2-24-2046 A D hagi AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali vastu kahju hüvitise nõudes
Tsiviilasja hind
9549,47 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AD (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja: S V (e-post: xxxx) Kostja: AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (registrikood 11223507; asukoht: Lõõtsa tn 2b, Tallinn) Kostja lepinguline esindaja: M A (e-post: xxxx) Kolmas isik hageja poolel: Xxxx OÜ (registrikood 14647975)
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Hagi jätta rahuldamata.
TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud A D kanda. AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaalil ja Xxxx OÜ-l kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.A D (edaspidi hageja) poolt AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal vastu esitatud hagis hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 8490,97 eurot, viivis 1299,39 eurot ja seadusest tulenev viivis alates 01.05.2025.a
Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt hageja sõlmis 08.05.2023.a kostjaga kindlustuslepingu, poliis nr xxxx, xxxx OÜ (maakler) vahendusel hagejale aadressil xxxx kuuluva korteriomandi (korter) kindlustamiseks. Korteri ostmiseks hagejale laenu andnud AS Citadele banka (pank) seadis hagejale laenu andmisel tingimuse, et aasta jooksul arvates korteri ostmisest peab hageja korteri renoveerima, sest korteri väärtus peab oluliselt suurenema. Vastutuskindlustusega hõlmatud kindlustuskaitse eest summas 20000 eurot tasus hageja kindlustusmaaklerile. Maakler saatis hagejale 19.04.2023.a kostja teabelehe, millest järeldub, et ehitus-, remondi-, renoveerimis- või ümberehitustööde käigus tekitatud kahju ei kuulu hüvitamisele, kui nendeks töödeks ei ole ehitusprojekti ega ehitusteatist (kostja kodukindlustuse tingimused).
3.Panga kasuks seadis hageja 09.05.2024.a korterile hüpoteegi summas 82 875,00 eurot. Korteri igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
4.Kahjujuhtum leidis aset 20.09.2023, kui hageja korteris tehtud remonditööde käigus kahjustati veepüstikut, mille tagajärjel tekkis veekahju alumistes korterites. Hageja tellis korteri rekonstrueerimistööd, mille käigus tõsteti köök elutuppa ja köögi asemele ehitati abiruum. Eelpool märgitud tööd teostati eelnevalt ehitusregistrile esitatud ehitusteatise ja projekti alusel. Vannitoa seinte demonteerimise käigus lõhkusid ehitajad kaasomandis oleva veepüstaktoru, millest tingituna said veekahjustusi mitmed alumised korterid.
5.Kostja keeldus 31.10.2023 otsusega kahju hüvitamisest, viidates kindlustuslepingu tingimustes sätestatud välistusele, mille kohaselt ei kuulu hüvitamisele ehitus- ja remonditöödest tulenev kahju.
6.AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalis (PZU Kindlustus, PZU) esitas 09.01.2024a. hagejale tagasinõude summas 8490,97 eurot tasumise tähtajaga 26.01.2024.a. ja seadusjärgse viivise nõude alates 27.01.2024.a. põhjendusega: 20.09.2023 toimus Xxxx korteris kahjujuhtum, kus korterisse tunginud vesi rikkus korteri siseviimistluse. Nimetatud korter oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud kindlustuslepinguga, poliis nr xxxx.
7.Hageja kindlustuspoliisil ei ole märgitud piirangut, millele kostja viitab oma otsuses: Vastavalt Tingimuste punktile 11.6.8.12. ei kuulu hüvitamisele kahju, mis tuleneb ehitus-, remondi-, renoveerimis- või ümberehitustöödest, kui need vajavad ehitusluba või -teatist. Hageja korteri ümberehituse aluseks on ehitusprojekt ja ehitusteatis. Kolmas isik on võtnud endale kohustuse tekitatud kahju hüvitada.
8.Kodukindlustuslepingu tingimuste punktides 8.3.8 ja 11.6.8.12 järeldub, et remonditöödega tekitatud veekahju hageja korterile kostja hüvitab, sest nende tööde tegemiseks on kehtivaid õigusakte järgitud, kuid hageja korterist väljaspoole ulatuvat kahju, st kahju kolmandatele isikutele, mis on veekahju puhul üldjuhul paratamatu tagajärg, kostja ei hüvita.
