Osaühingu PSYCHO hagi MHome OÜ vastu 750 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.08.2025 otsus ja 27.08.2025 täiendav otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu PSYCHO apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
750 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja osaühing PSYCHO (registrikood 10851963), lepinguline esindaja Meelis Leis Kostja MHome OÜ (registrikood 14945098), lepinguline esindaja Andreas Lunden
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 25.08.2025 otsus ja 27.08.2025 täiendav otsus muutmata. Jätta osaühingu PSYCHO apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud osaühingu PSYCHO kanda. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista osaühingult PSYCHO MHome OÜ kasuks välja menetluskulud 420 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-25-103888 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Osaühing PSYCHO (hageja) esitas 08.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse MHome OÜ-lt (kostja) 1500 euro saamiseks. Kohus tegi kostjale makseettepaneku. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 19.03.2025 Harju Maakohtule oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis ning palus kohustada kostjat võtma garantii korras tagasi temalt ostetud mobiiltelefoni Xiaomi 13T PRO 12/512GB ja tagastama hagejale telefoni maksumuse 750 eurot (koos käibemaksuga).
2.1.Hagiavalduse kohaselt ostis hageja kostjalt mobiiltelefoni Xiaomi 13T PRO 12/512GB. Telefoni väidetavalt suur mälu (512GB) täitus lühikese aja jooksul tuvastamatute süsteemifailidega, milledele kasutajal puudub ligipääs ja mida pole võimalik kõrvaldada ega kustutada. Hagejast sõltumatu mälumahu täitumise tõttu on kadunud võimalus uuenduste laadimiseks ning tekkinud on andmeturvalisuse risk, kuna ka turvauuendusi pole enam võimalik mälu puudusel teostada. Lisaks muutub telefon sellise ülekoormusega aeglaseks, keeldub elementaarsetest toimingutest, lülitub ise välja ja kuumeneb ohtlikult üle. Mäludiagramm teatab vaid, et 96% kogumälust (512 GB) on koormatud süsteemifailidega. Samas pole hagejal võimalik midagi ette võtta ega mälu tühjendada, sest süsteemifailidele puudub kasutajatel ligipääs. Samuti puudub hagejal võimalus iseseisvalt viga selgitada või parandada ning defineerida, kas tegemist on materjali- või tootmisdefektiga. Kuna hageja pingutused ei ole andnud tulemust, pöördus hageja kohtu poole sooviga müügilepingust taganeda asja lepingutingimustele mittevastavuse tõttu.
2.2.Hageja esitas enda väidete kinnitamiseks telefoni ostuarve, kostja kodulehel esitatud garantiitingimused, kirjavahetuse kostjaga, näidisdiagrammi ja väljavõtted Xiaomi ja erapooletute osapoolte avalikult kättesaadavatest seisukohtadest seoses Xiaomi jt Hiina päritoluga telefonide turvakvaliteediga. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
3.1.Kostja võttis omaks väite, et hageja ostis kostjalt hagis viidatud telefoni, kuid vaidles vastu sellele, et ostetud telefonil esinevad puudused. Kostja hinnangul vastab telefon müügilepingu tingimustele. Hageja ostis viidatud telefoni 21.12.2023, kuid pöördus kostja poole pretensiooniga alles 09.06.2024. Kostja andis samal päeval juhised, kuidas pöörduda toote defekteerimiseks garantiiremonti, kuid hageja edastas seadme garantiiremonti alles 30.12.2024 ehk rohkem kui aasta pärast müügi toimumist. Kontrolli käigus ei tuvastatud puudusi, tarkvara kirjutati üle. Hageja edastas teistkordselt telefoni kostja viidatud
2-25-103888 garantiiremonti 22.01.2025. Kontrolli käigus ei tuvastatud puudusi, tarkvara kirjutati üle. Kostja hinnangul põhjustasid väidetavad probleemid kolmanda osapoole rakendused. Asjaolu, et teatud rakendused töötavad teatud seadmetes, ei garanteeri, et need töötavad ka teistes. Tootja ei vastuta kolmanda osapoole rakenduste ja teenuste eest, samuti ei garanteeri, et kõik saadaolevad rakendused töötavad laitmatult.
