Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 08.06.2026 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja 4, Tallinn) kantseleis 2-25-11156 X (X) hagi Y vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
2715.66 eurot Hageja: X (isikukood: XXX, elukoht: xxx) Hageja seaduslik esindaja: C (isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-post: xxx) Hageja lepinguline esindaja: Monika Sulg (e-post: xxx) Kostja: Y (isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-post: xxx)
Menetluse viis kirjalik menetlus Resolutsioon
teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetluse käik 12.07.2025 esitas X Harju Maakohtule hagi Y vastu isaduse tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. 06.08.2026 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. 26.03.2026 osaotsusega Harju Maakohus tuvastas, et X põlvneb Yst. Osaotsus on jõustunud. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja hageja seadusliku esindaja laps, kes elab koos hageja seadusliku esindajaga. Kostja hageja elus ei osale, ei suhtle lapsega, ei tasu elatist. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis miinimummääras alates 12.07.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palub määrata otsuse täitmise kord nii, et kostja tasub elatist iga kuu esimeseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja kontole nr XXXXXX selgitusega: „X elatis“. Menetluskulud hagejal puuduvad. Samuti palub hageja tunnistada otsus viivitamata täidetavaks, et tagada lapse igapäevane toimetulek. Kostja vastuväited Kostja nõuet ei tunnista, sest tal ei ole raha selleks. Tema ülalpidamisel on kokku kuus alaealist last, kellega ta koos ei ela. Viis last on hagejast vanemad ning neile on elatis kohtuotsusega välja mõistetud. Elatise tasumine toimub kohtutäituri vahendusel. Kohtuotsuse põhjendused I PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PKS § 101 lg 6 kohaselt juhul, kui laps viibib kohustatud
vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2025 on baassummaks 282.31 eurot ja alates 01.04.2026 on baassummaks 295.86 eurot. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. II Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja on esitanud edasiulatuva elatise nõude PKS §-s 101 sätestatud määras, siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine ühe aasta ja 10-kuune poeg (dtl 96), kes elab koos hageja seadusliku esindajaga. Hageja saab riigilt lapsetoetust 100.00 eurot ning on üks kolmest lapsest lapserikka pere toetuse saamisel (vt dtl 94). Toetuse suuruseks on 450.00 eurot kuus. Pooled ei ole esile toonud, et hageja ja kostja suhtleksid määras, mis mõjutaks elatise suurust. Kostja ei ole esile toonud, et tema töövõimet oleks piiratud. Kostja on tõendanud, et tema ülalpidamisel täiendavalt viis alaealist last, kellel kasuks on kostjalt elatis välja mõistetud Tartu Maakohtu 22.01.2025 otsusega tsiviilasjas nr 2-24-12057 (dtl 98-101). Kostja on selgitanud, et ta tasub enda vanematele lastele elatist kohtutäituri vahendusel nii, nagu võimalikuks osutub (vt dtl 94). Ainuüksi asjaolu, et kostja püsivalt ei tööta (vt dtl 121), ei anna alust jätta hageja kasuks elatis välja mõistmata. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja miinimumelatis hagi esitamise aja seisuga kuni hageja täisealiseks saamiseni. III Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et X hagi Y vastu elatise väljamõistmiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Riigikohtu 22.06.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-19160 p-dest 17 ja 18 tulenevalt ei pea kohus alates 01.01.2022 kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla summana välja arvutama, kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena PKS § 101 lg 2 mõttes. Tulenevalt eelnenust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks välja igakuise miinimumelatise alates 12.07.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt 264.24 eurot (baassumma 282.31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59.43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50.00 eurot ja pool 1/3 lapserikka pere toetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lapserikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise iga kuu esimeseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja kontole nr XXXXXX selgitusega: „X elatis“. Kohus jätab TsMS § 468 lg 3 alusel rahuldamata hageja taotluse tunnistada otsus viivitamata täidetavaks, kuna hageja ei ole hädavajalikkuse osa põhjendanud. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.