9.Maakler vastas hagejale 13.05.2025.a viitega kostja teabedokumendile, et ta seda hagejale ei selgitanud.
10.Poliisil ei ole esitatud vastutuskindlustuse riski definitsiooni ega täpset viidet kindlustuslepingu tingimuste punktile, kus on esitatud välistused. Maakler ei selgitanud hagejale kindlustuslepingu sõlmimisel nende tähendust ning hageja ei saanud aru ega pidanud aru saama, et kostja keeldub kahju hüvitamisest.
11.Hageja soovis kindlustuskaitset juhuks, kui tema korterist tekib kahju teis(t)ele korteri(t)ele. VÕS § 42 lg 1 mõttega oleks vastuolus, kui veetoru lõhkumise tagajärjel tekkinud kahju kostja hüvitab, kui see on tekkinud remonditööde käigus, milleks ehitusteatist vaja ei ole, kuid millega seoses on samuti olemas risk, et veetoru korteris nende tööde käigus võib puruneda, kuid ehitusteatise alusel tehtud remonditööde käigus tekkinud kahju mitte. Remonditööde projekt ja ehitusteatis tähendavad, et hageja on teinud temast sõltuva, et võimalikku kahju ära hoida.
12.Hageja saatis 05.05.2025.a maaklerile päringu küsimusega, kas maakler selgitas hagejale enne lepingu sõlmimist, et kostja on välistanud kolmandatele isikutele tekitatud kahju hüvitamise, kui see on tekitatud hageja korteri remonditööde käigus, milleks on vaja esitada Tallinna linnale ehitisregistri kaudu ehitusprojekt ja ehitusteatis, sõltumata sellest, kas hageja on nimetatud nõuded täitnud.
13.Maakler ei selgitanud hagejale, et juhul, kui hageja plaanib korterit remontida ja selle käigus tekib kahju kolmandatele isikutele (alumise korruse korterile), on kostja sellise kahju hüvitamise välistanud, kuid see välistus on võimalik kõrvaldada, hankida kindlustuskaitse täiendavale riskile. Seda, kas ja millise täiendava kindlustuskaitse oleks kostja hagejale tegelikult andnud, ei ole kostja kohtule selgitanud ja see ei oma tagantjärele ka eeldatavasti tähtsust. Oluline on, et kostja teabedokumendis ega kodukindlustuse tingimustes ei ole juhitud tähelepanu võimalusele, et välistuse saab tühistada, kui klient seda küsib, seega oli maakleri kohustus hagejale seda võimalust selgitada, mida maakler ei täitnud. Selliselt sõnastatud/vormistatud välistustes väljendub kostja ärihuvi, soovimatus potentsiaalsete kindlustusjuhtumitega riskida, kuigi pangad tagavad kostjale ja maaklerile stabiilse kliendibaasi. Kahju, mida kindlustusandja ei hüvita, ei saa olla sõnastatud nii, et mõistlikul inimesel ei ole võimalik sellest aru saada. Maakleri 13.05.2025.a vastusest järeldub, et ta teadis 2023.a aprillis, et kostja poolt hüvitatava kahju välistust on võimalik poolte kokkuleppel tühistada ja kuidas seda teha, mis kinnitab samuti, et maakler selgitamiskohustust rikkus. Kui maakleri ärihuvi ei olnud selgitada hagejale seda, mis ei olnud kostja ärihuvi, st kas ja kuidas on võimalik hankida kindlustuskaitset riskile, mille kostja on välistanud, kuid maakler pidi arvestama sellise valikuga kaasneva vastutusega. Kostja seisukoht
14.Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu.
15.Kostja on seisukohal, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele, kuna hageja nõue ei tulene pooltevahelisest kindlustuslepingust ning esitatud asjaolud ei vasta kindlustuslepingus sätestatud kindlustusjuhtumi tunnustele.
16.Pooltevahelise õigussuhte aluseks on kodukindlustusleping koos vastutuskindlustuse lisakaitsega, mille esemeks on kindlustatud isiku tsiviilvastutus üksnes sellise kahju eest, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Esitatud asjaoludest nähtub, et kahju tekkimine on seotud ehitus- ja remonditöödega ning selle põhjustajaks on kolmas isik, mistõttu ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga ning kindlustusandjal puudub hüvitamiskohustus.