3.2.Kostja esitas enda väidete tõendamiseks volitatud hoolduskeskuse juhi kirjaliku seisukoha koos lisadega.
hoolduskeskuse
aktid
ja
Maakohtu otsus
4.Maakohus tegi 25.08.2025 kirjeldava ja põhjendava osata otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 420 eurot. Maakohus tunnistas otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 10 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Maakohus ei andnud luba lihtmenetluse otsuse edasikaebamiseks. Kuna hageja teatas apellatsioonkaebuse esitamise soovist, täiendas maakohus otsust 27.08.2025 TsMS § 448 lg 41 kohaselt puuduva osaga.
4.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli vaidlus selles, kas ostetud telefonil esinevad sellised puudused, mis annaksid aluse müügilepingust taganemiseks ja lepingu tagasitäitmiseks.
4.2.Maakohtu hinnangul puudus materiaalne alus müügilepingust taganemiseks, kuna hageja ei tõendanud, et kostja oleks müügilepingut oluliselt rikkunud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg-te 1 ja 2 mõttes. Hageja esitatud näidisdiagramm ega internetist leitud üldised arvamused Xiaomi telefonide kohta ei tõenda seda, et konkreetselt hageja telefonil esineksid tunnused, mida müügilepingu kohaselt sellel telefonil olla ei tohiks. Selles osas jäid hageja väited paljasõnalisteks. Hageja telefoni on hinnanud üksnes kostja volitatud hoolduskeskus. Kostja esitas hoolduskeskuse juhi seletuse, mille kohaselt tehaseseadetes toimib seade laitmatult ning ei ole ka ummistust failidest süsteemi kuvas. Kui teha tehaseseadete taastamine, siis viga kaob koheselt ning kui hageja taastab oma seadme sisu koopiast, siis tuleb viga kohe tagasi. Seega oli viga tingitud kas rakenduse/rakenduste tõrkest või hageja pilvekoopiast. Tootja vastutab ainult enda poolt seadmesse paigaldatud failide ja rakenduste eest või lisaks nende eest, mis on Xiaomi poolt toodetud. Maakohus luges hoolduskeskuse juhi seletuse lubatavaks tõendiks TsMS 229 lg 1 ja § 405 lg 1 p 5 mõttes. Asjaolu, et hageja pole rahul ostetud asjaga, ei tähenda veel müügilepingu olulist rikkumist kostja poolt.
4.3.Maakohtu hinnangul ei olnud täidetud ka lepingust taganemise formaalsed eeldused. Hageja ei ole esitanud kostjale lepingust taganemise avaldust. Hagiavaldusest võis järeldada, et hageja soovib esitada müügilepingust taganemise avalduse hagiavalduses. Maakohtu hinnangul ei olnud siinsel juhul taganemisavaldus esitatud mõistliku aja jooksul. Hageja ostis telefoni 21.12.2023, teatas kostjale telefonis esinevatest väidetavatest puudustest 09.06.2024 ja viis telefoni kostjale ülevaatamiseks alles 30.12.2024. Hageja esitas kohtule hagi (koos taganemisavaldusega) 19.03.2025 ehk rohkem kui aasta peale telefoni omandamist. VÕS § 118 lg 1 järgi kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Nimetatud säte teenib õigusrahu saavutamise eesmärki. Seetõttu tuleb kahjustatud poolel mõistliku aja jooksul otsustada õiguskaitsevahendi kasutamise üle, et anda lepingut rikkunud poolele selgus, kas jätkata lepingu täitmist või mitte. Lepingust taganemiseks ettenähtud mõistliku aja tuvastamine on kohtu diskretsiooniotsustus (RKTKo 17.12.2012, 3-2-1-157-12, p 16). Lepingust taganemise
2-25-103888 mõistlik aeg ei saa VÕS § 118 lg 1 p 1 tähenduses olla vähemalt üldjuhul lühem kui tehingu eksimuse või pettuse tõttu tühistamise tähtaeg tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 99 lg 1 p 2 kohaselt, st kuus kuud alates pettusest, eksimusest, seega taganemise alusest teadasaamisest (RKTKo 27.05.2015, 3-2-1-43-15, p 13). Arvestades tehingu ja väidetavate puuduste sisu, luges maakohus siinse tehingu puhul mõistlikuks ajaks müügilepingust taganemiseks kuus kuud rikkumisest teadasaamisest. Hageja kirjeldatud puuduste iseloomust tulenevalt pidi hageja väidetavate puuduste esinemisest teada saama kohe telefoni omandamisel ja kasutusele võtmisel ehk detsembris 2023. Kindlasti pidi hageja teadma puuduste olemasolust kostja poole pöördudes 09.06.2024. Taganemisavalduse esitamine 19.03.2025 hagiavalduses on toimunud rohkem kui aasta pärast asja omandamist ning rohkem kui üheksa kuud peale väidetavate puuduste esinemisest kostja teavitamist. Seda aega ei saa siinsetel asjaoludel pidada mõistlikuks VÕS § 118 lg 1 mõttes. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Lisaks esitas hageja taotluse peatada vaidlustatud otsuse täitmine täiteasjas nr 182/2025/1717 kuni siinses tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni.
