Aktiva Finance Group OÜ hagi A. V. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
8157,49 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; asukoht XXX) Hageja lepinguline (e-post XXX)
esindaja:
Kristiine
Urb
Kostja: A. V. (isikukood XXX; aadress XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda.
3.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata kostjal menetluskulude puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
1.Hageja nõuab kostjalt 6183,50 euro suuruse võlgnevuse, 10,50 euro suuruse haldustasu, 25 euro suuruse sissenõudmiskulu, 707,97 euro suuruse viivise ning edasiulatuva viivise
2-25-108633 väljamõistmist alates 26.09.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni lepingujärgses määras 19,9% aastas. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja XXX AS (esialgne võlausaldaja): -
19.04.2018 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 10000 eurot, krediidi kulukuse määraks on 23,49%, intressimäär on 19,90%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev 15.04.2024, osamaksete arv 72, laenulepingu sõlmimise tasu 200 eurot, igakuine lepingu haldustasu 1,50 eurot. Viivisemäär vastab intressimäärale.
-
10.09.2018 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 3366 eurot, krediidi kulukuse määraks on 24,09%, intressimäär on 19,90%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev 15.09.2024, osamaksete arv 72, laenulepingu sõlmimise tasu 67,32 eurot, igakuine lepingu haldustasu 1,50 eurot. Viivisemäär vastab intressimäärale.
-
08.01.2019 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 1901 eurot, krediidi kulukuse määraks on 24,80%, intressimäär on 19,90%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev 15.01.2025, osamaksete arv 72, laenulepingu sõlmimise tasu 38,02 eurot, igakuine lepingu haldustasu 1,50 eurot. Viivisemäär vastab intressimäärale.
-
13.10.2022 laenulepingute nr XXX, XXX, XXX muutmise kokkuleppe, mis kannab edaspidi numbrit XXX. Krediidi kulukuse määraks on 22,45%, intressimäär on 19,90%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev 15.09.2032, osamaksete arv 120, laenulepingu sõlmimise tasu 45,00 eurot, igakuine lepingu haldustasu 1,50 eurot. Viivisemäär vastab intressimäärale.
Lepingu nr XXX alusel ei antud kostjale täiendavalt laenu, vaid koondati juba olemasolevad kohustused üheks, et kostjal oleks lihtsam ja soodsam lepingut täita. Lepingute nr XXX, XXX, XXX muutmise kokkuleppe nr XXX kohaselt lepiti kokku laenusummaks 6824,92 eurot. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, osamaksete arv, laenulepingu sõlmimise tasu ja igakuine lepingu haldustasu.
3.Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Esialgne võlausaldaja kontrollis kliendi andmeid kolmandatelt osapooltelt (sh Rahvastikuregister, Creditinfo Eesti AS, XXX AS-i grupi ettevõtted) vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise eesmärgil. Esialgne võlausaldaja ei ole kostja konto väljavõtet analüüsinud.
4.Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja lihtkirjana 30.01.2025 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 27.02.2025 saatis esialgne võlausaldaja lihtkirjana kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
2-25-108633 Kostjal on lepingust nr XXX tulenev võlgnevus alates 25.08.2024 kuni ülesütlemisele eelnenud 25.02.2025 osamakseni. Seega oli kostja võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega.
5.Lepingu nr XXX kohaselt lepiti kokku laenusummaks 6824,92 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 641,42 eurot. Võlgnevus on seega 6183,50 eurot (6824,92-641,42).
6.Lepingu nr XXX kohaselt oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu 1,50 eurot kuus. 27.02.2025 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 25.08.2024 25.02.2025 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 10,50 eurot (7 x 1,50).
7.Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Sissenõudmiskulu suurus on 25 eurot 11.03.2025 tasulise kirja eest.
8.Hageja nõuab viivist summas 707,97 eurot, mis on arvestatud põhivõla summalt 6183,50 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 28.02.2025 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 25.09.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras, s.o 19,9% aastas.