17.Kindlustuslepingu tingimustes on sätestatud selged välistused. Kodukindlustuse tingimuste punktis 8.3 on muu hulgas ette nähtud, et hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on
seotud ehitus-, remondi- või rekonstrueerimistöödega (p 8.3.8), mittekvaliteetse töö või materjali kasutamisega (p 8.3.9) ning vedeliku- või aurulekkest tekkinud kahju, mis on põhjuslikus seoses ehitustöödega (p 8.3.26). Selliste asjaolude esinemisel on kindlustuskaitse välistatud ning hüvitamise kohustust ei teki.
18.Lisaks tuleneb kindlustuslepingu üldtingimuste punktist 16.9, et kindlustusandja ei vastuta töövõtulepingu alusel tehtud tööde kvaliteedi ega töövõtulepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest. Kuna kahju on seotud ehitustööde teostamise ja nende kvaliteediga, ei saa kostjat pidada vastutavaks nimetatud kahju eest.
19.Hageja poolt kolmandale isikule tasutud summa ei anna alust nõuda selle hüvitamist kostjalt, kuna kindlustusandja kohustus tekib üksnes kindlustusjuhtumi esinemisel ja kindlustustingimustes sätestatud eelduste täitmisel. Pelgalt see, et hageja on kahju hüvitanud, ei muuda seda kindlustusjuhtumiks ega loo kindlustusandjale täiendavat kohustust.
20.Asjaolu, et hageja viitab ehitusprojekti olemasolule ja ehitusteatise esitamisele, ei oma otsustavat tähendust, kuna need asjaolud ei taga ehitustööde nõuetekohast teostamist ega välista kindlustuslepingu tingimustes sätestatud välistuste kohaldumist.
21.Kindlustusleping koosneb poliisist ja selles viidatud tingimustest ning poliis ei pea sisaldama kõiki kindlustustingimusi ega välistusi. Lepingu sõlmimisel on kindlustusvõtja kinnitanud, et ta on tutvunud kindlustuslepingu tingimustega, neist aru saanud ja nendega nõustunud. Seetõttu ei saa väita, et lepingu tingimused oleksid jäänud hagejale teadmata või täiendavat selgitust nõudnud olukorras, kus hageja ise küsimusi ei esitanud.
22.Lisaks nähtub lepingueelsest teabest, et ehitus- ja remonditööde käigus tekkinud kahju ei kuulu kindlustuskaitse alla, mistõttu pidi hagejale olema arusaadav, et sellistest töödest tulenev risk ei ole kindlustatud.
23.Käesolevas asjas puudub ka alus käsitada hageja viidatud õigussuhet kindlustuslepinguna selles tähenduses, millele hageja oma nõude rajab. Hageja on põhjendanud oma nõuet viidetega maakleri kohustuslikule vastutuskindlustusele ning väidetavale selgitamiskohustusele, kuid tegemist on eraldiseisva õigussuhtega maakleri ja tema kindlustusandja vahel, mis ei ole pooltevahelise kodukindlustuslepingu osa ega laiene kostjale. Seega ei tulene hageja poolt viidatud asjaoludest kostjale mingeid lepingulisi kohustusi ega saa nendele tuginedes nõuda kahju hüvitamist.
24.Samuti ei saa pooltevahelist lepingut käsitada selliselt, et see kataks ehitustegevusest tulenevaid riske või kolmandate isikute nõudeid olukorras, kus vastavad riskid on lepingutingimustes selgesõnaliselt välistatud. Seetõttu ei ole tegemist kindlustuslepinguga selles ulatuses, milles hageja oma nõuet esitab, st leping ei hõlma vaidlusalust kahju liiki ega loo kindlustusandjale vastavat hüvitamiskohustust.
25.Hageja viivisenõue ei ole põhjendatud, kuna viivist saab nõuda üksnes põhjendatud ja tasumata hüvitiselt, kuid käesoleval juhul puudub kindlustusandjal kohustus hüvitist maksta. Lisaks on kindlustuslepingu üldtingimuste punktis 16.19 sätestatud, et viivise suurus on piiratud kuni 10 protsendiga tasumata hüvitisest.