5.1.Hageja ei ole ületanud taganemisavalduse esitamise mõistlikku aega. Garantiiremondi aeg on kostjapoolse rikutud kohustuste ehk seadme müügilepingule mittevastavuse heastamise periood ning sel perioodil ei ole heauskse hageja vaates mõistlik koheselt lepingust taganema asuda.
5.2.Taganemisõiguse mõistlikku aega tuleb hakata lugema hetkest, mil kostja korraldatud 2 garantiiremonti ebaõnnestusid mõlemal korral, kusjuures kostja jättis tegemata enda lubatud ekspertiisi ning vahetamata emaplaadi.
5.3.Lepingust taganemine on põhjendatud. Maakohus hindas kostja esitatud tõendeid ebaõigesti ja ebaõiglaselt. Kohus tõlgendas hoolduskeskuse seletuse seadme sisu taastamise kohta pilvekoopiast ning laitmatuse kohta tehaseseadetes lubatavaks tõendiks, kuigi hageja on kinnitanud korduvalt, et ta ei ole kordagi kasutanud pilvekoopiaid ning et värsketes tehaseseadetes ei ilmne kohe taolised mälu ülekoormamisega seotud probleemid. Isegi juhul, kui telefon tehaseseadetes esialgu toimiks laitmatult, ilmnevad mäluga seotud vead aja jooksul.
5.4.Hageja vaidlustab menetluskulude jaotuse, kuna asi on sisuliselt valesti lahendatud.
5.5.Hageja esitas taotluse peatada vaidlustatud otsuse täitmine kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni, kuna kostja esitas maakohtu 25.08.2025 otsuse täitmisele menetluskulude osas. Vastustaja seisukoht
6.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda
2-25-103888 maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega puuduste mitteesinemise kohta ega korda neid.
8.Asjas on tuvastatud järgmised asjaolud, mille ringkonnakohus võtab asja lahendamisel aluseks:
hageja ostis kostjalt 21.12.2023 mobiiltelefoni Xiaomi 13T PRO 12/512GB (dtl 30);
hageja teatas telefonil esinevast kolmest puudusest 09.06.2024 e-kirjaga (dtl 44). Hageja tõi esile, et telefon koormab sisemälu süsteemi ja süsteemifailidega pea kogu ulatuses (450 GB 512 GB-st); pidev mälu puudus ei võimalda edasist kasutust ja ei ole võimalik avada isegi rakendusi ega teha pilte, sest mälumahtu pole ja süsteemifaile ei saa kustutada. Samuti läheb telefon ise DND režiimi, kuigi kõik vaigistused on maha võetud ning nutikella (Huawei Watch 4) pole võimalik seadistada, telefon jookseb kokku e-simi seadistamisel. Apellatsioonkaebuses tugineb hageja üksnes puudusele, mis seisnes mälumahu täitumises süsteemifailidega, samuti selles, et telefon kuumeneb üle;
kostja vastas hagejale 10.06.2024 ja palus ühendust võtta Xiaomi garantii ametliku partneriga (dtl 44);
hageja andis telefoni garantiiremonti 30.12.2024 (dtl 66);
pärast garantiiremondist telefoni kättesaamist teatas hageja 10.01.2025, et garantiiremont on ebaõnnestunud, telefon on kasutuskõlbmatu ja ta soovib telefoni tagastada ja makstud raha tagastamist (dtl 40–41). Kostja teatas 13.01.2025, et telefon saadetakse uuesti garantiiremonti (dtl 40), millele hageja vastas, et telefon on postitatud kostjale ning hageja ootab raha tagastamist (dtl 40);
kostja teatas 16.01.2025, et on telefoni kätte saanud ja edastas selle garantiiremonti (dtl 39). Hageja vastas, et ei soovi seadet tagasi, vaid soovib raha tagastamist (dtl 39);
volitatud hoolduskeskuse hinnangul defekti diagnostika käigus ei tuvastatud, tarkvara kirjutati üle. Hoolduskeskuse hinnangul põhjustasid mälumahu ummistuse kolmanda osapoole rakendused, mille eest tootja ei vastuta. Tehaseseadetes viga ei ilmne (dtl 69, 70).
