa Eesti AS põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 360 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu, 240 eurot hageja lepingulise esindaja tasu), mis mõista X.S-ilt Elisa Eesti AS kasuks välja.
5.Väljamõistetud menetluskuludelt on X.S kohustatud tasuma Elisa Eesti AS-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus edasikaebamiseks luba ei anna. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 2 1 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude
Tsiviilasi nr 2-25-125079 hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
1.Elisa Eesti AS (hageja) esitas 23.10.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult X.S (kostja) 290,85 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 16.01.2026 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus 19.01.2026 jättis hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja esitada oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed ning teatama kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.
2.Hageja 26.01.2026 esitas kohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 145,66 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviste 135,49 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise kuni põhinõude jäägi täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 145,66 euro täitmiseni, lugedes viivise määraks 0,065% päevas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulu 358 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja viivise menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja täpsustas hiljem 27.03.2026 puuduste kõrvaldamise avalduses põhinõude suuruseks 151,32 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 137,41 eurot.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.09.2019 kliendi- ja teenuste osutamise lepingu nr L-1172587 ning 16.09.2019 seadme rendilepingu sama lepingunumbri alusel. Lisaks sõlmisid pooled 16.03.2020 kliendi- ja teenuste osutamise lepingu nr L-1172587.L1 ning samal kuupäeval ka seadme rendilepingu nr L-1172587.L1. Hageja väitel kasutas kostja nimetatud lepingute alusel Elisa teenuseid ja rentis kahte hübriidboksi, kuid jättis arved tasumata. Hageja sõnul esitas ta kostjale igakuiseid arveid ning ütles lepingud üles 25.02.2022. Esialgses hagiavalduses märkis hageja tasumata arvetena arved nr A-41233332 summas 1,99 eurot maksetähtajaga 31.01.2022, nr A-41431715 summas 1,99 eurot maksetähtajaga 28.02.2022, nr A-41627763 summas 1,68 eurot maksetähtajaga 31.03.2022 ning arved nr NA-136457 ja nr NA-136458 kummagi summas 70 eurot maksetähtajaga 25.02.2022, kokku 145,66 eurot.
3.Kohus jättis 09.03.2026 määrusega hagi käiguta, kuna hagiavalduses ei olnud nõude aluseks olevaid asjaolusid piisavalt selgelt esitatud. Kohus märkis, et hagiavaldusest ei selgunud, kuidas nõudesumma oli kujunenud, millistest lepingutest nõutavad summad tulenesid ning kuidas olid arvetel kajastatud summad seotud konkreetsete lepingutega.
4.Hageja esitas 27.03.2026 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles selgitas, et arvetel kajastuvad kahe hübriidboksi renditasud tulenevad lepingutest nr L-1172587 ja nr L1172587.L1 ning arved nr NA-136457 ja nr NA-136458 on esitatud renditud seadmete väärtuse hüvitamiseks, kuna kostja ei tagastanud seadmeid pärast lepingute ülesütlemist. 2 (5)
Tsiviilasi nr 2-25-125079 Hageja märkis ühtlasi, et esialgses hagiavalduses olid rendiarvete summad esitatud ekslikult tegelikust väiksematena, ning parandas põhinõude suuruseks 151,32 eurot, märkides tasumata arvetena arve nr A-41233332 summas 3,98 eurot maksetähtajaga 31.01.2022, arve nr A41431715 summas 3,98 eurot maksetähtajaga 28.02.2022, arve nr A-41627763 summas 3,36 eurot maksetähtajaga 31.03.2022 ning arved nr NA-136457 ja nr NA-136458 kummagi summas 70 eurot maksetähtajaga 25.02.2022. Samuti parandas hageja viivisenõude suuruseks 137,41 eurot ning hagi hinnaks 354,63 eurot.
5.Kohus võttis 02.04.2026 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte TsMS § 325 alusel 09.05.2026. Kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 25.05.2026 kell 24:00 (TsÜS § 135 lg 1, § 136 lg 6 ja 8, § 137 lg 1). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud hagiavalduse, selle lisade ning hageja esitatud puuduste kõrvaldamise avaldusega, leiab, et hagi on põhjendatud.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsustab kohus, millised asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Kuna käesolevas asjas ei ületa põhinõue 3500 eurot ja hagihind 7000 eurot, menetleb kohus asja lihtmenetluses TsMS § 405 alusel. Kostjale anti võimalus esitada hagile vastus ja tõendid, kuid kostja seda ei teinud. See ei vabasta kohut kohustusest hinnata hagi põhjendatust esitatud asjaolude ja tõendite alusel.