26.Eeltoodust tulenevalt puudub alus lugeda esitatud kahjujuhtumit kindlustusjuhtumiks ning samuti puudub alus pidada hageja nõuet tulenevaks pooltevahelisest kindlustuslepingust, mistõttu ei ole kostjal kohustust hagi rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused
27.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
28.Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: − A D (edaspidi hageja) on Xxxx asuva korteri omanik (dtl 54-55). − Hageja ja AAS“BTA Baltic Insurance Compnay“ Eesti Filiaali (edaspidi kostja) vahel on sõlmitud kodukindlustusleping, mille kohta on väljastatud 08.05.2023 kindlustuspoliis XXXX kehtivusega 08.05.2023 kell 16:04-07.05.2024. Kodukindlustusleping on sõlmitud korterile Xxxx. Kindlustusriskideks on kogurisk taastamisväärtusega 200 000 eurot, võtmeteenus 430,00 eurot, vastutuskindlustus põhikaitse 20 000 eurot (dtl 12-14). − Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on kindlustingimuste üldtingimused nr. GC 2019.0 ja kodukindlustuse tingimused nr EE01NA-1(dtl 15-31, 42-53). − Hageja on tellinud Xxxx asuva korteri renoveerimiseks ehitusprojekti (dtl 33-41) ja korteri renoveerimise kohta on väljastatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt ehitusteatis nr xxxx (dtl 24-31). −
Hageja sõlmis korteri renoveerimiseks töövõtulepingu Xxxx OÜ-ga (dtl 119132).
− 20.09.2023 teostati Xxxx asuvas korteris vannitoas lammutustöid, mille käigus lõhkusid töömehed korteri nr xxxx läbiva hoone korteriomanike ühiskasutuses oleva külmaveepüstiku, mille tagajärjel said alumised korterid veekahjustusi. − 20.09.2023 toimus Xxxx asuva korteris kahjujuhtum, kus korterisse tunginud vesi rikkus korteri siseviimistluse. Kahju põhjustas korteris Xxxx toimunud veeavarii. xxxx korter oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalis (PZU Kindlustus) kindlustulepinguga. AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali esitas hagejale tagasinõude hüvitada viimasele hüvitatud kahju summas 8490,97 eurot (dtl 10-11). − Hageja pöördus 20.09.2023 kostja poole kahju teatega, mille kohaselt 20.09.2023 teostati hageja korteri vannitoas lammutusööd, mille käigus sai kahjustad vannitoa veepüstik. Veepüstiku kahjustuse käigus said kahjustusi alumised korterid. Vesi jõudis keldrisse. Hageja poole pöördusid kahjunõudega korteri xxxx omanik I B, korter xxxx omanik M V ja üürnik G P. Kahjunõuetes on deklareeritud korter xxxx ja xxxx siseviimistluse ja koduse vara kahju. Kostja keeldus 231.10.2023 otsusega nr xxxx kahju hüvitamast (dtl 116-17). − N D on tasunud AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalile kahju hüvitise 8490,97 eurot ja viivise 1299,29 eurot, kokku 9790,36 eurot ja loovutanud nõude kostja vastu hagejale (dtl 243 -245). − Korterit ümberehitanud Xxxx OÜ, Xxxx OÜ juhatuse liige A K sõlmisid 07.11.2023 hagejaga kokkuleppe, mille kohaselt Xxxx OÜ ja A K kohustusid solidaarselt kompenseerima ja hüvitama kogu Xxxx OÜ poolt teisele korteritele, korteriomanikele ja korterikasutajatele tekitatud kahju (dtl 5660). − Xxxx OÜ ega A K ei ole kahju hüvitanud.
29.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitis 8490,97 eurot, viivise 1299,39 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.05.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
30.Hageja nõue võib kuuluda rahuldamisele VÕS § 422 lg 1, VÕS § 510 ja VÕS § 515 lg 1 alusel.
31.VÕS § 8 lõikele 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3
kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
32.VÕS § 422 lg 1 sätestab, et kindlustuslepinguga kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kahju ja kindlustusvõtja tasuma kindlustusmakseid. VÕS § 423 g 1 kohaselt kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse.
