lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-20513/11

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 11.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-20513/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.06.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1603
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20
Kohapealse kontrolli täpsustus
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2024-12-04
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-18
Vastamise tähtaja pikendamine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2024-07-16

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-20513

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group osaühingu hagi E K vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

12 136.84 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood 10746479); hageja lepinguline esindaja S R (xxxx, e-post xxxx); kostja E K (isikukood xxxx); kostja lepinguline esindaja P H (e-post: xxxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Aktiva Finance Group osaühingu hagi E K’e vastu võla nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt Aktiva Finance Group osaühingult kostja E K kasuks välja õigusabikulud 480 eurot.

2-25-20513

Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

I Asjaolud

1.Hageja esitas 28.11.2025 hagiavalduse E K vastu võla nõudes. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 9954.47 eurot, intress 686.90 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2808.53 eurot, viivised alates 28.11.2025 kuni põhinõude summas 9954.47 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 19,9% aastas, riigilõiv 840 eurot, õigusabikulud 338 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks Coop Pank AS ja kostja vahel 11.10.2019 sõlmitud laenuleping nr XXXX. 30.04.2020 sõlmiti kokkuleppe lepingu nr XXXX muutmiseks, lepingu uueks numbriks sai XXXX. 14.05.2021 sõlmiti väikelaenu lepingu XXXX muutmiseks kokkuleppe, väikelaenu lepingu uueks numbriks sai XXXX. 12.04.2022 sõlmiti väikelaenu lepingu XXXX muutmiseks kokkuleppe, lepingu uueks numbriks sai XXXX. Kostja jättis oma lepingujärgsed kohustused täitmata, mistõttu ütles Coop Pank AS lepingu 27.06.2024 üles. 27.06.2024 loovutas Coop Pank AS kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Harju Maakohus võttis 11.03.2026 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus andis hagejale võimaluse täpsustada hagiavaldust ja esitada nõude ümberarvestus. 16.03.2026 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud, millega hageja ei nõustu, loeb hageja nõude täidetuks. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja pole nõus tasuma enam ühtegi summat, kuna leiab, et on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvestuse kohaselt on kostja tasunud lausa 1602.94 eurot enam. Kostja hinnangul ei selgitanud Coop Pank AS välja kostja tegelikke kohustusi ning sissetulekuid, hageja on küll pikalt ja põhjalikult selgitanud, kuidas peab laenutaotleja esitama täpseid andmeid, kuid arusaamatul põhjusel pole sellesse lisatud elementaarset ja lihtsat meetodit nagu pangakonto väljavõtte analüüs. Riigikohus on oma lahendis nr p-s 18 jj asunud seisukohale - Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.10.20262-26-7397/11Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 19.10.20262-26-122061/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 19.10.20262-26-103876/6Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 16.10.20262-26-113020/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 16.10.20262-26-15823/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.10.20262-26-2409/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2-21-13098

2-25-20513 peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kostja hinnangul on täiesti põhjendamatu ja ebaadekvaatne hageja seisukoht, et üksnes kontrollitakse maksehäireid ja lähtutakse laenusaaja enda infost. Selleks, et laenuandja saaks tõendada, et ta on tõepoolest välja selgitanud laenutaotleja reaalse suutlikkuse, peab laenuandja tõendama, et on tutvunud ja analüüsinud laenutaotleja pangakonto väljavõtet, see on ka Riigikohtu poolt selgelt välja toodud nõue (vt lahendi p 18), laenuandja pole tõestanud, et selgitas laenutaotleja maksevõime välja muul moel. Krediidiandja ei saa vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel tugineda üksnes tarbija poolt laenutaotluses avaldatud teabele, vaid peab tarbijalt saadud teavet arvestama kogumis ja seda teavet ka mõistlikult kontrollima.

II Kohtu põhjendused

2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
4.Kohus leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud.
5.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

2-25-20513 esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);

6.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hagiavalduse kohaselt on kostja sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel võetud aluseks vaid kostja esitatud andmed laenutaotlustel ning andmed avalikest andmebaasidest. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus. Krediidiandja kogutud teave ei võimaldanud teha kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
7.Kohus andis hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus. Hageja toob välja, et juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud, millega hageja ei nõustu, loeb hageja nõude täidetuks.
8.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aktiva Finance Group osaühingu hagi E K vastu võla nõudes rahuldamata.

2-25-20513

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
13.Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja menetluskulude suuruseks 26.05.2026 menetluskulude nimekirja kohaselt on 480 eurot. Kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 96 eurot. Järgnevatele menetlustoimingutele kulus kokku 5 tundi: 04.05.2026 – hagiavalduse ja selle täiendusega (kokku 23 lk ) tutvumine, analüüs, lisadega tutvumine (21 tk), vastuse koostamine hagile 2 lk. Kohus andis hagejale võimaluse esitada seisukoht kostja menetluskuludele, kuid hageja seisukohta ei esitanud. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 96 eurot (km-ta), mida kohus peab mõistlikuks. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 5 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (5 x 96) 480 eurot ilma käibemaksuta. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 15.10.20262-26-117726/7Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.10.20262-23-5185/59Riigikohtu tsiviilkolleegium