8.Kirjalikest tõenditest nähtub, et hageja ja kostja vahel olid sõlmitud kliendi- ja teenuste osutamise lepingud ning seadmete rendilepingud nr L-1172587 ja nr L-1172587.L1, mille alusel kostja kasutas Elisa teenuseid ja rentis kahte hübriidboksi. Arvetest nähtub, et kostjale esitati arved hübriidbokside renditasu eest ning pärast lepingute ülesütlemist 25.02.2022 ka arved seadmete väärtuse hüvitamiseks, kuna seadmeid ei tagastatud. Hageja parandatud arvestuse kohaselt on tasumata jäänud arved nr A-41233332 summas 3,98 eurot, nr A41431715 summas 3,98 eurot, nr A-41627763 summas 3,36 eurot ning arved nr NA-136457 ja nr NA-136458 kummagi summas 70 eurot, kokku 151,32 eurot. Kostja ei ole kohtule esitanud vastuväiteid ega tõendeid selle kohta, et ta oleks nõude täitnud või et nõue oleks muul põhjusel lõppenud. Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et kostjal on hageja ees põhinõue summas 151,32 eurot.
9.Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohaselt ja õigeaegselt, § 100 lg 1 järgi on kohustuse rikkumiseks mh kohustuse täitmata jätmine ning § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivituse korral viivist. Kuna pooled sõlmisid lisaks teenuse osutamise lepingutele ka seadmete rendilepingud, tuleb põhinõude hindamisel arvestada ka rendilepingu sätetega, mille kohaselt on rentnik kohustatud maksma renditasu (VÕS § 271). Elisa teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.10 järgi on füüsilisest isikust kliendi viivisemäär 0,065% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja esitatud viivisearvestusest nähtub, et viivis põhinõudelt 151,32 eurot ajavahemiku 01.04.2022 kuni 26.01.2026 eest on 137,41 eurot. Kohus nõustub hageja arvestusega ja peab seda põhjendatuks. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse ka viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Käesoleval juhul on viivis alates hagi esitamisest 27.01.2026 kuni kohtuotsuse tegemiseni 17.06.2026 arvestatav järgmiselt: 151,32 × 0,065% × 142 päeva = 13,97 eurot. Seega oleks viivis kokku ajavahemiku 01.04.2022 kuni 17.06.2026 eest 151,38 eurot (137,41 + 13,97). Hageja on sidunud viivisenõude suuruse põhinõude suurusega, paludes mõista viivist välja kuni põhinõude summani. Seetõttu ei mõista kohus viivist välja üle 151,32 euro. 3 (5)
Tsiviilasi nr 2-25-125079
10.Sissenõudmiskulude kandmise kohustus tuleneb poolte vahel kokku lepitud Elisa teenuste kasutamise üldtingimuste punktist 4.2.3, mille kohaselt klient on kohustatud tasuma tähtaegselt tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutused. Kuna kostja on tarbija, saab hageja pärast lepingu lõppemist nõuda sissenõudmiskulusid siiski üksnes võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 sätestatud ulatuses. Meeldetuletuskirjadest nähtub, et kostjale saadeti tasulised meeldetuletused ning hageja on nõudnud sissenõudmiskulusid kokku 30 eurot. Arvestades hageja esitatud arvestust ja seaduses sätestatud piirmäära, on ka sissenõudmiskulu nõue põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Menetluskulud
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, kuna selle tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
12.Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 358 eurot (ilma käibemaksuta), millest 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise kulu (TsMS § 4842) ja 338 eurot täiendavate alusdokumentidega tutvumise, nende analüüsi, hagiavalduse ettevalmistamise ja koostamise, lisade kogumise ja komplekteerimise ning dokumentide kohtule esitamise eest. Julianus Inkasso OÜ osutab teenust 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus leiab, et hageja esindaja nõutud ajakulu 2 tundi summas 338 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on tüüpilise võlanõudega, milles ei tõusetunud eriliselt keerukas õiguslik vaidlus ning asja lahendamine toimus kirjalikus menetluses ilma kohtuistungita. Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 2 tundi. Kohus leiab ühtlasi, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi kõrgemat tunnitasu, kuid advokaadi tunnitasu kujundavad mh advokatuuriseadusest tulenevad kohustused ja kutsealane järelevalve, mida mitte-advokaadist esindaja puhul ei ole. Arvestades asja iseloomu ja keerukust peab kohus põhjendatud tasumääraks 120 eurot tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 240 eurot (2h x 120 eurot) ilma käibemaksuta.
4 (5)
Tsiviilasi nr 2-25-125079
13.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.