33.VÕS § 510 kohaselt vastutuskindlustuse puhul peab kindlustusandja täitma kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille viimane tekitas kolmandale isikule, kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel, ja kandma õigusabile tehtud kulud. VÕS § 515 lg 1 kohaselt kindlustusandja peab maksma hüvitise viivitamata, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul ajast, mil kahjustatud isiku nõue kindlustusvõtja poolt rahuldati, või ajast, mil kahjustatud isiku nõue on tuvastatud kohtulahendi, nõude tunnustamise või kompromissilepinguga. Kui vastavalt käesoleva seaduse §-le 511 tuleb hüvitada kulud, peab kindlustusandja seda tegema kahe nädala jooksul talle kulutuste kogusuuruse teatamisest.
34.Vaidlus hõlmab eeskätt küsimust, kas 20.09.2023 toimunud veekahju, mis tekkis hageja korteris tehtud remonditööde käigus ja mille põhjustas ehitustööde teostaja tegevus, kuulub kodukindlustuse ja vastutuskindlustuse kaitse alla või on tegemist kindlustuslepingus sätestatud välistusega hõlmatud juhtumiga. Samuti on poolte vahel vaidlus selle üle, kas kindlustuslepingu tingimustes sätestatud välistused, mis puudutavad ehitus- ja remonditöödega seotud kahjusid, on lepingu osaks saanud ning kehtivad, sealhulgas kas need tüüptingimused on hagejale siduvad või tuleb neid käsitada üllatuslike ja tühistena. Veel vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt hüvitist olukorras, kus hageja on kolmandale isikule esitatud nõude ise tasunud, ning kas selline tasumine annab hagejale iseseisva nõude kostja vastu või sõltub see kindlustusjuhtumi olemasolust ja kindlustuslepingu tingimustest. Lisaks on vaidluse esemeks küsimus, kas ja millises ulatuses vastutab kindlustusandja kindlustusmaakleri võimaliku selgitamiskohustuse rikkumise eest ning kas sellised asjaolud võivad anda aluse nõude rahuldamiseks kostja vastu pooltevahelise kindlustuslepingu raames.
35.Kohus peab hagi lahendamisel tuvastama eelkõige, kas vaidlusalune kahjujuhtum vastab kindlustuslepingus sätestatud kindlustusjuhtumi tunnustele või esinevad lepingu tingimustes sätestatud välistused, mis välistavad kindlustusandja vastutuse, sealhulgas hinnata vastutuskindlustuse tingimuste punktis 11.6.8.12 sätestatud regulatsiooni kohaldumist käesolevale juhtumile. Samuti tuleb tuvastada, kas kindlustuslepingu üld- ja eritingimused, sealhulgas vastavad tüüptingimused, said lepingu osaks ning kas need on hageja suhtes kehtivad, arvestades lepingu sõlmimise asjaolusid ja poolte tahteavaldusi.
36.Hageja ja kostja vahel sõlmitud kindlustuslepingu näol on tegemist vabatahtliku kindlustusega, kus kindlustuslepingu sõlmimisel lepivad kindlustusandja ja kindlustusvõtja kokku missuguse sündmuse (kindlustusjuhtumi) korral peab kindlustusandja oma täitmise kohustuse täitma. VÕS § 423 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse, mistõttu ei kuulu
kindlustusvõtjale hüvitamisele igasugune kahju, vaid üksnes see kahju, milles pooled on eelnevalt kokku leppinud. 4.
37.Kohus tuvastab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud kodukindlustuslepingu tingimuste punkti 11.6.6. kohaselt vastutuskindlustuse kindlustusjuhtumiks on kindlustusperioodil kindlustatu poolt kolmandale isikule ootamatu ja ettenägematu sündmuse tõttu tekkinud isiku-ja varakahju, mille eest kindlustatud vastutab seaduse alusel. Kodukindlustuslepingu tingimuste punkt 11.6.8 sätestab vastuskindlustuse välistused kahju hüvitamisel. Kodukindlustuslepingu 11.6.8.12 sätestab, et hüvitamisele ei kuulu kahju, mis tuleneb ehitus-, remondi-, renoveerimis - või ümberehitustöödest, kui need vajavad ehitusluba.
