Aktiva Finance Group OÜ hagi H.A vastu põhivõla, intressi, haldustasu, sissenõudmiskulu ja viivise nõudes 18 542,54 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Hageja lepingulised esindajad: Sigrid Rahkema ja Ahto Järvela Kostja: H.A (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus; kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi H.A vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista välja H.A-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 3377,54 eurot, s.o kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg 3155,07 eurot ja sissenõutavaks muutunud intress 222,47 eurot.
3.Mõista välja H.A-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlalt 3155,07 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.06.2026 kuni põhivõla tasumiseni.
Mõista välja H.A-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla ja intressi osamaksed alates maksepäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksepäev
5.Mõista välja H.A-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla tasumata osadelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
6.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi H.A vastu suuremas ulatuses põhivõla, intressi, viivise ja muude kõrvalkulude osas.
7.Jätta poolte menetluskulud 50% ulatuses H.A kanda ja 50% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
8.Mõista välja H.A-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 705 eurot.
9.Mõista välja H.A-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt, 705 eurolt, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
10.Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
11.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtule (Kalevi tn 1, Tartu). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle
2-25-18627 lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 04.11.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse H.A (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, mida täpsustas 04.12.2025 ja 06.04.2026. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 11 852,19 eurot, intressi 774,93 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 3737,88 eurot ja viivise põhivõlalt 11 852,19 eurot määraga 17,9% aastas alates 05.11.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Alternatiivselt palub hageja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja seadusjärgse intressi maksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast vastavalt esitatud graafikule ning viivise põhivõla osamaksetelt määraga 17,9% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS ja kostja 20.02.2022 tarbijakrediidilepingu nr L395211, mille alusel sai kostja laenu 14 340 eurot. Laenulepingu kohaselt oli intressimäär 17,9% aastas, krediidi kulukuse määr 20,61% aastas, osamaksete arv 72, lepingu sõlmimise tasu 286,80 eurot ja igakuine haldustasu 1,50 eurot. Kostja jäi võlgnevusse 15.10.2023, 15.11.2023 ja 15.12.2023 osamaksetega, mistõttu saatis Coop Finants AS kostjale 29.12.2023 lepingu ülesütlemishoiatuse. Coop Finants AS ütles lepingu 30.01.2024 üles ning loovutas nõude hagejale samal päeval. Kostja on tasunud lepinguliste kohustuste katteks kokku 6206,16 eurot. Hageja leiab, et esialgne võlausaldaja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna kogus andmeid kostja sissetulekute ja kohustuste kohta, tegi päringud maksehäireregistritesse ning kontrollis sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist, maksehäireid ei tuvastatud ning kostja krediidivõime hinnati piisavaks. Coop Finants AS tuvastas, et kostja sissetulek on 1195 eurot vastavalt Maksu- ja Tolliametist saadud andmetele ning igakuised kohustused 200 eurot. Krediidiandja ei küsinud kostja arvelduskonto väljavõtet, ei teinud kindlaks kostja majapidamiskulusid ega kontrollinud kostja igakuiste kohustuste suurust. Hageja esitas ka alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et esialgne krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvestuses on hageja vähendanud intressi seadusjärgse intressi määrani ning loobunud muudest kõrvalnõuetest, va lepingujärgses määras viivis. Ümberarvestuse kohaselt ei ole leping ülesütlemisega lõppenud, kuid kuna kostja on viimati enda lepingulisi kohustusi täitnud 2023. aastal, siis palub hageja mõista välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad maksed kuni lepingu lõppemiseni 15.01.2028.
2.Kohus võttis hagi 07.01.2026 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus luges kostjale dokumendid kättetoimetatuks nende saatmisega kostja avaldatud e-posti aadressile TsMS § 3141 lg 2 alusel 11.02.2026. Seega saabus kostjale hagile vastamiseks määratud tähtpäev 25.02.2026. Kostja hagile ei vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Lõige 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole
2-25-18627 hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS ja kostja laenulepingu. Coop Finants AS on andnud kostjale laenu oma majandustegevuse raames. Seega on poolte vahel sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõistes. VÕS § 402 näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping. Tulenevalt Riigikohtu juhistest (vt nt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13) on tarbijakrediidilepingute puhul kohtul alati kohustus kontrollida lepingu kehtivust, kuivõrd seadusandja on seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab lepingu kas osaliselt või tervikuna tühiseks. Seega kuna tegemist on tarbijalepingust tuleneva vaidlusega, siis on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel nõude õiguslikku alust ja võimalikke tehingu tühisuse aluseid isegi siis, kui pool oma vastuväidetes seda ei taotle. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 4 järgi teavitab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks tarbijat, missuguse sama paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm 24.11.2023. a nr 2-21-13098, p-d 17 ja 18), et tulenevalt VÕS § 4034 lg-dest 2 ja 3, samuti KAVS § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 sätestatust, peab krediidiandja omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
2-25-18627 -
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Riigikohus on sealjuures selgitanud, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Riigikohus on avaldanud ka seisukohta, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hagi asjaolude kohaselt kontrollis Coop Finants AS kostja sissetulekut Maksu- ja Tolliameti andmete alusel ning lisaks kontrollis avalikest registritest maksehäirete olemasolu. Kostja finantskohustuste osas lähtus Coop Finants AS kostja poolt laenutaotluses esitatud andmetest, mille kohaselt olid kostja igakuised kohustused 200 eurot. Kohus leiab, et hageja ei ole põhistanud, et krediidiandja oleks piisava põhjalikkusega selgitanud välja kostja maksevõimet. Kostja esitatud andmed ja registritest saadud info kostjal maksehäire puudumise kohta ei saanud olla kostja krediidivõimelisuses veendumiseks piisav ning krediidiandja oleks pidanud koguma krediidivõimelisuse hindamiseks täiendavaid andmeid, sh vajadusel küsima kostjalt pangakonto väljavõtet. Krediidiandja ei teinud kindlaks kostja majapidamiskulude suurust, samuti ei kontrollinud kostja kohustuste suurust. Kohus arvestab ka sellega, et krediidiandja andis kostjale laenu, st maksis kostjale välja 14 000,94 eurot. Kohtu hinnangul on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, siis on põhjendatud hagi alternatiivnõue üksnes tagasi maksmata laenu põhiosa ja seadusjärgses määras intressi ja viivise nõudes.