9.VÕS § 230 lg 1 sätestab, et müügigarantii on müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest asendada või parandada või seda hooldada, et tagada selle vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, või maksta tagasi asja eest tasutud ostuhind. Müügigarantiiga antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Asjal esineb puudus, kui asi ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 217, § 77). Pooled vaidlevad menetluses, kas telefonil esines puudus. Nii garantiist kui ka müügilepingu rikkumisest tuleneva nõude esmaseks eelduseks on puuduse olemasolu.
10.Maakohus selgitas (dtl 89), et hageja peab hagi rahuldamise väljavaate tugevdamiseks tõendama, et ostetud telefoni mälumaht ei vastanud kokkulepitud müügitingimustele ning ostetud telefon on tavapärasest mobiiltelefonist tuleohtlikum. Ringkonnakohtu hinnangul jõudis maakohus õigesti järeldusele, et hageja ei ole siinses asjas puuduse olemasolu tõendanud. Maakohus märkis õigesti, et puuduse olemasolu peab tõendama hageja, mistõttu ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse etteheide, et kostja ei ole tõendanud puuduse puudumist, sest ei ole teinud telefonile ekspertiisi. Kostja on esitanud foto hageja telefonist, millelt
2-25-103888 nähtuvalt telefoni mälumaht ei ole täitunud (dtl 70). Hageja on esitanud näidisdiagrammi (dtl 46), kuid tegemist ei ole hageja telefoni diagrammiga, millelt oleks võimalik järeldada hageja telefoni mälumahu täitumist süsteemifailidega. Hageja on esitanud nimetatud diagrammi iseloomustamaks Xiaomi telefonide mälu koormamist süsteemifailidega, kuid diagramm käsitleb 127,9 GB suuruse mälumahuga telefoni, hageja ostis aga 512 GB suuruse mälumahuga seadme.
11.Kuivõrd puuduse olemasolu ei ole tõendatud, jättis maakohus õigesti hagi rahuldamata. Kuna puudus on nii garantiist kui müügilepingust tuleneva nõude rahuldamise esmane eeldus, puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus analüüsida, kas hageja on lepingust taganenud mõistliku aja jooksul. Olukorras, kus lepingu eseme puudus on tõendamata, puudus hagejal materiaalne alus müügilepingust taganemiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
13.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
14.Kostja on palunud mõista hagejalt välja menetluskuluna õigusabikulu 420 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjal kulunud õigusabile kokku 3 tundi, s.o apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja analüüsimiseks ning kliendiga nõupidamiseks 1 tund ning kaebusele vastuse koostamiseks 2 tundi. Hageja ei esitanud vastuväiteid kostja menetluskuludele.
15.Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu apellatsioonkaebuse analüüsimiseks ja vastuse koostamiseks on menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik.
16.TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 24.01.2024, 2-21-9796, p 18). Kostja õigusteenuse tunnitasu 140 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
17.Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu 420 eurot (3 × 140).
18.Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
19.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
2-25-103888 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.