9.Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt, s.o 6183,50 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 26.09.2025 lepingujärgse viivisemääras, s.o 19,9% aastas.
10.Juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis pärast nõude ümberarvestust saab lugeda nõude täidetuks. Kostja sai lepingu nr XXX alusel laenu summas 10 000 eurot, lepingu nr XXX alusel 3366 eurot ning lepingu nr XXX alusel 1901 eurot, kokku 15 267 eurot. Kostja tegi lepingute alusel tagasimakseid vastavalt 10 389,23 eurot, 3557,39 eurot, 2039,92 eurot ja lepingu nr XXX alusel 3436,89 eurot, kokku 19 423,43 eurot.
KOSTJA SEISUKOHT
11.Kostjale on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud kättetoimetamisportaalis 15.10.2025, kuid kostja tähtaegselt oma vastust ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
13.TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
14.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
2-25-108633 Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis eelnimetatud lepinguid seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingutest nähtub, et laenuandja, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule laenu, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepingutega. Seega vastavad lepingud tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning nendele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 403 1 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 406 2 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.
15.Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.
16.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. 19.04.2018 laenulepingu nr XXX krediidi kulukuse määr oli 23,49%. 10.09.2018 laenulepingu nr XXX krediidi kulukuse määr oli 24,09%. 08.01.2019 laenuleping nr XXX krediidi kulukuse määr oli 24,80%. 13.10.2022 laenulepingute nr XXX, XXX ja XXX muutmise kokkulepe (nr XXX) krediidi kulukuse määr oli 22,45%. Eesti Panga andmetel oli hageja nõude aluseks oleva: -
laenulepingu nr XXX sõlmimise ajal eraisikutele antud tarbimislaenude keskmine krediidi kulukuse määr 18,81% aastas ning selle kolmekordne määr 56,43% aastas. laenulepingu nr XXX sõlmimise ajal eraisikutele antud tarbimislaenude keskmine krediidi kulukuse määr 19,97% aastas ning selle kolmekordne määr 59,91% aastas. laenulepingu nr XXX sõlmimise ajal eraisikutele antud tarbimislaenude keskmine krediidi kulukuse määr 20,01% aastas ning selle kolmekordne määr 60,03% aastas. lepingute muutmise kokkulepe nr XXX sõlmimise ajal eraisikutele antud tarbimislaenude keskmine krediidi kulukuse määr 16,30% aastas ning selle kolmekordne määr 48,90% aastas.
Seega ei ole tarbijakrediidilepingud eeltoodud alusel tühised.
17.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on hagiavalduses selgitanud, milliste andmete alusel kostjale laenu andmine otsustati. Laenuandja lähtus laenutaotluse rahuldamisel kostja poolt taotluses esitatud andmetest ja registritest saadavatest andmetest. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata kogu teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud,
2-25-108633 varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 403 4 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja poolt viidatud krediidiandja tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Kohtu hinnangul tulnuks krediidiandjal praegusel juhul koguda täiendavat teavet. Hageja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja võimalikke kohustusi lisaks kostja laenutaotluses esitatule. Krediidiandja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks küsinud kostja pangakonto väljavõtet. Kohus selgitab, et kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Seega ei ole krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 403 4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3).
18.Kohus on tuvastanud, et hageja on kostjaga tarbijakrediidilepingute sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 403 4 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.
19.26.09.2025 andis kohus hagejale võimaluse esitada VÕS § 4034 lg 7 järgne ümberarvestus, s.o määrata tagasimaksed uuesti. Hageja märkis, et kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis pärast nõude ümberarvestust saab lugeda nõude täidetuks. Seega on hageja ise avaldanud, et VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse kohaselt oleks tema nõue lõppenud. Seega eeltoodud põhjendustel ei ole hageja nõue põhjendatud ja hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
2-25-108633
20.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust. Seega puuduvad kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
21.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.