5.TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Samuti võib nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Hageja on kohtule esitanud ümberarvestuse, mille kohaselt ei ole tagasimaksete ümber arvestamisel järgitud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piiranguid, mistõttu on laenulepingu ülesütlemine tühine. Hageja taotleb alternatiivselt ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Laenulepingu viimase osamakse tähtpäev on 15.01.2028, mistõttu ei ole tänaseks laenulepingust tuleneva laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses. Arvestades, et kostja viimane makse hagejale toimus 2023. aastal ning et kostja ei osale kohtumenetluses, võib eeldada, et kostja ei tasu ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt.
2-25-18627 Lepingust tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad maksed, mis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga ei ole sissenõutavaks muutunud, on: Maksepäev
Hageja on arvestanud põhiosa suuruseks kokku 14 000,94 eurot ja seadusjärgseks intressiks perioodi 15.03.2022–15.01.2028 osas 1087,55 eurot, kokku 15 088,49 eurot. Kuivõrd kostja on tasunud lepingu nr L395211 võlgnevuse katteks 6206,16 eurot, kuulub veel tasumisele 8882,33 eurot, millest 8640,64 eurot on põhivõlgnevus ja 241,69 eurot on intress. Vastavalt esitatud ümberarvestusele on muutunud sissenõutavaks maksed perioodi 15.03.2025– 15.05.2026 osas põhivõlg summas 3155,07 eurot ning intress summas 222,47 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõla 3155,07 eurot ning intressi 222,47 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 5485,57 eurot ning intressi 19,22 eurot vastavalt esitatud maksegraafikule.
6.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus selgitab, et kui krediidiandja ei järgi vastutustundliku laenamise põhimõtet, on krediidiandjal õigus nõuda viivist VÕS § 4034 lg 7 kohaselt vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-25-18627 Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt 3155,07 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Samuti mõistab kohus kostjalt välja viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates igale osamaksele järgnevast maksepäevast vastavalt maksegraafikule kuni võlgnevuse tasumiseni.
7.Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõla 3155,07 eurot, sissenõutavaks muutunud intressi 222,47 eurot ning viivise põhivõlalt 3155,07 eurolt alates 10.06.2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti mõistab kohus kostjalt välja põhivõla 5485,57 eurot ning intressi 19,22 eurot vastavalt kohtuotsuse p-s 5 esitatud maksegraafikule ning viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates igale osamaksele järgnevast maksepäevast vastavalt maksegraafikule kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja primaarse nõude suuremas ulatuses intressi, viivise ja muude kõrvalkulude osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudis hagis kostjalt hagi esitamise seisuga põhivõlga, intressi, sissenõudmiskulu, sissenõutavaks muutunud viivist ja haldustasu kokku summas 16 421 eurot ning edasiulatuvalt viivist põhivõlalt 11 852,19 eurolt 17,9% aastas kuni põhivõla tasumiseni. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga oleks hageja nõue kokku summas 17 682,30 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja koos tulevikus sissenõutavaks muutuvate maksetega kokku 8882,33 eurot. Seega rahuldab kohus hageja nõude 50% ulatuses ja kohus jätab menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ning 50% ulatuses hageja kanda.
9.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena tasutud riigilõivu 1050 eurot ja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses 760,50 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulud hagimenetluses on seoses hagi koostamise ja kohtule esitamisega 2 tundi, 04.12.2025 seisukoha koostamisega 1,5 tundi ja 06.04.2026 seisukoha koostamisega 1 tund ning esindaja taotleb tasu arvestusega 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta).
9.1.Kohus leiab, et põhjendatud hageja menetluskuluks saab lugeda hagilt tasutud riigilõivu. TsMS § 139 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu, mis vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 kuulub menetluskulude koosseisu. Kohus kontrollis, et kostja tasus hagiavalduselt riigilõivu 1050 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Seega loeb kohus riigilõivu summas 1050 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks.
9.2.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud saab lugeda põhjendatud ja hüvitatavaks menetluskuluks osaliselt. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud, mis vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 kuuluvad menetluskulude koosseisu.
2-25-18627 TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses kokku 4,5 tunni ulatuses on osaliselt ülepaisutatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus arvestab ka sellega, et hageja esitab tüüphagisid ning tüüpselgitusi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele ja puuduste kõrvaldamisele saab lugeda 3 tundi. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole põhjendatud ja ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele ning ei ole advokaat. Hageja viidatud Riigikohtu lahendites on peetud põhjendatuks tunnitasusid kuni 153 eurot ja 170 eurot vandeadvokaatide osas. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks tasumäära, mis on 120 eurot ühe töötunni eest (ilma käibemaksuta). Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 3 töötunni eest kokku 360 eurot (ilma käibemaksuta). Seega loeb kohus kokku vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks 1410 eurot, sh riigilõiv 1050 eurot ning lepingulise esindaja kulu 360 eurot.
9.3.Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud 50% ulatuses, s.o summas 705 eurot (1410 x 50%) kostjalt hageja kasuks välja.
9.4.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
10.TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.