38.Kuna kostja on eelnevalt välja töötanud ja kasutab lepingulises suhtes hagejaga neid tingimusi, siis on nende tingimuste puhul tegemist tüüptingimustega VÕS § 35 lg 1 järgi.
39.Pooled vaidlevad selle üle, kas nimetatud tüüptingimus on kehtiv, ning kas see välistab kindlustusandja kohustuse hüvitada kolmandale isikule (alumine korter) tekkinud veekahju.
40.Kohus lähtub VÕS §-dest 35–42, mis reguleerivad tüüptingimuste kehtivust ja võimaliku tühisuse aluseid. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.
41.Käesoleval juhul on hageja väitnud, et see tingimus (p 11.6.8.12) on üllatuslik. VÕS § 37 lg 3 sätestab, et lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista.
42.Hageja väidab, et kostja ei selgitanud kindlustuslepingu sõlmimisel hagejale, et hüvitise väljamaksmise tingimus on hageja korteri ümberehitusöid tegeva töövõtja professionaalsus, mis kostja jaoks tähendab seda, et juhul, kui tööde käigus näiteks veetoru puruneb, tähendab see automaatselt, et see töövõtja kostja jaoks ei ole professionaalne ja kostja tekkinud veekahju ei hüvita. Kohus märgib kõigepealt, et asja materjalidest nähtuvalt kostja ei ole põhjendanud kahju hüvitamisest keeldumist töövõtja professionaalsuse hindamisega ega sellega, et toru purunemine iseenesest tähendaks töövõtja ebaprofessionaalsust. Kostja on oma vastustes selgitanud, et hüvitamiskohustuse puudumine tuleneb kindlustuslepingu tingimustes sätestatud välistustest, mis puudutavad ehitus- ja remonditöödega seotud riske.
43.Kohus leiab, et vaidlusalune säte (p 11.6.8.12) kujutab endast kindlustusriski määratlemist ja piiritlemist, mitte vastutuse välistamist pärast kindlustusjuhtumi saabumist. Kindlustusandjal on õigus määratleda kindlustuskaitse ulatus, sh jätta teatud riskid üldse kindlustuskaitse alt välja. Käesoleval juhul tingimuse eesmärk ei ole välistada kindlustusandja vastutust juba saabunud kindlustusjuhtumi korral ebamõistlikul viisil, vaid määratleda lepingu esemeks oleva kindlustuskaitse ulatus, jättes kindlustuskaitse alt välja ehitustegevusega seotud eririskid. Selline riskide piiritlemine on kindlustuslepingute olemusest tulenevalt lubatav ning kooskõlas lepinguvabaduse põhimõttega.
44.Kohus leiab, et nimetatud tingimust ei ole alust pidada ebaselgeks ega üllatuslikuks VÕS § 37 lg 3 tähenduses. Tingimus on seostatud ehitusloa olemasoluga, mis kujutab endast objektiivset ja seadusest tulenevat kriteeriumi. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 4 lg 1 kohaselt on ehitamine ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine ja muu tegevus, mille tulemusel muutuvad ehitise füüsikalised omadused. EhS § 4 lg 3 p 1 ja 3E kohaselt ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus muudetakse hoone piirdekonstruktsioone või paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi. Kohus on eelnevalt tuvastatud, et hageja tellis ehitusprojekti ning taotles töödeks ehitusloa, liigituvad need tööd ehitustöödeks tüüptingimuse tähenduses. Kuna tegemist oli ehitusloakohustuslike töödega, siis pidi hageja mõistlikult aru saama, et tegemist on tavapärasest kasutamisest erineva ja kõrgendatud riskiga tegevusega, mille osas ei pruugi kodukindlustuse vastutuskindlustus kaitset pakkuda. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kahju tekkis ehitustööde käigus, kui vannitoas purunes toru ning tekkinud veeavarii põhjustas kahju alumises korteris. Seega on kahju otseselt seotud ehitustegevusega ning langeb formaalselt vaidlusaluse välistuse kohaldamisalasse.
