T S (ik xxxx; elukoht: xxxx), lepinguline esindaja Irina Popova
Kostja:
M S (ik xxxx; elukoht: xxxx)
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 25.05.2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista M Silt S Si kasuks tagasiulatuv elatis ajavahemiku eest alates 01.02.2025 kuni 11.03.2025 summas 146,81 eurot.
3.Välja mõista M Silt S Si kasuks elatis ajavahemiku eest alates 13.03.2025 kuni 31.05.2026 kokku summas 5114,52 eurot.
4.Kohtuotsuse punktides 2 ja 3 nimetatud elatis kokku summas 5261,33 eurot (146,81 + 5114,52) tuleb kanda T Si arvelduskontole märkides selgituseks „M Si elatise võlgnevus“.
5.Välja mõista M Silt S Si kasuks igakuine elatis alates 01.06.2026 kuni M Si täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxxx) summas 350 eurot kuus.
6.Kohtuotsuse punktis 5 nimetatud elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu 1. kuupäevaks. Elatis tuleb kanda T Si arvelduskontole märkides selgituseks „M Si elatis“, näidates makse selgituses ära kuu ja aasta.
7.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.S S (laps, hageja) esitas 13.03.2025 Harju Maakohtule hagi, milles palub seadusliku esindaja (lapse ema T S) vahendusel mõista lapse isalt M Silt (kostja) välja hageja kasuks igakuine elatis summas 350 eurot alates 01.02.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni, kusjuures elatise suurus suureneks edaspidi automaatselt samas proportsioonis seadusjärgse miinimumelatise muutumisega. Hageja palub mõista kostjalt välja tagasiulatuv elatis ajavahemiku 01.02.2025-11.03.2025 eest summas 474 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivis iga tasumata või hilinenult tasutud elatisesumma pealt kuni kohustuse täitmiseni. Hagi põhjenduseks märgib hageja, et vanemad on varem kokku leppinud elatise tasumises summas 350 eurot kuus, kuid kostja ei ole kokkulepet täielikult täitnud. Hageja väidab, et tema igakuised ülalpidamiskulud on ligikaudu 1610 eurot kuus, hõlmates muu hulgas toidu-, riiete-, haridus-, huvitegevuse-, reisi-, side- ja eluasemekulusid. Kostja sissetulekud on olnud oluliselt suuremad kui hageja ema omad ning hageja senine elustandard on olnud kõrgem. Hageja leiab, et nõutav elatis 350 eurot kuus on põhjendatud ning vastab poolte varasemale kokkuleppele ja hageja vajadustele.
2.Kostja esitas 11.08.2025 vastuse, milles nõustus maksma hagejale elatist summas 350 eurot kuus, kuid palub jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja nõuab suuremat või teistsugust elatise määramise korda. Kostja leiab, et hagiavalduses esitatud lapse ülalpidamiskulud on põhjendamatult suured ja tegelikkusest kõrgemad. Eelkõige vaidleb kostja vastu väidetele toidukulude, reisikulude, ekskursioonide, huvitegevuse ja muude kulude kohta, leides, et osa neist ei ole lapse ülalpidamiseks vajalikud või ei kuulu ülalpidamiskulude hulka. Samuti märgib kostja, et ta on lapse ülalpidamises osalenud, tasudes regulaarselt raha lapse pangakontole ning veetes lapsega aega. Kostja väidab, et lapse ema on takistanud lapse ja isa suhtlemist ning poolte vahel ei ole õnnestunud kokku leppida suhtluskorra tingimustes. Kostja hinnangul tuleb elatise suuruse määramisel arvestada ka tema vahetut osalemist lapse kasvatamises ja lapsega koos veedetud aega. Tagasiulatuva elatise nõude osas palub kostja nõude rahuldamata jätta, kuna tema väitel on ta ka sellel perioodil lapsele elatist maksnud ning hagejale ei ole tekkinud kahju. Kostja rõhutab, et poolte vahel puudus selge kokkulepe elatise täpse suuruse ja tasumise korra kohta, kuid vaatamata sellele on ta lapse ülalpidamises osalenud vähemalt seadusjärgse miinimumi ulatuses.
3.25.05.2026 istungile ilmus vaid hageja. Kostja istungile ei ilmunud (kostjale oli kohtukutse isiklikult kätte toimetatud 27.02.2026). Hageja taotles istungil asja sisulist lahendamist ning jätta menetluskulud kostja kanda, kuna kostja käitumine on põhjustanud hagejale kulusid. Lisaks täpsustas ta hagi nõuet, märkides, et tagasiulatuvalt nõutakse elatist perioodi 01.02.2025-11.03.2025 eest üksnes seadusjärgses määras.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, kostja vastusega ja kohtuistungil esitatud hageja seisukohtadega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Sama paragrahvi lõikest 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased ehk lapse vanemad. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut.