45.Asjaolu, et ehitustöid teostas kolmas isik, s.o ehitusettevõtja, ei anna alust jätta tüüptingimust kohaldamata. Ehitustööde tegemine toimub tellija riskisfääris ning tellijal on õigus esitada kahju hüvitamise nõue töövõtja vastu. Samuti võib töövõtjal olla oma vastutuskindlustus, mille kaudu tekkinud kahju hüvitatakse. Seega ei ole vaidlusaluse tingimuse kohaldamine vastuolus õiguspärase riskijaotusega ega too kaasa olukorda, kus kahju hüvitamine oleks õiguslikult välistatud.
46.Kohus ei nõustu seisukohaga, et nimetatud tingimus oleks ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 1 tähenduses. Ehitustööd, eriti ehitusloakohustuslikud tööd, kujutavad endast oma olemuselt kõrgendatud riskiga tegevust, millega kaasneb võrreldes tavapärase eluruumi kasutamisega oluliselt suurem oht kahju tekkimiseks nii kindlustusvõtjale kui kolmandatele isikutele. Seetõttu on mõistlik ning majanduslikult põhjendatud, et kindlustusandja eristab tavapärasest kasutamisest tulenevaid riske ehitustegevusega kaasnevatest riskidest ning ei hõlma viimaseid tavapärase kodukindlustuse vastutuskindlustuse kaitsega.
47.Samuti arvestab kohus, et ehitustegevusega seotud riskide kindlustamiseks on kindlustusturul ette nähtud eraldi kindlustustooted, sealhulgas ehituse koguriskikindlustus ja töövõtjate vastutuskindlustus. Kostja on selgitanud, et tavapäraselt on ehitusettevõttel oma tegevus kaetud tegevusriski kindlustusega (CAR), millega saab vajadusel katta kahjujuhtumite tekkimisel lisanduvad kahjud. Sellest tulenevalt ei saa järeldada, et vaidlusalune tingimus jätaks kindlustusvõtja põhjendamatult igasuguse kindlustuskaitseta, vaid tegemist on riskide jaotamisega erinevate kindlustusliikide vahel.
48.Kohus leiab lisaks, et kuigi vastutuskindlustuse eesmärgiks on kaitsta kindlustusvõtjat kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest, ei tähenda see, et kõik sellised kahjud peavad olema igal juhul kindlustusega kaetud. Kindlustusandjal on õigus määratleda kindlustuskaitse ulatus ning välistada teatud liiki riskid, sh ehitustegevusega kaasnevad riskid, ilma et see muudaks kindlustuslepingu olemuse või eesmärgi sisutühjaks.
49.Hageja väidab, et poliisil ei ole esitatud vastutuskindlustuse definitsiooni ega täpset viidet kindlustuslepingu tingimustele (punktile), kus on esitatud välistused. Kohus ei nõustu hageja etteheidetega. VÕS § 434 lg 1 sätestab, et kindlustusandja peab kindlustusvõtjale väljastama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokumendi kindlustuslepingu sõlmimise kohta (poliis). Kindlustusvõtja nõudel peab poliisi väljastama kirjalikult. Kindlustusleping koosneb poliisist ja selles viidatud tingimustest ning poliis ei pea
sisaldama kõiki kindlustustingimusi ega välistusi. Poliis on üksnes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud dokument selle kohta, et kindlustusleping on sõlmitud.
50.Kohus tuvastab, et hageja poolt kohtule esitatud kodukindlustuse poliisile on märgitud kõik kindlustuslepingu tingimused, mis on aktiivsete linkidega (dtl 13-14). Seega on hagejal olnud võimalik tutvuda kõikide kindlustuslepingu dokumentidega.
51.Hageja heidab kostjale ette, et kindlustusandja ei selgitanud lepingu sõlmimisel piisavalt kindlustuskaitse ulatust ning et hageja ei saanud ega pidanud aru saama, et kahju ei hüvitata ka juhul, kui remonditöödeks on olemas ehitusprojekt või ehitusteatis. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega. Lepingu sõlmimisel on kindlustusvõtja kinnitanud, et ta on tutvunud kindlustuslepingu tingimustega, neist aru saanud ja nendega nõustunud. Seetõttu ei saa väita, et lepingu tingimused oleksid jäänud hagejale teadmata või täiendavat selgitust nõudnud olukorras, kus hageja ise küsimusi ei esitanud.
52.Kohus arvestab ka seda, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks lepingu sõlmimise käigus esitanud täiendavaid küsimusi kindlustuskaitse ulatuse kohta või soovinud saada täiendavaid selgitusi. Ainuüksi asjaolu, et kindlustusvõtja ei ole tingimustest aru saanud, ei saa kaasa tuua järeldust, et kindlustusandja on rikkunud selgitamiskohustust olukorras, kus tingimused olid kättesaadavad ja nendega tutvumist kinnitati.
53.Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et kindlustuslepingu tingimus 11.6.8.12 ei ole vastuolus võlaõigusseaduse § 42 lg-ga 1 ning tegemist ei ole tühise tüüptingimusega. Arvestades, et kahju tekkis ehitusloakohustuslike tööde käigus ja on nende töödega otseses põhjuslikus seoses, kuulub nimetatud välistus kohaldamisele.
54.Kohus märgib, et asjaolu, et hageja eest on tasutud kolmandale isikule viimase poolt esitatud rahaline nõude, ei loo iseenesest kindlustusandjale kohustust see summa hüvitada. Kindlustusandjal tekib hüvitamiskohustus üksnes kindlustuslepingus sätestatud tingimuste esinemisel, mitte pelgalt seetõttu, et kindlustusvõtja on kahju kolmandale isikule hüvitanud.
55.Vaidlust pole selle üle, et hageja sõlmis kindlustulepingu Xxxx OÜ vahendusel. Hageja heidab ette, et maakler ei selgitanud hagejale, et juhul kui hageja plaanib korterit remontida ja selle käigus tekib kahju kolmandatele isikutele (alumise korruse korterile), on kostja sellise kahju hüvitamise välistanud, kuid see välistus on võimalik kõrvaldada, hankides kindlustuskaitse täiendavale riskile. Kostja teabedokumendis ega kodukindlustuse tingimustes ei ole juhitud tähelepanu võimalusele, et välistuse saab tühistada, kuid klient seda küsib, seega oli maakleri kohustus hagejale seda võimalust selgitada, mida maakler ei täitnud.
56.Kindlustustegevuse seadus (edaspidi KindlTS) § 174 lg 1 näeb ette, et kindlustusmaakler peab tegutsema kliendi huvides ning KindlTS § 192 lg 2 p 1 kohaselt selgitama välja kliendi kindlustushuvi ja nõudmised. KindlTS § 192 lg 2 p 8 näeb ette, et maakler peab tutvustama tingimusi, sealhulgas piiranguid ja välistusi. Vastavalt KindlTS § 221 lõikele 2 ei kohaldata kindlustusandja üldist selgituskohustust (KindlTS § 221 lg 1) juhul, kui leping sõlmitakse kindlustusmaakleri vahendusel. Sellises olukorras lasub konkreetne teabe andmise ja selgitamise kohustus maakleril (KindlTS § 192 lg 2). VÕS § 428 lg 4 kohaselt loetakse kindlustusandja teavitamiskohustus täidetuks, kui ta on edastanud vastava teabe maaklerile. Kohus märgib, et kui maakler rikkus hoolsuskohustust, võib see olla aluseks nõude esitamiseks maakleri vastu, kuid see ei muuda automaatselt kindlustusandjaga sõlmitud lepingu sisu, kui kindlustusandja on poliisil viidanud õigetele
tüüptingimustele (VÕS § 434 lg 3). Käesoleval juhul ei ole hageja välja toonud asjaolusid, mis annaks aluse nõuda kostjalt kahju hüvitamist seoses maakleri poolsete väidetavate kohustuste rikkumisega.
57.Eeltoodud põhjustel jätab kohus hagi rahuldamata.
58.Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja lepinguline esindaja on läbivalt menetlusdokumentides viidanud õigusaktidele ja kohtulahenditele, lisamata, kuidas nimetatud õigusaktid ja kohtulahendi omavad puutumist käesoleva vaidlusega. Menetluskulude jaotus
59.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.
60.TsMS § 167 lg 1 kohaselt iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad ka iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.