7.Hageja esitas kostja vastu PKS § 97 p 1 ja § 108 alusel tagasiulatuva elatise nõude ajavahemiku 01.02.2025-11.03.2025 eest enne hagi esitamist ning igakuise elatise nõude alates hagi esitamisest, s.o alates 13.03.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxx. Puudub vaidlus, et kostja on hageja isa (sünnitunnistus, dtl 7), mistõttu on tal hageja ülalpidamise kohustus, millega kostja on nõus (dtl 40).
8.Kostja vaidles tagasiulatuva elatise nõudele vastu, väites, et ta on ajavahemikul 01.02.202511.03.2025 lapse ülalpidamises osalenud ning tasunud lapsele regulaarselt raha. Kostja esitas oma väidete tõendamiseks pangakonto väljavõtte (dtl 42), millest nähtub, et ta tegi hageja pangakontole ülekandeid märkega „elatisraha“, s.h 02.02.2025 summas 50 eurot, 28.02.2025 summas 93 eurot ja 06.03.2025 summas 100 eurot. Kohus leiab, et nimetatud maksed kokku summas 243 eurot ei kata täielikult seadusjärgset elatist tagasiulatuvalt nõutud ajavahemiku eest. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt puuduolevat osa tagasiulatuvast elatisest PKS § 108 alusel.
9.Hageja kinnitas istungil, et tagasiulatuvalt nõutakse elatist perioodi 01.02.2025-11.03.2025 eest üksnes seadusjärgses määras (dtl 69). Kui lähtuda sellest, et ajavahemikul 01.02.202511.03.2025 oli seadusjärgne miinimumelatis 287,72 eurot kuus, siis hageja nõutud tagasiulatuv elatis näib olevat arvutatud järgmiselt: 2025. aasta veebruar (täiskuu) summas 287,72 eurot + 2025. aasta märtsi 11 päeva eest summas 102,09 eurot (287,72 eurot / 31 x 11 päeva). Kokku oleks seadusjärgne elatis selle perioodi eest ligikaudu 389,81 eurot. Sellest tulenevalt on põhjendatud lugeda tagasiulatuva elatise nõue rahuldatavaks ulatuses: 389,81 eurot – 243 eurot = 146,81 eurot. Seega saab kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldada 146,81 euro ulatuses, kuna ülejäänud osa seadusjärgsest elatisest on kostja tõendatult juba tasunud.
10.Alates hagi esitamisest, s.o alates 13.03.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxxx) mõistab kohus kostjalt hageja kasuks elatise summas 350 eurot kuus, ehk summas
millega kostja ka nõustus (dtl 40). Kohus peab nimetatud summat põhjendatuks, kuna pooled ei vaidle selle üle, et kostjal lasub hageja ülalpidamiskohustus ning kostja on nõustunud elatise maksmisega nimetatud ulatuses. Samuti nähtub asja materjalidest, et kostja on varem tasunud elatise samas suuruses (dtl 8). Arvestades hageja vajadusi (dtl 4), kostja nõustumist nõudega selles ulatuses ning asjaolu, et kostja ei ole esitanud tõendeid ega vastuväiteid, mis põhjendaksid väiksema elatise väljamõistmist, leiab kohus, et elatis summas 350 eurot kuus on põhjendatud ja vastab lapse vajadustele. Jooksev elatis enne otsuse tegemist, s.o ajavahemiku 13.03.2025-31.05.2026 eest on kokku 5114,52 eurot: 2025. aasta märtsikuu 19 päeva eest summas 214,52 eurot (350 eurot / 31 x 19 päeva) + ajavahemiku 01.04.202531.05.2026 eest summas 4900 eurot (14 täiskuud × 350 eurot).
11.Hageja palus, et elatise suurus suureneks edaspidi automaatselt samas proportsioonis seadusjärgse miinimumelatise muutumisega. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kuivõrd kohus mõistab käesolevas asjas elatise kindla summana 350 eurot kuus (alternatiiv I) vastavalt hageja nõudele (mitte seadusjärgse muutuva suurusena, alternatiiv II), puudub alus siduda väljamõistetud elatist tulevikus automaatselt seadusjärgse miinimumelatise muutumisega. Elatise muutmise vajaduse tekkimisel on hagejal võimalik esitada uue hagi elatise suuruse muutmiseks.
12.Hageja palus mõista kostjalt välja viivise iga tasumata või hilinenult tasutud elatisesumma pealt kuni kohustuse täitmiseni. Kohus jätab nimetatud nõude rahuldamata. Elatise nõude puhul on tegemist perekonnaõigusliku ülalpidamiskohustusega, millele ei kohaldata võlaõiguslikku viivise regulatsiooni.
13.PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab, et kostja on kohustatud hageja elatise summa kandma iga kuu 1. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole.
14.TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.